Thursday 3 November 2011

Vallavolikogu istung 22. novembril

Vallavolikogu istung toimub 22. novembril algusega kell 17.30 vallamaja saalis esialgse päevakorraga:

1.    Rae Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine
2.    Rae Vallavolikogu 05.10.2010 määruse nr 31 „Rae Vallavalitsuse ametiasutuse teenistujate kord“ lisade 2 ja 3 kehtetuks tunnistamine ning uute lisade kinnitamine
3.    Lasteaiatasu määrad ja maksmise kord
4.    2012. aasta maamaksumäärade ja osalise maksuvabastuse kehtestamine
5.    Rae valla arengukava muutmine
  1. Rae valla 2012. aasta eelarve kinnitamine
7.    Rae valla asutuse „Lagedi Põhikool“ ümberkorraldamine Rae valla asutuseks „Lagedi Lasteaed – Põhikool“
8.    Rae valla asutuse “Assaku Lasteaed” asutamine
9.    Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine
10. Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020 korrigeerimine
11. Limu külas Nurme katastriüksuse jagamine
12. Kurna külas Poolapõllu ja Poola katastriüksuste aadressi ning sihtotstarbe muutmine
13. Rae valla Järveküla küla Juhani I kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
14. Rae valla Lehmja küla Tudre ja Tuulevälja kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Kurna tee ja selle äärse kergliiklustee, Kurna-Tuhala perspektiivse maanteelõigu ja Saare kinnistule planeeritud teede  ühendamise detailplaneeringule
16. Rae valla Rae küla Juhani 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
17. Rae valla Patika küla AÜ Patika-6 kinnistute piirkonna ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
18. Rae Vallavolikogu 09.08.2011 otsuse nr 258 „Rae Vallavolikogu 10.08.2010 otsuse nr 127 „Isikliku kasutusõiguse seadmine Rae vallale kuuluvatele kinnisasjadele AS-i Elveso kasuks“ muutmine“ muutmine
19. Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine
 Eelnõusid saab vaadata www.volis.ee

18 comments:

  1. 3. novembril toimus vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek, kus arutati üsna olulisi eelnõusid: valla põhimääruse muutmine ja valla arengukava muutmine.
    Järjekordselt ei osalenud koosolekul kumbki liige opositsioonist: Enn Mänd ja Tatjana Lelov.
    Nii selgubki, et opositsioon ei pea vajalikuks eelnõude ettevalmistamises osaleda, vaid üksnes asjade ümber kära teha.

    ReplyDelete
  2. Kahetsusväärsel moel on VOLISes avalikustamisele läinud maamaksu määra eelnõu, milles on jäänud muutmata maamaksust vabastamise määra suurendamine 1000 m2-ni.

    Igal juhul on hästi tööle hakanud valla põhimääruses sätestatu, et volikogu eelnõud on üle kahe nädala enne istungit avalikustatud ning nendesse saavad kõik huvitatud isikud komisjoni kaudu ettepanekuid teha.

    ReplyDelete
  3. Paljud volikogu istungi eelnõud olid seotud valla 2012.a. vastuvõtmisega.
    Arutati vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu üle. Struktuuri uuendati 2010. aastal ja järgmiseks aastaks muutusi ei kavandatud. Peetakse vajalikuks luua juurde 2 ametikohta: pearaamatupidaja ja arhitekt. Rahandusameti töö maht on oluliselt kasvanud. Põhjuseks aina lisanduvad valla asutused (koolid, lasteaiad), samuti kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadusest tulenev töökoormuse kasv (uus eelarve struktuur, lisandunud on eelarvestrateegia (järgmise 4 aasta kohta) koostamise nõue). Nii vajab lahutamist finantsjuhtimine ja raamatupidamine. Vallavalitsus on leidnud tubli inimese arhitektiks ja analüüs näitab, et inimese juurdepalkamine tuleb lõppkokkuvõttes odavam ja töö kvaliteetsem, kui seda tööd väljast tellida.
    Valla teenistujate koosseis jääb endiselt oluliselt väiksemaks võrreldes 2009. aastal olnuga (oli vist 79 inimest koos VAHEKOga)

    Arutati vallaametnike tasumäärade üle. Siin praktiliselt muudatusi ei kavandata. Töötasud ei kasva.

    Lasteaiatasu osas kirjutan eraldi järgmises kommentaaris.

    Maamaksumäärade ja osalise maksust vabastamise eelnõus jäetakse kehtima senised maksumäärad, kuid suurendatakse maksuvabastuse mahtu eluaseme all oleva maa osas kuni 1000 m2-ni.
    Võeti vastu valla arengukava muudatused, mis täpsustavad valla järgmise 4 aasta tegevuskava ja finantsplaani.

    Esimesel lugemisel oli arvestades eelnevates eelnõudes (ja mõnes järgmiseski) kavandatud muudatusi valla 2012.a. eelarve eelnõu. Eelnõu tuleb lugeda väheamlt kahel lugemisel.

    Volikogu otsustas muuta Lagedi Põhikooli Lagedi Lasteaed – Põhikooliks alates 1. septembrist 2012.a., kuna 2012.a. lõpuks saab kool rekonstrueeritud ja seal avatakse 4 lasteaiarühma.

    Otsustati asutada eraldi asutusena senine Peetri Lasteaed – Põhikooli juurde kuulunud Assaku Lasteaed. Mäletatavasti suurenes ka seal sel aastal rühmade arv ning sedavõrd suure asutuse otsene majandamine on otstarbekam.
    Uuendati valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava kuni aastani 2020.

    Alates 1. jaanuarist 2013.a. kehtestati uued lasteaedade teeninduspiirkonnad, kuna siis käivitub Lagedi lasteaed ja on mõistlik, kui sellel on oma teeninduspiirkond. Nii astutakse veel üks üks samm lasteaiateenuse paremaks muutmise suunas.
    Uute kohtade valmimisel Peetris ja Jüris kehtestatakse kogu vallas kandipõhine lasteaedade teeninduspiirkondade süsteem. Siis muutuvad arusaadavamaks ka lasteaedade järjekorrad teeninduspiirkondade laupa.
    Võeti vastu vajalikud otsused maaüksuste kohta ja ei peetud vajalikuks mitme kinnistu planeerimisel algatada ka keskkonnamõjude strateegilist hindamist, kuna see mõju ei saa kindlasti olema märgatav.
    Volikogu istungiks oli ette valmistatud valla põhimääruses teatud muudatuste tegemine. Paraku vedas tehnoloogia alt, sest VOLISes ei avanenud asjakohane dokument. Seetõttu saadeti dokument järgmisele lugemisele. Volikogu ja vallavalitsuse tööd see ei takista, sest muudatused on tehtud enamasti arusaadavuse huvides ega ole niivõrd sisulised.

    Valla 145.a aastapäeva eel otsustas volikogu esmakordselt anda vallavolikogu tänukirjad väga silmapaistnult valla arengu huvides töötanud inimestele, organisatsioonidele ja äriühingutele.
    Tõesti, esitasin Raivo Uukkivi vallavolikogu tänukirja kandidaadiks. Arutasime seda ka vallavanemaga ja leidsime, et Raivo on tugevalt panustanud valla arengusse. Ma ei lähtunud seejuures poliitilistest vaadetest (sotsi soov maksuraha laiali jagada, küsitava jätkusuutlikkusega eelarve), milles oleme eri meelt ega ka käitumis- ja suhtlemiskultuurist, mille osas jätkan ka tulevikus tema eksimustele osundamist. Küll olen aga alati tunnustanud, et Raivo on olnud energiline vallavanem ja volikogu liige ja nii edendanud valla arengut. Ja pole parata, kui ka siin leiab Raivo oma blogis põhjust aasimiseks (foorumi teema Volikogu 22.11).

    ReplyDelete
  4. Raivo Uukkivi pöördumisest vaolikogu poole.

    On traditsiooniks saanud, et Raivol on iga volikogu sisulise arutamise eel midagi õiendada. Sel korral andis selleks põhjust minu kommentaar siin blogis, et opositsiooni esindajad ei osale komisjonide koosolekutel (näitena sotsiaalkomisjon). Avaldas selle ka foorumi teemas Volikogu 22.11.

    Nagu ikka - Raivol eesmärk pühitseb abinõu. Valla põhimääruse eelnõusse tegi Raivo ettepaneku alustada volikogu istungitega hommikul kell 8 või 9. Kui volikogu liikmed ütlesid, et töö tõttu ei ole võimalik, siis Raivo viitas KOKS § 25-le.

    "Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid."

    Nüüd, kui oleks vaja seda sätet rakendada opositsiooni liikme osalemsieks komisjoni töös, leiab Raivo hoopiski olevat vajaliku noomida volikogu ja komisjoni esimeest, kes ei võimalda komisjoni liikmel töös osaleda. Seejuures jätab Raivo targu nimetamata Enn Männi pideva puudumsie nii volikogu istungilt kui ka komisjoni koosolekult.

    Mis seal ikka - Raivo usub, et pidev terav vastandumine tuleb talle järgmistel valimsitel kasuks.

    ReplyDelete
  5. Lasteaia tasu suurendamisest.

    Esmalt suur tänu kõigile, kes saatsid teema kohta mulle e-kirju, samuti lastevanemaid, kes esitasid selels asjas pöördumise vallavolikogule. Kõigis neis on öeldud, et mõistetakse vajadust tõsta lasteaia kohatasu. Argumenteeritakse vaid tõusu suuruse üle. Kõigile ka vastasin omapoolsete selgitustega.

    Tegelikult on selles teemas senise arutamise käigus esile toodud juba kõik argumendid. Eile volikogu istungil öeldi isegi, et esitatud on liiga palju argumente ja inimesed ei suuda neis enam orienteeruda. Seda nii eelnõu seletuskirjas kui ka FB Rae valla grupis arutamise käigus. Ja oleme hakanud vallas käituma avatult ja elanikke aruteludesse kaasavalt ning selgitanud tehtavate otsuste tagamaid (alati kahjuks ei saa vastu tulla tehtud ettepanekutele). Ega see mugav ei ole.
    Alles paar aastat tagasi said valla elanikud tehtud otsustest teada pärast nende vastuvõtmist. See oli väga mugav, sest mida ikak sõdida juba tehtud otsuse üle.

    Kokkuvõtlikuna esitan siin kaks asja:
    1. Vallas on kokku 1600 last. Neist ligi 700 last, kellele vald suudab pakkuda maksumaksja poolt suures ulatuses kinni mkastud teenust. Teenus maksab 196 eurot lapse kohta kuus. Ja vallas on ligi 900 last, kellele vald ei suuda seda teenust pakkuda. St - ei suuda eraldada valla eelarvest raha summas 196 eurot lapse kohta kuus. Järeldub, et vald kohtleb oma elanikke erinevalt.
    Selle korvamiseks on vallavolikogu otsustanud kehtestada mudilasetoetuse 128 eurot kuus peredele, kelle laspele ei ole kohta lasteaias, sest nemad peavad tegema täiendavaid kulusid koha eest eralasteaias (200 - 300 eurot kuus) või olema kodus ja loobuma töötasust.

    Järgmiseks sammuks ebavõrdse kohtlemise vähendamisel otsustas vallavolikogu suurendada lasteias käivate laste kohatasu 47 euroni kuus.

    Kui kõiki neid numbried vaadata, siis selgub, et endiselt peaksid kõige rahulolematumad olema pered, kellele vald ei suuda pakkuda kohta lasteaias, sest nendele pakub vald oluliselt vähem. Nende kulud on igal juhul suuremad.

    2. Vallavalitsuses ja vallavolikogus on vaja vaadata ette mitme aasta ulatuses ning sellest lähtudes kavandada valla tulusid ja kulusid.
    Eelnõu seletuskirjas on kirjas kava luua järgmise 4 aasta jooksul juurde 560 lasteaiakohta. Seda on tõlgendatud, kui suurendatava kohatasu kasutamist uute lasteaiakohtade ehitamisel. Ei. Tegelikult annab see teada, et lisanduvad uued lasteaiakohad hakkavad valla eelarvest nõudma ka kohamaksumuse (praegu 196 eurot kuus) kulude katmist. Juba praegu on teada, et kohamaksumuse kulud lähiaastatel suurenevad (energia hinna tõus, tugiteenuste osakaalu kasv jmt) Analüüsid näitavad, et seda ei suuda valla eealrve välja kanda - hakkab jooksma defitsiiti.

    Siin on 2 valikut:
    1. mitte tõsta lapsevanemate omaosalust kulude katmisel ja võtta laenu. Tegevuskulude katmine laenu arvelt on väga rumal, anagu me nüüd kõik Kreeka näitel teame.
    2. tõsta lastevanemate omaosalust nende kulude katmsiel mahus, mis aitab säilitada valla eelarvet enam-vähem tasakaalus (tegelikult ei taga seda tasakaalu ka 47 eurot kuus).

    Eelmine vallavanem eelistas ja eelistab esimest varianti (kattis maa müügi rahade arvelt). Praegune valla koalitsioon eelistab teist varianti ja selgitab seda vajadust vallaelanikele põhjalikult.

    Kindlasti oleks kergem minna ka edasi populistlikult ja vedada kuidagi järgmiste valimsiteni välja ning sokutada kõik sellest tulenevad probleemid järgmise koosseisu kaela. Tänane koalitsioon on pidanud õigemaks tegutseda vastutustundlikult, kuigi see ei ole kindalsti populaarne paljude inimeste hulgas.

    ReplyDelete
  6. "Siin on 2 valikut:
    1. mitte tõsta lapsevanemate omaosalust kulude katmisel ja võtta laenu. Tegevuskulude katmine laenu arvelt on väga rumal, anagu me nüüd kõik Kreeka näitel teame.
    2. tõsta lastevanemate omaosalust nende kulude katmsiel mahus, mis aitab säilitada valla eelarvet enam-vähem tasakaalus (tegelikult ei taga seda tasakaalu ka 47 eurot kuus)."

    Kas siin võiks vahet teha tegevuskulude katmisel laenu arvelt ja investeerimisel uute lasteaia kohtade loomisel. Pean silmas,et kas äkki siiski ei olekski nii "lühinägelik" ehitada laenu arvelt enne lasteaiad(mitte oodata kuniks selle 47 EUR lasteaiakohatasu laekumiselt mingi raha tekib) ja siis küsida rohkem raha? Saaks probleemi kiiremini lahendatud...või siiski mitte?! Hetkel vaata kuidas vaata ikka jälle paistab see 27-lt 47-le hüpe puhas eelarveaukude lappimine ja seda mitte ainult ja 100 % lasteaiakohtade teemal.Ehk raha ei lähe sinna kuhu öeldakse. Ehk siis üleval nn 1.valik vihjab sinnapoole!!!

    ReplyDelete
  7. Renee, nagu kirjutasin, omaosaluse 47 euro eest ei hakta ehitama uusi lasteaiakohti.

    Laenust. Kuni 2009.a. lõpuni ei olnud võimalik valla eelarvesse kavandada võetava laenu teenindamiseks vajalikku raha (tagasimakseid). Kõik kulus tegevuskulude katteks. Lisaks keelas valitsus 2009.a. KOVidel laenu võtmise ja see kehtib senini. Järgmisel aastal ilmselt jälle lubatakse KOVe laenu võtta. Kindlasti kaalume ka seda võimalust, kui see avaneb. Sealjuures aga lähtume, et tehtud investeeringute säilituskulud ja sellega kaasnev tegevuskulu suurenemine peab olema tagatud valla regulaarsete tulude laekumisest.

    ReplyDelete
  8. KOV-i teemat jahh kahjuks ei teadnud seega minu välja pakutud variant ei saa kohe kuidagi kõne alla tulla paraku tõesti.

    ReplyDelete
  9. On üks vastuolu. Me elame vaeses riigis, ei suuda tagada kõigile lastele kohta lasteaias, kuid samas kasvatame olemasolevates lasteaedades tugiteenuste osakaalu. Mis haige loogikaga seda tehakse? Näiteks kui perel ei jätku raha toidu ostmiseks, siis keegi ei telli endale korterisse koristusteenust. Miks siis vald seda teeb?

    ReplyDelete
  10. Siiski...jääb arusaamatuks see, et siiski on väidetud, et just seepärast on vaja lasteaiatasu tõsta, et luua uusi lasteaia kohti ja leevendada nende puudust meie vallas!!! Samas just siin Te väidate, et seda ei tehta sellest rahast...kuhu see raha siis ikkagi kulub ja kui see ei lähe sinna kuhu peaks siis miks just siit seda lisarahana pumbatakse? Asi kisub kuidagi päris segaseks või olen mina loll;)

    ReplyDelete
  11. Renee, mina saan asjast nii aru.

    1. vald maksab praegu iga lasteaiakoha eest juurde 196-28=168 EUR. Kokku on kohti u 700. Valla kulu lasteaiakohtadele on 700x168=117 600 EUR kuus

    2. vald ehitab juurde 560 lasteaiakohta. Kokku on neid siis 1260. Siis oleks valla kulu lasteaiakohtadele 1260x168=211 680 EUR kuus

    3. Nüüd vald tõstis lasteaiatasu vanematele 47 Euroni, ehk peab juurde maksma 122 EUR koha eest. Kokku 1260x122=153 720 EUR kuus.

    Juurdemakstav vahe on 57 960 UER kuus, ehk 695 520 EUR aastas.

    Vallal on võimalus juurde maksta 153 720 EUR kuus, kuid mitte 211 380 EUR. See tähendab, et poleks mõtet ehitada juurde lasteaedu, kui nende ülalpidamiseks raha ei jätku. Ainult see seos ongi kohamaksu ja lasteaedade ehitamisel.

    Lasteaiad ehitab vald muudest vahenditest. Kui aga jälgida mõne lapsevanema loogikat, siis maksku vald selle asemel edasi kinni kohamaksu suurema osa, ja need kes seisavad lasteaiajärjekorras seisku seal elu lõpuni. See ei ole õiglane.

    ReplyDelete
  12. Jüri, hea algatus asja numbritesse panemise osas. Sellest tulenevalt tekkis mulle ka palve Agule - ehk võtad vaevaks ja esitad konkreetse kalkulatsiooni, et kuidas tekkis selle tulemusel just selline ümmargune number nagu seda on 47 eurot (viimane küll otses mõttes ümardamise tulemusena, kuid mind huvitab, et just täpselt millest).

    Vastuse saamiseks vaatasin veelkord üle ka seletuskirja ja Agu vastavasisulise postituse ajaveebis. Seletuskirja koostamisega oli muidugi vast rohkem vaeva nähtud, kui mõne muu eelnõu osas (selles osas kiitust), kuid tegelikult ma sellest andmejadast ei suutnud leida empiirilist tõestust väljakujunenud tulemuseni jõudmise osas, s.o 47 eurot. Kogu seletuskiri oli justkui teoreetiline ettevalmistus selle tulemuseni jõudmiseks, kuid jah, nagu juba mainisin, siis põhiosa paistis puudu olevat.

    Samas vaatasin ka Agu selgitusi, mis üldjoontes ei erinenud seletuskirja omadest. Ehk vaid selles osas, et probleemi nähti seal, et oleks pidanud juba eelmine valitsus tõstma vms.

    Seejuures, mõlema nimetatud infoallika osas tekitas minus mõistmatust erinevate aspektide omavahel kokku sobitamata jätmine. Nt kui tuua argumendiks, et inflatsioon on olnud 15%, lisaks sellele on eelarve kulutused lasteaiateenusele tõusnud sel perioodil 8,2%, siis kuidas see mõjutab selle 47 euro tekkimist. Peale selle oli palju juttu investeeringutest ja muudest valdkonna kulutustest, kuid samuti ei täheldanud ma otsest seost selle 47 euroga.

    Samas Jüri teab väita, et vallal on võimalus juurde maksta 153 720 eurot ja mitte 211 380 eurot.

    Kokkuvõttes palju täpseid numbreid, kuid ehk saab mõne argumenteeritud kalkulatsiooni siia juurde. Siis vast saab selgemaks.

    ReplyDelete
  13. Marko,
    Olen mitmel korral maininud ka, et lasteaiatasu suurus on seotud valla kogueelarvega. Ja täieline kalkulatsioon ongi valla eelarves.
    Nimelt – vallal on paljud lepingulised kulud (nt teede hooldus ja lume koristamine, jt), vallal on olemas teadmine püsikuludest valla asutustes (töötasud, koolid, lasteaiad, raamatukogud, hooldekodu jne), tänavavalgustus, heakord jne. Mitmeid asju veel, mida saab välja lugeda valla eelarve eelnõust.
    Vallas on vajadus kasvõi minimaalselt investeerida (nt teedesse, haljastusse, soetada uut vajalikku inventari jmt), aga ka lasteaedade ehitamisse, kuna see on riigi poolt pandud ülesanne.
    Loomulikult on seejuures olulised valla arengukavas olevad prioriteedid, sealne tegevuskava ja finantsprognoos. See annab sisendi valla eelarvesse.
    Sellest tekib kulueelarve, millele peab vastama tulueelarve. Need (va investeeringud) on suhteliselt stabiilsed kulud. Kulude juures muidugi prognoositakse ka võimalikke hinnamuutusi (nt tõuseb elektri hind) või järgmisel aastal rakendub konkursi tulemusel uus talihoole tegija vallas ning arvestades viimaseid talvesid ja suuremat teedevõrku, tuleb talihoolde hind senisest oluliselt kõrgem. Investeeringud toovad tavaliselt kaasa ka nendega seotud tegevuskulud, mida on samuti vaja kalkulatsioonide sarvesse võtta (nt kui rajatakse rohkem muru, siis on vaja kalkuleerida ka suurem muruniitmise eelarve).
    Tulud laekuvad maksudest ja pisut ka muud. Laekuvaid tulusid prognoositakse teatud meetodite ja kogemuse alusel. Oleme selles osas hästi konservatiivsed.
    Kui nüüd selgub, et mõne valla eelarves oleva kulu osakaal suureneb märgatavalt (antud juhul lasteaia kohamaks, aga ka teised), siis on vaja seda põhjalikult analüüsida ja leida vahendid selle kulu suurenemise katteks kas võttes mõnelt seniselt kulult vahendeid vähemaks, tehes selle artikliga vähem kulusid (vähendada avaliku teenuse kvaliteeti) või suurendades tulusid. Vahendeid napib pea igas kuluartiklis, mistõttu jääb enamasti üle vaid suurendada tulusid, et antud kuluartikli kasv oleks valla eelarvele vastuvõetav.
    Seetõttu oleme vallas tõstnud maamaksu määra (koos teatud kompensatsioonimehanismiga elanikele) ja nüüd sai tõstetud ka lasteaiatasu suurust. Olen ka kirjutanud, et kalkulatsioonide põhjal oleks pidanud seda veelgi rohkem tõstma. Samuti kirjutasime sisse ka väiksema tasu, kui lasteaias on kaks või enam last ja rakendub ka soodustus toimetulekuraskustes olevatele peredele, msi prognoositavat tulu vähendab.
    Jüri esitas juba esmase kalkulatsiooni, mis lähtub eelolevast põhimõttest, kuid kogu kalkulatsioon sisaldub valal eelarve eelnõus, nagu ütlesin.

    ReplyDelete
  14. Marko, ma kindlasti ei eksi, kui ütlen, et täpset kalkulatsiooni pole keegi teinud. Seda lihtsal põhjusel, et ette prognoosimatuid faktoreid on liiga palju ja iga taoline kalkulatsioon oleks spekulatiivne ja vaieldav. Isegi kui tõsta kohatasu maksimumini, säilib ebaõiglus nende lapsevanemate suhtes, kes ei saa lasteaiakohta. Mina esitasin nimbrid vaid selleks, et oleks lihtsam mõista tasumäära tõusu tagamaid. Ka need numbrid ei ole täpsed vaid orienteeruvad.

    ReplyDelete
  15. Tänan selgituse eest. Esmalt tulevane puudujääk oleks saanud eelarves olema:
    196 - 27,8 = 168,2 x 1260 = 211 932 eurot kuu kulu ilma tasu tõusuta;
    196 - 47 = 149 x 1260 = 187 740 eurot kuu kulu tasu tõusuga (Jüri oli siinkohal teinud arvutusvea);
    211 932 - 187 740 = 23 652 x 12 = 290 304 eurot aasta puudujääk valla eelarves.

    Lihtsustatult 1260 x 19,2 x 12 = 290 304 eurot.

    Võttes arvesse nüüd Agu viimast selgitust, siis saan aru, et (1) vallaeelarves nähti tekkimas puudujääki 290 304 eurot, (2) vaadati üle viimase nelja aasta tulud-kulud, (3) jäi silma, et lasteaia tasu pole ammu tõstetud, (4) tehti lihtne rehkendus 1260 lapsevanemat jagati 290 304 eurose eelarve puudujäägiga, (5) voilà- eelarve puudujääk kadus, voilà - lapsevanematele tuli juurde lasteaia kohatasu tõus 69%.

    Seejuures märgib Agu, et selle suureneva kulu ehk lasteaia kohtade suurenemisest tuleneva kulu kasvu kohta tehti põhjalik analüüs. St kuidas seda kulu katta. Seega siit ka küsimus, et kas seda kulu analüüsiti vaid vallavalitsuse kulu katmise võimaluste vaatevinklist või tehti mingi ökonomeetriline analüüs, millest nähtus, et Rae valla noorperede jaoks on 69% optimaalne kohatasu tõus tänases majanduskeskkonnas? (Viimane küsimus on püstitatud just seetõttu sellisena, et olen aru saanud, et lapsevanemad seda tõusu optimaalseks ei ole pidanud - kuna koguti selle vastaseid allkirju.)

    Lisaks eelnevale ei saa ma hästi aru sellest selgitusest, et lapsevanemad on ebavõrdses olukorras. Need kelle kasvandikud saavad lasteaias käia on justkui liiga heas olukorras võrreldes nendega kelle kasvandikud lasteaeda ei ole saanud. Seega oleks see ka nagu täiendavaks põhjenduseks, et selline tasu tõus saab olla aktsepteeritav. Kas selline põhjuslik seos ei ole mitte meelevaldne?

    Selle 69%-ga ei hakata ju neid toetama kelle laps lasteaeda ei saa. Nende olukord sellest tasu tõusust ei muutu. Tähendades, et tõuseb või mitte aga see mitmeid kordi argumendina esitatud nn ebavõrdsus jääb ikka kehtima.

    Kokkuvõttes palun täiendavat selgitust

    ReplyDelete
  16. Jüri, ikka on tehtud täpseid kalkulatsiooone. Ilma selleta ei saa valla eelarvet kokkugi. Eelarve tegemine algab juba varasuvel, kui kõik valdkonnad ja nende vajadused läbi arutatakse ja kalkuleeritakse. Analüüsitakse ja prognoositakse tulusid. Valla finantsjuhil on valla eelaeve kokkusaamiseks sadakond suurema- või väiksemamahulist Exceli tabelit, mis kõik on omavahel valemitega seotud ja kokku annavad valla eelarve.

    Marko, infot on piisavalt antud. Lisaks on soovitatud ka valla eelarvega tutvuda. Seal olevaid arvusid võib ise edasi kalkuleerida. Kel soovi võib ka selle aasta eelarvega võrrelda.
    Kes on soovinud aru saada, saab aru, kes mitte,kuulutab asja meelevaldseks ja küsib üha uusi täiendavaid selgitusi.

    ReplyDelete
  17. Agu, olen siin pöördunud nende küsimustega, kuna oled ennast kuulutanud kui selle teema selgitajat. (Eks see tuleneb juba ka Sinu ametikohast.) Seega miks nüüd järsku selline pööre stiilis, et kalkuleeri ise edasi. Ennist sain aru, et lastevanematele selgitasid selle teema isiklikult lahti. Kas selgitus piirdus siis sellise pinnapealse käsitlusega, mis ka siin vastusteks tõid?

    Ma väga vabandan, kui mu küsimused ilmestavad mu rumalust. Kuid nende püstitamisel olen üritanud aluseks võtta loogilisi seoseid Sinu vastustest. Peale mida olen arutelu teel loonud pinnase konstruktiivsete küsimuste tekkeks. Selline on vähemalt minu nägemus sellest diskussioonist.

    Võttes arvesse, et selle teema puhul on siin blogis ka teisi peale meie sõna võtnud. Ilmestades sarnaselt teadmatust, siis ehk ikka Agu võtab vaevaks ja selgitab täiendavalt minu eelnevat argumentatsiooni aluseks võttes teemat kalkulatsiooni valguses lahti.

    ReplyDelete
  18. Võimalik, et olen ennatlik ja selgitus on veel teel, kuid proovin veelkord teemat omalt poolt avada.

    Kui ma veel eile pärastlõunal olin üsna veendunud, et aluseks on võetud mingi empiiriline analüüs ja seeläbi on jõutud selle 47 euroni ehk 69% tõusuni, siis täna pigem olen seda meelt, et mingit sellist analüütilist kalkulatsiooni ei eksisteeri.

    Eelkõige on mul see veendumus tekkinud põhjusel, et keegi ei ole seda esitada suutnud. St et see puudus nii seletuskirjast ja hilisematest Agu selgitustest. Nt Agu 23. novembri kell 16:02 täiendav selgitus on sisuliselt kirjeldus eelarve koostamise protsessist. Seda mida ma tegelikult küsisin, et miks just 47 eurot, jätab ta vastamata.

    Seega näen seda asja nii, et tavapärase Exceli tabeli tätmise käigus nähti puudujääki tekkimas, leiti selle täitmiseks lasteaia kohamaks ja oligi probleem selleks korraks lahendatud. Analüüs päädis sellega, et pole mitu aastat tõstetud, inflatsioon on olnud ja eelarve kulutused on kasvanud.

    Mis aga selle Exceli tabeli täitmise juures kahe silma vahele jäi, oli vastaspoole ärakuulamine. Nimelt vallavalitsus arvas ühepoolselt, et see 69% peab olema kõigile vastuvõetav. Kuid millest selline veendumus? Nagu ka ennist mainisin siis argumendid on esitatud kõik ühest vaatevinklist, s.o pole ammu tõstetud, ebavõrdne jne. Seejuures pole sõnagi sellest, et mida see tähendab neile noorperedele.

    Kokkuvõttes saan ma väga hästi aru, et lasteaia probleemiga on vaja vallas tegeleda, eelarve puudujääki on vaja katta ja selle tarvis ka kohamaksu tasu tõsta. Millest ma aga aru ei saa on see, et mis pragmaatilistel põhjustel oli selle määruse vastuvõtmisega nii kiire, et ei olnud aega seda isegi teisele lugemisele saata. Peale selle veel kui paralleelselt kogusid lapsevanemad allkirju ning pakkusid välja kompromisslahendusi. Seda enam, et isegi tagantjärgi pole suudetud vähemalt siin blogis selle 47 euro möödapääsmatut vajalikkust arusaadava analüüsi põhjal tõestada. Seega on ka teadmata, kas kompromissi võimalus oleks eksisteerinud või mitte.

    ReplyDelete