Tuesday 30 October 2012

Jälle see õnnetu raha

Töö eest peab saama palka.
Hea töö eest peab saama head palka.
Ametnike palgad on nigelad.

Nõus! Kuid üsna imelikuna tundus täna kuuldud ettepnek lisada vallavanemale ja 3 abivallavanemale palka juurde. Pole oluline isegi see summa suurus. Oluline on järgmine:

2 abivallavanemat pole vallas töötada veel jõudnudki, olnud ametis alla 1 kuu.
Noor vallavanem on igati tubli mees. Kuid temagi ametikohal töötatud aeg on veel üsna lühike, isegi preemiast on nagu veel vara rääkida.

Igatahes, ettepaneku esitajal on hea huumorimeel.

Sunday 14 October 2012

Ametnike ülekoormusest

Ma olen poliitikast väga kaugel. Ja ei saa aru lihtsatest asjadest. Ühe asja tegin aga endale selgeks, olles 3 aastat Rae valla juhtimisega seestpoolt tutvunud. Ametnikud upuvad töösse, kuid samas palju jääb tegemata.


Põhilised probleemid:

1. Liiga palju mõtetud tööd.
Riigi ja omavalitsuste endi poolt on kehtestatud hulk reegleid, mida peab jälgima. Tihti on need vastuolulised.

Kui erasektoris on asi lihtne - lubatud on kõik mis ei ole keelatud, siis ametnikud on sunnitud töötama põhimõttel "lubatud on ainult see mis on lubatud".
Ametnikule on kohustuslik vaid see, mille tegemata jätmise eest võib oma töö kaotada. Sellest tuleb järgmine probleem:

2. Palk on tulemusest tähtsam.
Ametniku töökoht sõltub sellest kui pikalt ja lojaalselt ta teenib... ei, mitte rahvast, vaid oma otseseid ülemusi. Seega, ametniku motivaatoriks ei ole kodanike heaolu, vaid sobivus ülemusega.

Kui erasektoris on asi lihtne - inimene peab oma tööga teenima firmale kasumit, siis ametniku töö näitajaks on kodanike rahulolu... aga kellega? Piir riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel on nii hägune, et pole võimalik selgelt joont tõmmata. Seega pole ka selget vastutust kodanike rahulolu eest. Näiteks, kes vastutab selle eest, et lasteaiakohti napib või ühistransport on kehv?

3. Liiga palju madalapalgalisi teenistujaid.
Kui Eestis on üle 200 omavalitsuse, milles keskmiselt 20-25 töötajat, siis see kasumlikkus, mida toodab üks töötaja on suhteliselt madal. Sellest tulenevad ametnike madalad palgad. Seda on korduvalt kuulda olnud, et aktiivne inimene sellisele tööle (palgale) ei tule.

Kujutage ette, et Rae vallas on 50 restorani, igaühes peab olema kokk, ettekandjad, raamatupidaja, varustaja... Nad ei läheks põhja vaid ühel tingimusel - palk on naeruväärne ja teeninduse tase olematu (reaalses elus läheks ka, aga omavalitsuse hinge, erinevalt restoranist, hoiab sees riik).

Kui elanikul tekib probleem, siis ega ta kohe kohtusse ega Riigikogusse ei torma, ikka elujärgsesse omavalitsusse. Kohaliku omavalitsuse ametnik on elanike pahameele esirindel ja esimene nõudmine temale on stressitaluvus, paks nahk ja... sellega paratamatult kaasaskäiv ajutuimus. Mis tekitab järgmise käitumismalli:

4. Tagumik olgu kaitsud
Ametnikud oma töös jälgivad eelkõige seda, et nende iga liigutus oleks mingi paberiga, korraldusega, määrusega või seadusega kaitstud. Suur osa ametnike suhtlemisest inimestega algab pika sissejuhatusega "vastavalt seadusele A par.2 punkt 3 lõige 5 ja määrusele nr X punkt 127...."

Aga kõik see ju nõuab tohutult aega, mille eest ametnik saab palka, kulutades meie maksuraha.

Inimesed ei vaja ametnikke, kui neil on piisavalt hea sisetulek.

Lihtsaid lahendusi ei ole, kuid mina kutsun inimesi kasutama Eesti riigi eeliseid olla ise endale tööandja. Maksate riigile vähem makse, seda täiesti seaduslikult, ja varem või hiljem on riik sunnitud oma halduskulu kärpima. Ametnikud lähevad põllule tööle. ;) Kui aga riik üritab muuta reegleid siis võtame õppust Kreekast (kuid ainult oma õiguste kaitsmises, mitte looderdamises).

Üks lahendustest oleks haldusreform, kuid seda Eestis niipea ei tule.

Jüri Kivit