Kas tasuta "kõrghariduse" kehtestamine ei devalveeri seda mõistet täielikult? Kui iga mats saab lõpuks mingi paberi.
Kas kõrghariduse paberid ei vii viimasedki talupojamõistuse raasud inimese ajust ja hingest?
Kas kõrgharidus ei peaks olema tasuline (õppelaenuga, inimene ise maksab need kulud tulevikus tagasi), kallis, kõrgelt väärtustatud ja kättesaadav vaid väärikatele ja valitutele? Kusjuures, mitte vanemate rahakott ei oleks määrav vaid inimese varasemad õppe- ja testitulemused.
Joel Friedrich Steinfeldt
Sõbrad. Elu on näidanud, et kõrgharidus pärsib fataalselt inimese psüühikat. Seda eriti siis, kui kõrgharidusega inimesele saab osaks veel ka kõrge ja vastutusrikas ametikoht kas valitsuses või riigiettevõtte juhina.
Tänaseks on ilmsiks tulnud kahetsusväärseid juhtumeid, kus Eesti Rabariigi valitsuses ja Riigikogus täidavad kohti IDIOODID. Teatavasti on nad kõik KÕRGESTI haritud ja propageerivad ühe valimisloosungina kõrghariduse omandamist isegi tasuta! Kuid tasuta ei anta isegi mitte prügi ega kuivikuid.
Praegu valitsevad idioodid ei ole enam võimelised tegema tervest mõistusest lähtuvaid otsuseid, sest nende terve mõistus on saanud fataalselt kahjustatud kõrghariduse, kõrge ametikoha ja ületasustamise ülisuurest pingest.
Seoses valitseva olukorraga teen ettepaneku sooritada edaspidi igale kõrgkooli pürgijale psühhiaatriline uuring, selgitamaks välja, kas kandidaadi ajupotentsiaal ja psüühika üldse taluvad kõrghariduse omandamist ning seejärel võimalikku kõrget ja juhtivat ametikohta ühes tohutute tasude ning hüvitistega.
Kuna kõrgharitud rahvaesindajad ja valitsejad on idiootistunud, siis kutsun kõiki kodanikke eelolevatel valimistel valima ainult alg-, kesk- ja kutseharidusega kandidaate, kes oleksid nõus ja võimelised töötama ning oma kohustusi täitma vaid palga eest ilma igasuguste privileegide, kuluhüvitisteta. Elu on näidanud, et kõrgharidus ühes raha- ja võimuahnusega on kõikide kurjade asjade algus ning riikide ja rahvaste hukatus.
Tänaseks on ilmsiks tulnud kahetsusväärseid juhtumeid, kus Eesti Rabariigi valitsuses ja Riigikogus täidavad kohti IDIOODID. Teatavasti on nad kõik KÕRGESTI haritud ja propageerivad ühe valimisloosungina kõrghariduse omandamist isegi tasuta! Kuid tasuta ei anta isegi mitte prügi ega kuivikuid.
Praegu valitsevad idioodid ei ole enam võimelised tegema tervest mõistusest lähtuvaid otsuseid, sest nende terve mõistus on saanud fataalselt kahjustatud kõrghariduse, kõrge ametikoha ja ületasustamise ülisuurest pingest.
Seoses valitseva olukorraga teen ettepaneku sooritada edaspidi igale kõrgkooli pürgijale psühhiaatriline uuring, selgitamaks välja, kas kandidaadi ajupotentsiaal ja psüühika üldse taluvad kõrghariduse omandamist ning seejärel võimalikku kõrget ja juhtivat ametikohta ühes tohutute tasude ning hüvitistega.
Kuna kõrgharitud rahvaesindajad ja valitsejad on idiootistunud, siis kutsun kõiki kodanikke eelolevatel valimistel valima ainult alg-, kesk- ja kutseharidusega kandidaate, kes oleksid nõus ja võimelised töötama ning oma kohustusi täitma vaid palga eest ilma igasuguste privileegide, kuluhüvitisteta. Elu on näidanud, et kõrgharidus ühes raha- ja võimuahnusega on kõikide kurjade asjade algus ning riikide ja rahvaste hukatus.
Minu teada tasuta kõrgharidus eeldab väga tihedat konkurssi kõrgkooli sissepääsemiseks. Praegu saab rahakoti abiga rahulikult erakõrgkooli sisse ja mingi ärijuhi diplom sealt ikka antakse. Ja siis kas sooja koha peale või töötute armeed täiendama.
ReplyDeleteJah, Sass. Ma jälgin seda teemat sellest hetkest kui IRL tuli selle ideega välja. Ei ole mingit vihjet saanud kuidas nähakse seda korda:
ReplyDelete- kas kõik soovijad saavad tasuta kõrghariduse?
- kas kõrghariduse saavad tiheda konkursi alusel vähesed kuid ainult tasuta?
- kui saavad ainult konkursi alusel kuidas siis jääb nendega kes soovivad raha eest õppida? Kas need peavad väljaspool Eestit õppima?
Selline tunne et lubadus hõisati välja aga selle korra üle keegi ei mõelnud. Mina küll ei näe paremat lahendust kui... Reformi poolt pakutu. Äkki valgustaks keegi tarkadest?
Tasuline ja tasuta kõrgharidue üle vaieldakse lõputult. Poolt- ja vastuargumente jagub mõlemale poole.
ReplyDeleteKindlasti on kõige vähem produktiivne argument selle juures sõimata valitsust ja Riigikogu idiootideks. Siin blogis seda küll ei tahaks lugeda.
Nii tasulist kui ka tasuta (õppijale tasuta) kõrgharidust saab korraldada nii, et oleks tagatud kvaliteet. Sellest peavad lähtuma ka argumendid.
Tasulise kõrghariduse miinuseks on, et kui selle eest on vaja maksta, siis on need kõrgkoolid ennekõike äriühingud, kes on huvitatud peade arvust - võimalikult paljudest üliõpilastest, kes maksavad. See omakorda suunab kõrgkoole viima alla kvaliteedistandardid, sest kes ikka ise tahab oma tulu ja kasumit vähendada. Nii kujuneb tasuline õpe tihti vaid diplomi ostmiseks. Samal põhjusel hoitakse tasulistes ülikoolides kokku ka õppevahendite arvelt. Üliõpilane selle asemel, et õppida, ka töötab, sest muidu ei suuda õppemaksu tasuda.
Tasuta kõrghariduse korral saab ülikool riigilt teatud riikliku tellimuse ning töötab, et saada selle tellimuse täitmiseks piisavalt motiveeritud üliõpilasi. Ülikool hakkab tegelema üliõpilaste vastuvõtmisel nende kvaliteedi jälgimisega. Tal kaob vajadus tegeleda ka tasuliste kohtade (täiendava raha hankimisega). Üliõpilasi on vähem, õppejõud saavad nendega tegeleda rohkem, paraneb õpetamise kvaliteet.
Muidugi, ka see süsteem on vaja põhjalikult läbi mõelda ja rakendada. Ka siin valitsevad ohud, kui mõned kriteeriumid valesti paika pannakse. Siiski - selline euroopalik lähenemine on ennast paljudes riikides õigustanud ja tagab potentsiaalsete üliõpilaste võrdse kohtlemise.
Agu, RK liikmeid nimetatakse idiootideks nende endi kollegide ja riigiasutuste juhtide poolt, viimast korda kuulsin sellist hinnangut ühelt fondijuhilt eilsetel mõttetalgutel Viimsis. Mis parata, see ei ole kahjuks Joeli leiutis.
ReplyDeletePraegu maksab kõrgkoolile tudeng (välja arvatud riigi poolt finantseeritav õpe). Mina arvan et õigem oleks kui kõrgkoolile maksab riik ja erasektor, tehes vastava tellimuse ja iga tudeng maksab need kulud tagasi hiljem riigile või firmale (kes tema õppe finantseeris). Sellega väldime olukorda kus kõrgkool on vaid kasumite teeniv äriettevõte. Õpetame niipalju kui on vaja. Samas tekib tudengil kohustus tagastada õppekulud ja sellega kasvab vastutus eriala ja hariduse taseme valikul. Ega 18-19. aastane tihti ei saa aru milleks ta läheb kõrgkooli ja tekib ressursiraiskamine.