Sunday 3 June 2012

Veehinna muutus Rae vallas

30. mail 2012 tuli info, et "AS ELVESO tegevuspiirkonnas muutub vee ja reoveeteenuse hind ning kaob abonenttasu".


Minul tekivad sellega seoses küsimused:

1. Tarbin vett Tallinnas ja Rae vallas. Tallinnas oli vee hind ka varem soodsam, nüüd on korraga üle 50% soodsam. Tundub ebaloogiline.

2. Ma võin vabalt juua Kesklinna korteris kraanivett. Peetri alevikus ei saa kraanivett kurgust alla, vesi on erakordselt madala kvaliteediga. Rikutud kraanid, duššid, kodumasinad pealekauba. Veeallikas on Tallinnal ja Rae vallal sama - Ülemiste järv. Miks Elveso rikub vett?

3. Kuidas saab olla, et "Teenuse hinna tasu sisse on arvestatud ka tehniliste tingimuste ja projektide kooskõlastamise tasu". Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõige 5 räägib "Veeteenuse hinnaga ei tohi katta neid kulutusi, mis on kaetud liitumistasuga." Liitumistasu on ühekordne, tehniliste tingimuste ja projektide kooskõlastamise tasu on ka ühekordne. Talupojamõistus ütleb, et neid peaks vaatlema koos, mitte küsima tarbijatelt tasu tulevastele arendajatele osutavate teenuste eest. Mina leian, et see rikub seaduse sätet "(4) Veeteenuse hind ei tohi olla eri klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv."

4. Kas uus hind sisaldab ka sadeveesüsteemide ehitust ja hooldust? Sest vastavalt seadusele:
§ 14. Veeteenuse hind
 (1) Veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võib võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind)... jne.

Või on oodata lähiajal lisaks veel sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise tasu kehtestamist?

5. Miks Peetri aleviku elanikud peavad kinni maksma „Rae valla Pirita Jõe reoveekogumiseala veemajandusprojekti"? Kui Euroopa Ühtekuuluvusfond leiab, et need investeeringud on hädavajalikud ja pääsmatud, miks selle peo peavad kinni maksma inimesed kellel pole mingit pismist selle alaga.

Ja viimane küsimus. Miks nendes ja ka teistes taolistes küsimustes ei ole eelnevalt selgitusi jagatud?

AS Elveso nõukogus on kolm inimest, kes peaksid oskama nendele küsimustele vastata. Ootan vastust.

Jüri Kivit



1 comment:

  1. Ma ka loodan, et ELVESO nõukogu IRL liikmetest keegi selgitab siin vee- ja kanalisatsiooni hinna kujunemise aluseid.
    Seniks mõned mõtted minult:
    Vallas vee ja kanalisatsiooni piirhinda ei otsusta mitte vallavalitsus ega -volikogu, vaid see otsustamine on antud konkurentsiametile (KA). KA tegeles hinna kinnitamisega terve aasta ja saatis ELVESO taotluse mitmel korral tagasi. Kinnitas hinna mai viimasel päeval ja sellest tulenevalt oli vaja kohe ka avalikustada, et piirhind hakkaks kehtima 1. juulist. Edasi on piirhinna rakendamise otsutamine ELVESO nõukogu käes.
    Hinnatõusu alternatiiviks oleks olnud jätta EL rahad ja trasside rekonstrueerimine ja ehitamine tegemata ning umbes 5 aasta pärast alustada seda üksnes valla vahenditest, mille tulemusel oleks hind kasvanud vähemalt poole rohkem. Loodan, et ELVESO nõukogu avalikustab KA otsuse piirhinna kehtestamsie kohta oma kodulehel.
    Vald soovib kvaliteetset teenust optimaalse hinnga, mis tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse. Vastav hinnatõus kavandati vallavolikogu poolt (eelmine koalitsioon) juba 2009. aastal, kui käivitati ÜKF toetusel vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja ehitamine Kehtestatud piirhind on isegi pisut väiksem, kui 2009.a. prognoositud hind.
    Siis oli hinna üle otsutamine veel valla pädevuses, nüüd analüüsib ja kinnitab piirhinna konkurentsiamet (KA) ELVESO taotlsue alusel. KA hindab hinna põhjendatust komponentide kaupa.
    Iga teenuse hind kujuneb hinnakomponentide kuludest, millele lisandub mõistlik ettevõtte edasikestmist toetav kasum. Konkurentsiameti roll on analüüsida, kas ettevõte ei ole mõnda hinnakompnenti liiga kulukana esitanud. Sellised arutelud toimusid ELVESOga terve aasta. Praegusel juhul on kinnitatud ELVESO teeninduspiirkonna jaoks kõige madalam mõistlik hind. Kõrge on see hind, kuna ELVESO trassid on väga pikad (erinevalt Viimsist, mis on väga kompaktne) ja nende trasside küljes ei ole hetkel piisavalt tarbijaid. Uute tarbijate liitumine on esmatähtis ülesanne nii ELVESO-le kui ka vallale. Just see võimaldab ära hoida edaspidise väga kiire hinnatõusu.
    ELVESO sai oma hinnale konkurentsiametist kinnituse, paljudel omavalitsustel seisab see (hinnatõus) veel ees.
    2009.a. kavandas tollane vallavalitsus hinda tõsta iga poole aasta tagant ja jõuda 2012.a. II poolaastal vee ja kanalisatsiooni hinnaks 4.988 euroni/m3 (sh km, mis siis oli 18%, nüüd aga 20%), kui ümber arvestada kroonid eurodeks ja lisada ka abonenttasu hinna sisse. (Vesi – 1.847+km; kanal – 2.003+km + abonenttasu komponent).
    Praegu, nagu teame, veeteensue hind ei ole tõusnud 2009. aastast alates. Käesoelval aastal kinnitati piirhinnaks 4.22 eurot/m3. Vesi – 1.334+km; kanal – 2.183+km; abonenttasu enam ei ole).
    Seega - kinnitatud hind on umbes 77 senti m3 kohta väiksem 2009.a. kavandatust. See on väga pingeline ELVESO jaoks, kuid sunnib nii ELVESO juhtkonda otsima kokkuhoidu tegevuskuludes ja viib optimaalse majandamiseni firmas.
    2009. aastal kavandati hinna tõusu iga poole aasta järel 4.988 eurot/m3 tasemeni, aga ELVESO endine juhataja ja nõukogu seda millegipärast ei järginud (ka siis mitte, kui seda neile vallavalitsusest ette öeldi), siis loomulikult mitme aasta jooksul kinni hoitud hinnatõus avaldub ühel hetkel väga järsu tõusuna.
    Konkurentsiamet on kinnitanud piirhinna. Nüüd on ELVESO juhatusel ja nõukogul vaja analüüsida ettevõtte majandusnäitajaid ja -prognoose ning jõuda järelduseni, kas kinnitatud hinnatõusuni saab liikuda ka mitte ühekorraga, vaid kahe sammuga, et leevendada hinnatõusu vallaelanike jaoks.

    Agu Laius
    17. juuni 2012.a.

    ReplyDelete