Thursday 17 March 2011

Kas on mitu samanimelist seadust?

Selles teemas algatan arutelu seaduste ja nende rakendamise üle. Volikogu töös on seadused möödapääsmatud. Nende alusel peab volikgou töötama, seadustele viidates volikogu tööd ka oponeeritakse.

Kuna probleemseid olukordi tuleb tihti ette, eriti, kui seaduste sätetele viidates püütakse inimesi eksitada, neile lasua valetada.

Kirjutasin sellel teemal konkreetse artikli IRL Rae ajaveebis: Kas on mitu samanimelist seadust?

Millised on teie kogemused seadustest ja nende tõlgendamisest? Kas volikogu õigusaktid on arusaadavad?

12 comments:

  1. Nüüd küsiks – kas Uukkivi peab ennast seaduseks?

    Uukkivi kergitas oma foorumis üles arutelu, kes juhib vallavolikogu tööd ja millele see peab tuginema. Uukkivi leiab, et volikogu töö juhtimine peab käima tema käskude järgi. Kui ei käi, siis kurdab selle üle oma foorumis ja siunab volikogu esimeest, kes ei allu tema korraldustele.

    Tegelikult on tore, et arutame ka nendel teemadel. See aitab mõista, kuidas sünnivad vallavolikogus otsused ning kuidas töötab vallavolikogu.

    Vallavolikogu töö aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja sellele tuginev valla põhimäärus.
    Põhimääruses püütakse sätestada võimalikult täpselt volikogu töö alused, et töö käigus ei tuleks ette liiga palju asjatut vaidlemist nn protseduuriliste küsimuste (kes mida, mis ajal ja kuidas tohib öelda ja peab seda tegema jne) üle.

    Hetkel on lõpusirgel valla põhimääruse uuendamine. Seal on mitmed seni ebatäpselt või seadustele mitte vastavad sätted selgemalt ja seadustele vastavalt sõnastatud. Selle järgi saavad suurema rolli volikogu komisjonid, kus saab eelnõu põhjalikult arutada ja kes valmistavad eelnõu ette volikogus arutamiseks. Tehakse seda nüüdki, aga tihti vaid eelmisel päeval enne volikogu istungit ja raskendab volikogu tööd.
    (jätkub järgmises kommis)

    ReplyDelete
  2. Algatan siinkohal arutelu volikogu töö ja selle korraldamise üle. Iga arvamus ja küsimus on teretulnud.

    Kõigepealt pakun arutamiseks just praegu avalikkuse tähelepanu pälvinud probleemi – kas ja kuidas lõpeb volikogu istung ja mida see tähendab.

    Valla põhimäärus ei sätesta seda täpselt kuidas volikogu istung lõpeb. Seal on asjakohased järgmised sätted:

    § 25 Küsimuste arutelu vallavolikogus
    (8) Päevakorraväliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil:
    1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

    (23) Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Seadustes ettenähtud
    küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu
    häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel
    koheselt istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid
    pretensioone ei arvestata.

    Istungi juhataja peab käituma vastavalt valla PM-ile.
    Mõlemad sätted ütlevad, et protseduurilisi küsimusi ja proteste arutatakse volikogu istungil. See kohustab volikogu istungi juhatajat istungi ametlikult lõpetama. Ilma selleta ei ole võimalik piiritleda, millal proteste ja protseduurireegleid saab arutamisele võtta.

    Antud juhul (Uukkivi juhtum) olin volikogu istungi kuulutatud lõppenuks. Ka Uukkivi ise ei vaidlusta, et olin volikogu istungi lõpetanud. Oma seletustes toob ta esile vaid järgmise mõtte, et arvutid olid juba suletud. (Lisasin selle arvutite sulgemise näitamaks, kui palju Uukkivi hilines oma protesti esitamisega.)

    Nii ei olnud mul istungi juhatajana isegi mitte valikuvariante, kuidas käituda. Istung oli lõppenud ja kui pärast seda soovis Uukkivi esitada protesti ja avada arutelu, siis ei olnud see kooskõlas põhimäärusega. Uukkivi väide, et volikogu liikmed arutasid seda ikkagi, tähendab vaid seda, et pärast volikogu istungit vahetasid volikogu liikmed toimunud istungi üle mõtteid. Volikogu istungil toimuvad sõnavõtud vastavalt sellele, kellele istungi juhataja sõna annab.

    Kui volikogu istung on kuulutatud lõppenuks, siis ei ole võimalik seda uuesti avada. Kui oleksin selle arutelu istungi raamides avanud, siis oleks edaspidi võimalik lisada kellegi protest ka 1 tunni pärast, miks mitte ka järgmisel päeval. Kus siis piir oleks? Siis oleksin tõesti eksinud valla põhimääruse vastu.

    Paljudele pakub mõnu kottida (anonüümselt,tihti käsu alusel, lisaks anonüümne Sven Orgmets) koos Uukkiviga võimulolijaid. See on nende õigus.

    Usun siiski, et enamik vallaelanikke saab aru, et volikogu peab töötama põhimääruse, mitte Uukkivi käskude, tõlgenduste ja foorumikirjade alusel.

    Kui volikogu istungil toimus ikkagi kellegi arust seaduserikkumine, siis selleks on ka mitmeid teisi võimalusi, kuidas volikogu liige saab probleemist volikogu esimeest ja/või volikogu teavitada või rikkumise alusel vastuvõetud õigusakti tühistada. Neid kanaleid on Uukkivi juba mitmel korral möödunud aasta jooksul kasutanud, kuid saanud vaid vastused, et volikogu on tegutsenud seaduslikult. Neid vastuseid ta ei tõtta oma foorumis avalikult teada andma.

    ReplyDelete
  3. Antud konkreetsel juhul oleks korrektne kui juhataja oleks enne istungi lõpetamist küsinud volikogu liikmetelt kas on esitada proteste, ettepanekuid jne antud istungi läbiviimise kohta.

    Kuna olin ise saalis, siis jäi küll selline tunne, et Uukkivi soov ei olnud edastada protest (ise ta alustas sõnadega "kuigi see enam midagi ei muuda ja koalitsioon sõidab rulliga üle..."). Uukkivi soov oli pigem leida infopõhjus tundliku teema kritiseerimiseks.

    ReplyDelete
  4. Jüri, istungi juhataja ülesandeks ei ole mitte protestide esilekutsumine, vaid põhimääruse järgi istungi läbiviimine.
    Protesti esitamise õigus on antud volikogu liikmele. Antud juhul, kuna Uukkivi protestis mitu küsimust tagasi arutatud päevakorrapunkti, oli tal piisavalt aega oma protesti väljendamiseks istungi ajal.
    Vastasel juhul võibki istung takerduda kõikvõimalike protseduuriliste küsimuste rägastikku.
    Olen väga tasakaalukalt juhtinud valla põhimääruse menetlemist. Kõigil on olnud piisavalt võimalusi teha ettepanekuid. Kuid nagu Uukkivi ise oma foorumis teada annab, soovib ta põhimääruse vastuvõtmist venitada võimalikult kaugemasse tulevikku. Raske aru saada, mis eesmärgil, aga eks nii saab endale ju tähelepanu tõmmata. KE on Riigikogus praktiseerinud seda pidevalt. Iseasi, kas nii ka kellegi poolehoidu on võidetud.

    ReplyDelete
  5. Tere,

    mitte vallavolikogu, kuid vallavalitsuse töökorralduse kohta üks tähelepanek. Kui inimene esitab küsimuse, siis praegu saab vallavalitsusest vastuse stiilis:

    - bla-bla-bla-bla pikk jutt paragraafidest ja põhimõtetest;
    - teksti sees ka vastus küsimusele.

    Tavainimene ei suuda süveneda ja mõista sellist pikka kirja. Jääb mulje, et ametnikud hämavad.

    Pakun esitada vastused kodanike küsimustele järgneval kujul:

    - lühivastus küsimusele;
    - seletuskiri või lisainfo vajaduse korral.

    Näiteks, selline küsimus ja vastus>>

    Oleks parem alguses vastata küsimusele ja siis lisada selgitused.

    Ei soovinud kedagi solvata, lihtsalt ettepanek.

    ReplyDelete
  6. Tere!

    15.03.2011 volikogu istungil olnud määruse eelnõust tekkis Raivo Uukkivi ja Agu Laiuse vahel õiguslik vaidlus. Poolte seisukohtasid esmapilgul hinnates võis jääda mulje, et mõlemal oleks justkui õigus. Kuid seejuures tekib küsimus, et kuidas saab õigus olla kahel äärmusel. Nimelt sisult nad vastandusid teine teisele.

    Sellest ajendatuna koostasin poolte väidete kui ka laiemalt vaidluse objektiks oleva määruse eelnõu kohta õigusliku analüüsi.

    Paraku ei olnud võimalik seda sisustada lühemalt kui 14 lk-d. Analüüsi saab näha järgneva lingi abil:

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_MWM4NWZhMzUtMTE1Mi00NTM4LWFjMGYtMzJlYTNlOTMzZWU5&hl=en

    Vastukaja oodates

    Lugupidavalt

    Marko Mitt

    ReplyDelete
  7. Koostasin järjekordse uurimuse. Selle aluseks on samuti Raivo Uukkivi analüüs märtsikuu volikogu istungi kohta. Seekord on keskseks teemaks volikogu liikmete töötamine tasu eest või tasuta. Uurimistöö aluseks on teadustööd motivatsioonipsühholoogiast ja majandusteadusest.

    Tööd saab lugeda järgneva lingi kaudu:

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_OTRlNzYyNWUtYzkwNS00ZWZiLTk4ZWEtYzExMTk2YzA1NjI0&hl=en

    Jätkuvalt vastukaja oodates

    Marko Mitt

    ReplyDelete
  8. Aitäh Markole põhjalike analüüside eest! Nappis aega, et kiiremini reageerida.

    On hea, kui leidub ka väljaspool volikogu ja vallavalitsust vallaelanikke, kes sedavõrd põhjalikult huvituvad valla õigusaktidest ja annavad analüüsi põhjal soovitusi, et neid paremaks muuta.

    Analüüside üle ei ole põhjust pikalt vastuväiteid esitada, pigem on need heaks materjaliks tuleviku analoogiliste juhtumite korral ülelugemiseks.

    Õigusaktide eelnõude koostamisel ja vastuvõtmisel tuleb ikka ja jälle ette uusi olukordi, kus vajaliku sätestamisel jääb puudu (õigus)selgusest. (Ka antud juhul, sest Raes olid need seni määratud teisiti.)

    Samas volikogu liikmete tasu ja hüvituse määruses on selgelt väljendatud õigusakti andja tahe ja lahendus. Õigustatud on ka kõigile volikogu liikmetele tasu ja hüvituse määramine üldaktina. Kaaluda tasuks, kas see üldakt ei peaks olema vastu võetud volikogu järgmise koosseisu jaoks.

    Hüvtus ja tasu koos sätestavad, et volikogu liikmetele makstakse tasu, mille kaudu hüvitatakse nende võimalikud tekkivad kulud (vahe on maksude maksmises). Tasu maksmine on põhjendatud, kuna konkreetsete kulude väljaselgitamine, nende haldamine ja kontrollimine on väga haldusmahukas (telefon, auto kasutamine, ka arvuti kasutamine näiteks jm).
    (Ülelugemiseks oli kahjuks lingitud analüüsi teine pool hägune.)

    Filosoofilisem on Teie teine analüüs, aga nii ehk huvitavamgi.
    Kas poliitik peab töötama tasu eest või tasuta?
    Mina olen seisukohal, et siin peab otsima kuldset keskteed. Poliitik peaks tegutsema lähtudes aadetest, kuid peaks saama ka teatud kompensatsiooni oma töö eest. Elu näitab, et üksnes entusiasmist suudetakse edasiviivalt tötöada paar aastat ja siis tuleb tüdimus. Milline see tasu suurus peaks olema, peaks selguma katse-eksituse meetodil ja võib varieeruda volikogu erinevate koosseisude puhul. Siin ka põhjendus, miks võib volikogu ka olemasolevale koosseisule tasu määrata. Kui see oleks põhikoha töötasu, siis igal juhul peaks selle määrama järgmisele koosseisule.
    Väga palju sõltub volikogu liikmete soovist ja valmisolekust töösse panustada. Kahjuks tuleb tõdeda, et seda valmisolekut ei ole piisavalt palju ja pigem usaldatakse neid, kes selleks on palgale võetud - vallavalitsust. Opositsioon muidugi ründab, aga pahatihti ebakonstruktiivselt.

    Suurem roll ja vastutus on komisjonide esimeestel. Nende tasu peaks olema suurem. Ise eelistaksingi suurema vahe tegemist volikogu liikme ja komisjoni esimehe tasude vahel. Usun, et nii paraneks õigusaktide kvaliteet.

    Veel üks teema mõttevahetusse. Rae vallas on palju võimekaid inimesi. Paraku ei soovi neist enamik osaleda vallapoliitikas. Volikogusse valitakse need, kes seda soovivad. Suur osa olemasolevst know-how-st jääb kasutamata.
    Nii ongi meil volikogu, mille poliitikutest enamik ei ava enanst valla avalikkusele, ei osale diskussioonides, ei ava oma seisukohti, ei tee ettepanekuid. Küll oleks tore, kui kõik 21 seda teeks, kui toimuks avatud ja edasiviimisele suuantud pidev mõttevahetus.

    ReplyDelete
  9. Tänan vastamast!

    Parafraseerin Sinu esitatud seisukohad, et püstitada täiendavad küsimused:

    1. Ütled, et varasemalt jäi puudu õigusselgusest ja sellest tulenevalt sai valitud ka vaidluse objektiks olev õigusakti vorm – paraku jääb mulle selline põhjendus arusaamatuks ja seega palun seda täiendada. Nimelt õigusselguse taotluseks on õigusaktide piisavalt täpne sõnastatus, et igaüks saaks aru, mida temalt nõutakse, mis on tema kohustused ning et seadusandliku võimu tegevus oleks piisavalt ette ennustatav.

    2. Ütled, et määruses on näha õigusakti andja tahe ja lahendus – see ei ole küll vaidluse sisuks olnud, kuid sellegipoolest küsiksin, et kas seega on kahtluse alla seatud seoses selle määrusega kehtetuks tunnistatud õigusaktide nn andja tahe ja lahendus?

    3. Ütled, et õigustatud on volikogu liikmetele tasu ja hüvituse määramine üldaktiga – selle seisukoha esitasin ka mina õiguslikus analüüsis. Paraku jätad siinkohal eraldi käsitlemata volikogu esimehele tasu määramise. Analüüsis põhjendasin, et volikogu liikmete ja volikogu esimehe tasu tuleks eraldi käsitleda ning seejuures ka erinevate õigusaktidega. Seega paluksin konkreetsemat selgitust.

    4. Ütled, et mōistlik on kehtestada tasu järgmisele koosseisule – esiteks ei ole see kõnealuseks teemaks olnud ning teiseks tõden oma analüüsis, et taoline väide on pigem irratsionaalne. Seega paluksin täpsustavat seisukohta, vōttes seejuures arvesse anlüüsis esitatud argumentatsiooni.

    Ülaltoodu on kokkuvõte Sinu seisukohtadest seoses minu poolt koostatud õigusliku analüüsiga. Siinkohal ei hakka ma hetkel rohkem avama enda poolseid seiukohti koostatud analüüsist. Samas ei käsitle ma praegu ka teist analüüsi, mis puudutas poliitikutele tasu maksmist. Kuid sellegipoolest niipalju mainiksin, et filosoofiaga ei olnud mu töös küll midagi pistmist.

    ReplyDelete
  10. Tere,
    1. Varasemast otsusest ei selgunud, mis see on, mida volikogu liikmetele makstakse.
    2. Vallas oli praktika, et volikogu liikmetele makstavad tasud otsustati volikogu otsusega, eraldi liikmetele ja volikogu esimehele. Midagi kahtluse alla ei seatud, kuid arvestades p.1. vastust oli vaja need korrektselt sõnastada (ka ses mõttes ei ei tekiks alsut veel millegi nõudmiseks). Et seda teha valiti määruse vorm, millega viidi volikogu liikm ete tasustamine ühtsesse süsteemi ja korrastati sõnastust. Ei tundunud mõistlik olevad kumbagi otsust uuendada. Määrsu annab võimaluse, et see toimib ka juhul, kui volikogu esimees vahetub mingil põhjusel (sh ka järgmiste valimsite järel näiteks).
    3. Eks see valikute asi on. Mingil määral põhjendasin eelmises punktis.
    Volikogu esimehele eraldi aktiga tasu otsustamine on samuti valikute küsimus. Teinekord võib aga olla vajalik otsustamine üldaktiga. Näiteks, kui koalitsiooni-opositsiooni vahekord on +1. Sel juhul, kui volikogu esimees taandab ennast hääletamisest, võib juhtuda, et ei saagi volikogu esimehele tasu määrata. See põhjendab ka üldaktina selliste küsimuste otsustamise.
    4. Kellelelgi tasu maksmine on avalikus sektoris alati kirgi küttev teema. Eriti veel, kui tasu otsustavad inimesed, kes seda hakkavad saama.
    Teatud juhtudel on otstarbekas, et kellegi ametisse saamisega ei käiks kaasas kohe ka tasu maksimise otsustamine, vaid rakenduks kehtiv määrus.

    Aga, jah, võib nii, võib naa. Sel korral sai tehtud nii ja ennekõike sellepärast, et korrastada seniste neid küsimsui käsitlevate õigusaktide sisu.

    ReplyDelete
  11. Meie diskussioon hakkab koostatud analüüsist küll eemale kalduma, kuid tõenäoliselt ei ole sellest ka midagi, kuna olen aru saanud, et nõustud minu järeldustega. Millega Sa võib-olla päri ei ole on õigusakti vormi valik - ütled, et võib nii ja naa.

    Tulles tagasi Sinu viimaste vastuste juurde jäävad mulle silma järgnevad seisukohad:

    1. Varasemalt reguleeris volikogu liikmetele tasu maksmist otsus - minu teadmist mööda oli tegemist ikkagi määrusega (Rae Vallavolikogu 16.01.2007 määrus nr 44 "Volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine"). Seega, kas meist kumbki on millestki valesti aru saanud?

    2. Rõhutad korduvalt, et eelmise õigusakti sõnastus, mis reguleeris volikogu liikmetele tasu maksmist, oli korrektselt sõnastamata ja vajas seega korrastamist - paraku ei selgu seletuskirjast, mis need kitsaskohad olid ja seega ehk võtad vaevaks neid selgitada.

    3. Ütled, et juhul kui volikogu liige peaks mingil põhjusel vahetuma annab määrus võimaluse reguleerimiseks - paraku ei pea ma seda argumendiks. Oma õiguslikus analüüsis tõin välja, et selle võimaluse annab ka haldusakti alaliik üldkorraldus. Mis puudutab järgmist koosseisu (st peale valimisi), siis saab ilma igasuguste probleemideta aluseks võtta eelneva koosseisu aegse üldkorralduse, mis reguleeris volikogu esimehele tasu maksmist. Väidet, et see kütab liigselt kirgi, ei pea ma samuti argumendiks (alguses, keskel või lõpus - mingit motiveeritavat vahet ei ole).

    4. Põhjendad, et üldaktiga on vajalik volikogu esimehele tasu määrata, kuna võib tekkida olukord, kus opositsiooni-koalitsiooni suhe on vastavalt 10 ja 11. Selle tagajärg võib olla, et tasu ei saagi volikogu esimehele määrata - sellist põhjendust pean ebaõnnestunuks, kuna tood selgelt välja, et selline reguleerimine annab võimaluse Korruptsioonivastase seaduse eiramiseks. Nimelt, kuidas siis reguleeritaks selle sama volikogu esimehe lahkumishüvitise määramist(?). Tegelikkuses viib see täpselt sama probleemini, mille üle analüüsis argumenteerisin (vt J. Raidali ja R. Aardami kohtuasju).

    ReplyDelete
  12. Parandus: minu eelmise postituse punkt nr 3 esimeses lauses oli mõeldud volikogu esimeest, mitte volikogu liiget.

    ReplyDelete