Monday 24 October 2011

Puude istutamisest vallas

Selgituseks Peeter Böckler Raekodaniku foorumi sotsiaalkulutuste teemal avaldatu kohta.

Peeter Böckler helistas mulle reedel, et teisipäeval on ülemaailmne Lions klubide puude istutamise kampaaniapäev ning neil oleks vaja puid ja samas ka kohta kuhu istutada. Esmaspäeval helistas uuesti, et kuhu me homme siis istutama hakkame ja kus puud on.

Vallas ei käi asjad sellisel planeerimata moel. Vaevalt Lionsite ülemaailmne kampaaniagi üleöö otsustati. Ei ole mõeldav, et üks ühing annab vallavalitsusele korraldusi, kes mida ja millal peab tegema, samas endal kogu ettevalmsitustöö tegemata.

Kevadel ja suvel toimus vallas suurem puude istutamine. Teede äärde ja parkidesse istutati vastavalt plaanitule mitukümmend puud, Ameerikanurga platsile istutati paar hektarit kuusemetsa.

Kui mõni ühing soovib selliseid aktsioone korraldada, siis oma soovi tuleb piisavalt pikalt ette kavandada ja vallavalitsusega läbi rääkida. Peab juba varakult välja selgitama, kuhu ja mida oleks mõistlik istutada, mitte, et midagi ja kuidagi moodi kiirkorras linnukese pärast ära teha.

See vestlus lõppes sellega, et Peeter ütles, et nad lähevad siis Tõrre Jussi juurde (Vabadusvõitluse muuseumi Lagedil) ja istutavad seal mõned puud – küll seal ikka ruumi on.

Inetu, et Peeter Bõckler oma tegematajätmises hakkab hoopis avalikult vallavalitsust süüdistama.

Ülo Timuska


Friday 14 October 2011

Kohalike omavalitsuste võimekusest

Lootsin, et Raivo Uukkivi ei hakka äsja ilmutatud kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi alusel ennast jälle upitama ning pole vajadust teemat käsitleda. Aga kus sellega! Raivo ei suuda sellest hoiduda ja esitab väärat infot oma foorumi teemas „Haldusreform ....“ kommentaar 14. oktoobril 2011 kell 09:39:25.

Uuringu sissejuhatuses öeldakse:
„Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksit koostatakse juba kolmandat korda. Selle käigus on mõtestatud erinevaid näitajaid ja tekkinud on teatud näitajate aegrida. Käesolev indeks hõlmab perioodi 2007 - 2010.

Võrrelduna eelmiste aastatega on kohaliku omavalitsuse võimekuse kahe komponendi – kohaliku omavalitsuse organisatsioon ja kohaliku omavalitsuse finantsolukord – paremaks mõõtmiseks tehtud 3 näitaja osas muudatus (vt. ptk 3). Uued arvutused sisaldavad ka kõigi eelnevate aastate kohta tehtud tagasiarvestusi. Kuivõrd metoodika aluseks on paljude näitajate arvessevõtmine kohaliku omavalitsuse võimekuse mõõtmisel, siis ei mõjuta muudatused koondtulemusi olulises ulatuses, vaid täpsustavad neid.“

Sellest järeldub, et Raivo nimetatud Rae valla koht ei ole võrreldav hiljuti avaldatud uuringu kohaga. Lisaks on uuringu tabelis toodud indeks ümberarvestatuna kogu selle arvestamise perioodil (vt uuring lk 30)

Saame teada, et Rae vald oli uuringu andmetel 2009.a. 2. kohal (mitte 1., nagu Raivo väidab). 2008. aastal 1. kohal. 2008.a. oli aasta, kui vallale laekus tohutu hulk raha valla maa müügist. Sellele võimekusele pani aluse aga hoopis varasem vallavõim, mille eesotsas oli Raivo poolt palju kirutud Meelis Rosenfeld. Targu jätab Raivo ka alati märkimata, et 2007. a. oli vald 4. ja 2006.a. alles 8. kohal. Kui veel lisada, et 2005.a. oli vald 3. kohal, siis võime järeldada, et Raivo vallavanemaks olles suutis ta mingil ajal anda valla võimekusele tagasikäigu, mille päästis valla maa müügitulu arvelt. Sealjuures pean seda maa müüki sel ajal väga õigeks ja vajalikuks.


2010.a. oli vald 2. kohal, nagu ka viimase nelja aasta (2007 – 2010) kokkuvõttes. Kui siia lisada, et perioodil 2006 – 2009 oli vald 3. kohal, siis saab järeldada, et 2007 - 2010.a. on vald tegutsenud varasemast võimekamalt ning 2010.a. on valla võimekust pigem kasvatatud.


Siiski - neid uuringuid ei tasuks võtta väga tõsiselt, et anda hinnanguid hetkel võimul olijate kohta. Sellised uuringud näitavad pikemaajalisi arengu- ja muutuste trende ning loomulikult on mõjutatud varasematel aastatel tehtust. Samuti peaksid sellised indeksid panema KOV võime analüüsima, mis on nende numbrite taga, ehk vaatama selle koostamise komponentide sisusse ja saama teada, kus KOVi võimekus kõige madalam on ning panustama just sellesse. Vajadusel aga ka selgitama, mis on nende näitajate põhjuseks. Heaks näiteks on siin just Viimsi vald. Saavutas pingereas esikoha, aga samas eiras seadust ja kasvatas laenumahu 124%-ni eelarvest. Võetud suured laenud näitavad valda võimekana, aga selle tulemusel kulub järgmise aasta eelarvest 20% laenu tagasimakseks.

Igal juhul võime järeldada, et 2010.a. on Rae valla võimekust kindlasti säilitatud ja poleks ime, kui järgmisel aastal astume koha võrra kõrgemale. Selgemad tendentsid ilmnevadki paari järgmise aasta jooksul. Tore oleks saada vallas elavatelt analüütikutelt tagasisidet, millise võimekuse edandamsiele vallavalitsus võiks tulevikus rohkem tähelepanu pöörata.

Friday 7 October 2011

Lagedi kooli direktori vabastamisest

On ju üldteada, et kõik, mida praegune vallavõim teeb, keeratakse poliitiliseks mudamaadluseks ja endale toetuse kogumiseks. Ei hoolita, kui see on üldise kasu ja valla arengu vastu. Nüüd on selliseks poliitilise kapitali kogumise allikaks võetud Lagedi kooli direktori vallandamine vallavanema poolt.

Mina nägin alates 2010.a. algusest, kui IRL tegeles põhjalikult Lagedi kooli tuleviku teemaga, mille lõpptulemuseks on, et kool rekonstrueeritakse, et direktor ei olnud võimeline koolile vajalikke arengueeldusi looma ja õpilasi juurde saama. Uuendatud Lagedi kool (NB! sh lasteaed) vajab teistsugust juhti, kes oleks kogukonnas oma ja hinnatud.

Vallavalitsus peab aga ennekõike kooli arengule mõtlema. Peab mõtlema, kas direktor on võimeline korraldama kooli rekonstrueerimise ja ümberkujundamise põhikool-lasteaiaks.


Selleks viidi koolis juba mullu läbi teenistuslik järelvalve. Septembris tehtud järelkontroll näitas, et paljud tuvastatud puudused olid senini kõrvaldamata. See tähendas ühtlasi, et kooli juht ei evinud ametikohale vajalikku pädevust ega omandanud seda ka koolitustel. On lubamatu, et sedavõrd väikeses töökollektiivis tuleb ette mitmeid töölepinguseaduse rikkumisi, mis võivad kaasa tuua kahju vallale. Kui sellele lisandub ka veel lähikondsete töölevõtmine ilma, et vallavalitsus seda teaks, siis juba siin on põhjus kaaluda sobivust.

Pedagoog, eriti koolijuht, peab olema väga eetiline inimene. Kui aga koolijuhi lõpuaktuse kõnes on palju eetiliselt küsitavaid väljaütlemisi ja isegi eksimusi väga tundlike isikuandmete teatavakstegemise suhtes, siis see on tõsine argument kaaluda tema ametisse sobivust. Kui koolijuht põhjendab seda veel pedagoogiliselt kaheldavate selgitustega, kui ainumõeldavat käitumist, siis seda enam.

Mind paneb lausa hämmastama, kui keegi veel pärast Haapsalu lastekodu juhtumit peab koolihoones suitsetamist (mis on seadusega keelatud!) väheoluliseks. Polegi tähtis, kas suitsetas direktor või keegi teine. Tähtis on, et rikuti seadust ja ohtu seati lapsed!!!!! Seaduse järgimine on aga direktori vastutada ja korraldada. Kui aga suitsetati sellises ruumis, ja ilmselt ka direktor, nagu eilsetes teleuudistes näha oli, siis polnud tulekahju küll kaugel. Iga säde oleks võinud tulekahju tekitada.

Kas seda olekski vallavanem pidanud veel ootama? Etteheited, et kooliaasta alguses ei tohi direktorit vallandada, on rumalad. Kas tõesti peab küündimatut ja seadusi eiravat ning oma ametialaste ülesannete täitmisega mitte hakkama saavat direktorit ametis hoidma seni, kuni on toimunud traagiline õnnetus?

Vallavanemal kui tööandjal oli igati õigus vallandamise käskkiri teha. Ja põhjusi oli selleks küllaga. Samuti ei saa väita, et ei taotletud ega oodatud muudatusi ja muutusi koolijuhi töös ja tegevuses. Neid oodati vähemalt aasta.

Vallandamine on alati tundlik tegevus, kuid ka see kuulub vallavanema ametikohustuste hulka. Koolijuhile pakuti ka lahkumist poolte kokkuleppe alusel, kui oldi läbi arutatud kõik etteheited. Arusaaja töötaja oleks pärast vestlust tööandjaga aktsepteerinud seda pakkumist. Koolijuht aga valis ka siin poliitilise vastasseisu õhutamise tee.

Tuesday 4 October 2011

Valla põhimääruse täiendamisest

Valla põhimäärus on avatud täiendusettepanekute tegemiseks.
Raivo Uukkivi esitas vastava eelnõu, mina lisasin sellele omalt poolt mõningad täiendusettepanekud.
Nii eelnõu kui ka minu esitatud täiendustega saab tutvuda SIIN

Vastavaid täiendusettepanekuid võib volikogu liikmete kaudu esitada kuni 15. oktoobrini. Kui kellelgi on ettepanekuid, võiks need esitada talle sobiva volikogu liikme kaudu edastamiseks juhtivkomisjonile.
Suvel toimus üsna energiline arutelu mitmel põhimääruse teemal. Ehk tekkis neist aruteludest kellegi mõtteid, mida võiks esitada kaalumiseks valla põhimääruse täiendamisel.

Saturday 1 October 2011

Volikogu istung 18. oktoobril

Järgmine Rae vallavolikogu istung on kavandatud 18. oktoobriks algusega kell 17.30 järgmise päevakorra projektiga:

1.    Informatsioon valla eelarve täitmisest
2.    Rae valla aukodaniku nimetuse andmine
3.    Rae valla 2011. aasta eelarve muutmine
4.    Rae valla 2011. aasta teise lisaeelarve kinnitamine
5.    Karla küla Sookarla kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine
6.    Revisjonikomisjoni 2011. aasta kontrollimiste plaan
7.    Revisjonikomisjoni esimehe valimine
8.    Rae valla arengukava muutmine
Eelnõud on avalikustatud alates 3. oktoobrist VOLISes.