Friday 25 March 2011

Jaak Aaviksoo Peetri koolis

Täna esines Jaak Aaviksoo Peetri koolis. Teema: "Visioon tänapäeva hariduse väljakutsetest"

Saalis oli mitukümmend kuulajat, põhiliselt haridustöötajad. Avameelsed professori mõtted olid väga huvitavad, kahjuks saime teada, et Aaviksoo on paljude oma seisukohtadega vähemuses. Millised siis olid need seisukohad?

1. Koolis (ka kõrgkoolides) õpilastele topitakse pähe liiga palju mittevajalike teadmisi;
2. Ei õpetata lahendama probleeme, vaid andma küsimustele pähe tuubitud vastused;
3. Suurimaks hädaks kooliprogrammi koostamisel on akadeemiliste haritlaste ladvik - õppejõud, metodistid, kes igal moel suruvad kooliprogrammi igasugu asju, mille vajalikkuses on kindlad vaid nemad ise. Minu küsimusele "Kas ei saaks neid teoreetikuid kooliprogrammist eemal hoida?" vastas Aaviksoo, et "Kujutage ette milline kisa tõuseb";
4. Üliõpilastele anda täielik vabadus ise valida millist eriala õppida - oma enda vastutusel. Riigipoolne toetus näeks välja stipendiumite ja hüvitiste masksmisena nende erialade tudengitele, milles on riik kõige rohkem huvitatud;
5. Ülikoolide arvu on vähendatud 50-lt 30-le. See on alles osa sellest mida tuleks veel vähendada. Peab keskenduma kõrgkoolihariduse kvaliteedile ja muutma ühiskonna hoiakuid, et laps peab kindlasti minema pärast kooli õppima ülikooli.

Oli ka palju muud huvitavat, kui keegi täiendab selle väikse kokkuvõtte, siis oleks väga tore.
Sain vastuse ka ühele oma vana küsimusele "Miks hariduse eestistamist ei alustatud lasteaedadest?", sellest natuke pikemalt siin>>


8 comments:

  1. Aaviksoo vastused 1 ja 2 on ammu teada. Selle olukorra põhjuseks on riigieksamid. Riigieksamite ajal on lihtne kontrollida ja mõõta faktiteadmisi, mitte probleemide lahendamsie oskust. Riigieksamite lõpetamise vajadusest on räägitud aastaid, kuid seni ei ole leitud poliitilist konsensust. Sh ülikoolid on olnud huvitatud riigieksamite säilimisest, sest siis ei pea nad ise korraldama vastuvõtu eksameid ega tegema seda kulu.

    Kooliprogrammide so ainekavade koostamisel ei mängi niivõrd rolli teoreetikud, kui tegevõpetajad. Tegevõpetajad on vastu ainemahtude vähenemisele, sest kardavad, et nii väheneb nende tundide arv ja seega ka töötasu. Iga ainemahtude vähendamsie katse on põrganud just õpetajate vastuseisule. Teoreetikud leitakse vaid oma tahtmise läbisurumise toetamsieks.

    Koolis on ka liiga palju erinevaid aineid. See kõik killustab ja ei võimalda sujuvalt õpet korraldada. Ainetundide vahel on barjäärid. Nii peab sageli sama asja õpetama mitmes ainetunnis, sest ainekavadega jõutakse nendeni eri aegadel.

    Üliõpilaste vabaduse üle valida, mida õppida, oleks vaja pikemat arutelu. Kui riik ei suuna õpitavate erialade vajadust, siis võib mingil ajal tekkida probleem, et meil ei ole arste, õpetajaid jt vajalikke ametimehi. Ise valides valivad üliõpilased enamasti mõne lihtsama valdkonna, et saada ülikooli diplom.

    Ülikoolide arv väheneb lähiajal iseenesest veelgi, sest ei jätku üliõpilasi ka nn avalik-õiguslikesse ülikoolidesse. Eraülikoolidel läheb väga raskeks. Seetõttu on ka paljud eraülikoolid ühinenud avalik-õiguslike ülikoolidega (seega lõpetanud oma eksistentsi.)

    ReplyDelete
  2. Agu, selles ma pole sinuga nõus "Ise valides valivad üliõpilased enamasti mõne lihtsama valdkonna, et saada ülikooli diplom."

    Kui inimesed on nii rumalad, et vajavad ainult diplomit, siis mingu ja saagu see. Diplom ei anna täna ühelegi inimesele mingeid eeliseid erasektoris. Olgu sul 10 diplomit, aga kui oled loll ja laisk, siis ikka jääd töötuks.

    Oleks aeg ka avalikus sektoris kõrvaldada see jabur hariduse järgi töötajate ja nende tasumäärade segmenteerimine. On hariduseta talumehi, kes on kordades targemad kui diplomitega vallaametnikud. Alles siis kui Eestisse jääb 5 kõrgkooli, mille tase on kõrge ja haridus hinnatud, alles siis võib luua eelistusi inimestele kes on haridusega haritud.

    Praegu on riigisektoris eelis neil kes on paberiga hari(ma)tud. Sellega riik ise eelistab oma struktuurides nõrgemaid. Loomulikult on siis noortel motivatsioon - diplomiga saab kergemini mingi riigiametniku palga.

    Olen Aaviksooga nõus - noored vastutagu ise oma valikute eest.

    ReplyDelete
  3. Jüri, see on arutelu koht. Sisult tähendab see valikut tasuta ja tasulise kõrghariduse vahel.
    Ka erasektoris on palju ametikohti, kus tingimuseks on diplomi olemasolu või mingi kutse omamine ja ameti oskamine. Töökohal vastupidamine sõltub muidugi inimese enda võimetest, kuid alguses on ikkagi määravaks, kas omab dipolmit või tunnsitust või mitte.

    Nii tasuta kui ka tasulisel kõrgharidusel on omad plussid ja miinused.

    Riiklik tellimus aga peab olema ja selle osas ka peavad olema väga kõrged kvaliteedinõuded. Riikliku tellimuse alusel tulevad enamasti riigipalgal töötavad inimesed (keda aeg-ajalt erasektor ostab üle).

    Ma ei saa aru Sinu väitest, kuidas riik eelistab oma struktuurides nõrgemaid - paberitega harimatuid. Ei ole vaja pidevalt halvustada omavalitsuste ega ka riigiametnikke ja vastandada neid erasektorile. See ei tee midagi paremaks. Pigem loob vaid negatiivse fooni. Neil ametikohtadel töötavad enamasti väga pühendunud ja asjatundlikud inimesed.

    Noored on pikka aega ise valinud ja oma valiku alusel õppe kinni maksnud. Meil on hulgi ärijuhte, sotsiolooge, psühholooge, isegi juriste (enamasti eraülikoolidest), kes ei leia kuidagi rakendust. Üha enam siirduvad sellised inimesed kutsekoolidesse ametit õppima.

    ReplyDelete
  4. Tagant ostast peale:
    - noored ei ole valinud mida õppida. Valisid nende vanemad, kellel on vale aruasaam, et "ilma diplomita oled luuser".

    - avalik sektor võtab vastu suures osas neid kes on erasektoris äpardunud. Vaata kes on pikemat aega juhtinud Rae valda kuni tänaseni. Kindlasti ma ei halvusta õpetajaid, politseinikke, oma erialale pühendunud inimesi. Aga võrdle juriste, arhitekte... Võimekamad jäävad erasektorisse.

    - riigi tellimus saab väljenduda vajalike erialade õppeprotsessi "sponsorluse" läbi, selles olen Aaviksooga täiesti nõus.

    - Aaviksoo mõte - õpetama peab arenemisoskust. Et tänane valla sekretär saaks homme haldusjuhiks, ülehomme valla ahritektiks (pärast täiendkoolitust) jne. Jällegi 100% väärt mõte.

    - Noor lõpetab ülikooli, saab diplomi ja läheb tööd otsima. Ei leia. Sest erafirmas on tema kohal see noor, kes õppimise asemel läks lihttöölisena firmasse tööle ja arenes. Kui aju on ja töötada oskab, siis 23. aastasena on tema stardipositsioon paljudes valdkondades parem kui diplomeeritud lollikesel.

    ReplyDelete
  5. Kirjutasin pikema vastuse, kuid see haihtus kuskil internetis.
    Nüüd lühidalt uuesti.

    Jüri, alles kirjutasid, et noored vastutagu oma valikute eest. Nüüd äkki ütled, et noored ei teegi valikuid.

    Sinu suhtumine avalikku sektorisse on omapärane. Mina eri sektoreid üksteisele ei vastandaks.
    Rae valla juhid on enamasti(ehk väheste eranditega) olnud päris asjalikud ja nad on teinud vallale vajalikke ja kasulikke asju. Üks munitsipaliseeris maid ja see on andnud vallale kindlustunnet. Teine müüs õigel ajal neid maid ja ehitas selle eest koole ja lasteaedasid. Mõlemat on kõvasti kritiseeritud. Need ehk eredamad näited, aga leidub teisigi.

    Mina pigem tean, et edukas avaliku sektori töötaja saab hästi hakkama ka erasektoris. Vastupidi aga on ette tulnud pigem läbikukkumisi. Avalikus sektoris töõtamine eeldab mitmekesisemat ettevalmistust.

    Mina pean õigemaks, et jurist areneb ja teeb karjääri juristina, arhitekt arhitektina jne. Mõlemad võivad aga areneda tippjuhtideks, kus peavad tundma asju ka laiemalt, kui õpitud eriala.

    Lihttöölisena alustanud noor võib 23-sena olla ehk parema stardipositsiooniga, aga kaotab selle eelise diplomeeritu ees paari aastaga. Loomulikult, kui mõlemal on aju, nagu Sa ütled. Mingil etapil jääb lihttöölisena alustanul lihtsalt teadmistest ja ka suhtlemisoskustest puudu.
    Avalikus sektoris paraku saab enamasti ametisse asuda aga eelnevalt vaid teatud haridustaset omades.
    Erandid on olemas, kuid need kinnitavad reeglit.

    ReplyDelete
  6. Seni kui avalik sektor on ülepaisutatud (u 1/3 on liigsed, võrdle riigiteenistujate hulka eririikides (1000 elaniku kohta) L.Korea - 18, Ameerika - u40, EU riigid - 40-70, Venemaa - u70, Eesti - 116)... seni kui kestab selline olukord pole imelik et erasektori inimesed suhtuvad avalikku sektorisse "omapäraselt".

    ReplyDelete
  7. loe ka seda

    Garri Raagmaa: valdade liitmine Eesti riigihalduse probleeme ei lahenda

    "Olukord, kus igal keskametkonnal on regioonis oma kontor, sekretär ja muu toetav infrastruktuur, on riigi ja eriti ühiskonna kogu kulutusi arvestades ülimalt ebaefektiivne."

    Kuidas mina ausa maksumaksjana peaks sellesse suhtuma? "Omapäraselt" - see on kõige pehmem suhtumine nendesse muidusööjatesse. Ma ei halvusta neid inimesi, see ei ole nende süü, et teevad kilplaslikku tööd. Aga osa neist söövad minu leiba, pakkumata midagi vastu.

    ReplyDelete
  8. Jüri, paraku sõltub ametnike osakaal elanikest riigi elanike absoluutarvust. Kui Eesti soovib riigina jätkata, siis see suhtarv jääb ikka suureks võrreldes teiste riikidega.
    Samas on kindlasti võimalik avalik sektor muuta efektiivsemaks. Kõige kiiremini saab seda teha haldusterritoriaalse reformi elluviimise abil. Paraku ei ole selleks vajalikku piisavat poliitilist tahet.
    Ei ole kena ametnikke nimetada muidusööjateks või kellegi leiva sööjateks. Ametnikud täidavad neile pandud tööülesandeid. Millised need on ja kuidas neid realiseeritakse, otsustavad poliitikud.
    Kui pead mingit tööd kilplaslikuks, siis esita see konkreetselt. Selle üldistatuna väljendamine ei ole ilus ega korrektne.

    ReplyDelete