Saturday 6 April 2013

Ebauskliku Rahva Kogu

Täna toimus üks tore üritus nimega Rahvakogu (ametlikult vist kuidagi teisiti, aga see Kogu on hää kaubamärk). Aitasin omalt poolt asjale natuke kaasa. Ürituse käigus tabas mitu üllatust.


Üllatused

1. Esimene oli meeldiv. Korraldatud oli kõik väga hästi. Ainus tõrge - mittetoimiv elektrooniline häältelugemise süsteem. Suur osa pultidest ei saatnud oma signaali lugemiskeskusesse ja seega kasutasime varuvarianti - täitsime vastused paberil.

2. Teine oli paratamatu - üsna kesine osavõtt. Oli lubanud tulla 500 inimest. Elektrooniline registreerimine andis tulemuseks alguses 249, ja seejärel 256 inimest. Silma järgi neid oli ikka rohkem, kuid kindlasti alla 400.

3. Kolmas oli imelik - venekeelseid inimesi oli palju vähem kui nende osakaal ühiskonnas. Täitsa umbkeelseid oli u 20, teine samapalju valdas eesti keelt. Kindlasti ei olnud venelasi üle 50. Tundub, et kutsuti ainult kodanikke. Imelik, võiks ju kaasata laiemat ringi.

4. Neljas oli kurb. Suures ülekaalus olid üle 56. aastased mammid ja papid. Noori 18-35-aastaseid oli u 15%. Olenemata põhjustest on see kurb.

5. Viies oli koomiline. Avakõnega esines David Vseviov - inimene, keda õigustatult peetakse vene ekperdiks. Aga meie lauas istuvast kolmest venelasest ei olnud keegi sellist nime kuulnud. Kes see veel on? Kõne tõlke ära kuulates oli hinnang küll positiivne: "räägib ilusti, nagu õige juut".


Küsimused

Kokku oli 18 küsimust. Palju oli selliseid, mille vastuseks pakuti kaks ekspertide valikut: HALB ja VEEL HALVEM. Kuigi inimestel oli selge eelistus mõne kolmanda variandi poolt. Näiteks küsimus "Kuidas valida presidenti?" Vastused:
1. Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu.
2. Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel.

Meie lauas olid kõik üksmeelel, et presidenti pole üldse vaja. Aga sellist valikut Rahvakogule ei antud.

Mõned küsimused olid välja toodud selgelt vastuolus rahva ettepanekutega. Näiteks, Rahvakogu materjalides oli märgitud "Erakondade riigieelarvest rahastamise kohta arvati üldiselt, et praegune erakondade riigieelarveline toetus on liiga suur...", aga toetuse kärpimist hääletusele ei pandud. Selle asemel küsiti hoopis kuidas toetust jagada.

Ebausk

Alguses iga osaleja pidi rääkima tema ootustest Rahvakogu suhtes. Pooled meie laua inimestest vastasid "ei ole mingeid ootusi". Täielik ebausk. Arutelu alguses hakkas tekkima usk ja lootus, et ikkagi meist miski oleneb. Läbides pooled küsimused see usk kadus inimestel lõplikult (äkki oli vahepeal toimunud hea lõuna selle põhjuseks, täis kõhuga olla aktiivne on raske?)

Ainus, mida inimesed kindlalt uskusid, et "saadame valitsejatele signaali, et meie ei ole eluga rahul...". Vanad ei ole rahul pensioniga, noored - arenguvõimaluste puudumisega Eestis, vaesed - vaesusega ja rikkad - viimaseid ma Rahvakogul ei kohanud. 1 majanduslikult kindlustatud kodanik mahuks valimisse 6000. Aga 500 mõjutaja hulka nad kahjuks ei mahtunud. Vaene, vaene Eesti!

Veel üks üllatus, mis tabas mind - inimeste vähene usk Šveitsi poliitilisse süsteemi >>
Kuigi hääletustulemusi saab tõlgendada ka teisiti. Aga siiski:

1. Rahvas tunneb, et on ebapädev otsustamaks isegi lihtsaid küsimusi, mugavam on vinguda ja teisi süüdistada.
2. Äkki saavad siis venelased (kes on aktiivsemad oma õiguste eest seisjad) liiga suure mõju? Et eestlased ei tule referendumile, aga venelased kindlasti tulevad... nö Tallinna sündroom. (see oli minule isiklikult suurimaks päeva avastuseks).

Läbipaistvus

Kindlasti oleks vaja avalikustada ürituse raamatupidamine, ehk millele kulus ürituse eelarve. Eelarve oli suhteliselt tagasihoidlik ja kindlasti üritus õigustas end. Kuid tavainimesele mõjuvad suured numbrid (kuulda oli 50-st tuhandest eurost) ärritavalt. Selgitame siis kuhu need summad kulusid. Mind näiteks huvitab, kas Tallinna linnale kuuluv Lauluväljak rentis ruumid ürituseks ja millise hinnaga. Või hoopis toetas ruumide ja mööbliga Rahvakogu.

Paar tähelepanekut Laululava lauast veel 

1. Ekspertide filtri kasutamine tundus vale otsusena. See süvendas inimeste arvamust, et nendega manipuleeritakse. Veebis oli asi selge ja avalik, seejärel hakkas toimuma keemia. Kuigi see tegelikult manipuleerimine ei olnud, kahju, et selline tunne tekkis. Tulevikus oleks hea tuua Rahvakogu ette veebis eelhääletatud küsimused, või need, mis said suurema toetuse. Et oleks ikka õige rahva hääl, mitte filtreeritud ja silutud sosin.

2. Osavõtjad (ei julge hinnata kui suur osa, kuid kindlasti suur) tundsid, et nad ei tea nendest küsimustest tuhkagi, ja tegelikult ei tahagi teada. Liiga keeruline tavainimesele.
Aga lohutus ka see, et laulame me hästi! Ja see tekitas soojad tunded. Vähemalt üks kindel ekspordiallikas on olemas.


PS. Ah jah, üsna üllatuslikult ei pidanud suurem osa vajalikuks luua sellist organit nagu Rahvakogu. Eelistati varianti:
"Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi."
Seega tekib suurepärane võimalus ka edaspidi kasutada Rahvakogu vaid auru väljalaskmise klapina - rahvas ju ise soovis. Minule tundus, et inimesed olid lihtsalt selle vastu, et kulutada raha riigi kassast. Ja see oli väga selge signaal: Eesti on vaene riik, ärme kuluta niigi nappi raha. Noh kõik need fondid, SA-d jms...