Thursday 18 November 2010

Mahajäetud põllumaad

Tere,

Selline küsimus tekkis. Sõites Rae vallas ringi panin tähele et palju põllumaad seisab harimata. Kas on mõeldav et valla sotsiaalamet koostöös maaomanikega ja talunikega korraldab mõne põllu harimise ja juurviljade kasvatamise? Selleks võiks kaasata pensionärid (kes mäletavad kuidas põllutööd käivad) - tööde juhendamiseks. Töö teeksid ära:

- töötutest ja/või kodustest moodustatud brigaad
- õpilastest moodustatud brigaad

Isegi kui lõpptoodang ei kata otsesed kulud + palgakulu, oleks sellest kasu. Lapsed õpivad tööd tegema ja töötud leiavad rakenduse. Välja reklaamima peaks selle mitte kui töötute abipakett vaid "tervisliku toitumise nimel", "kasvatame oma lastele" - ja suunaks osa toodangust valla lasteasutustesse ja hooldekodusse. Osa saagist (eelnevalt määratud protsent) läheks ka põllul töötavatele inimestele.

Mida arvavad sellest ideest talumehed ja mida ametnikud?

7 comments:

  1. Jüri pakutud idee on ju üllas, aga selle teostamine pea võimatu ja ilmselt väga kulukas ja töömahukas. Samuti ei oel teada, kas leidub neid, kes sooviksid nii töötada.
    Tänapäeval tehakse põllutööd masinatega. Nende soetamine selle idee elluviimiseks ei ole mõeldav.
    Lastele kehtivad väga ranged tööohutuse nõuded ja nende rakendamine on paljude tööde osas võimatu.
    Kui edasi mõelda, siis võib ideed edasi arendada keegi konkreetne maaomanik, kuid see saaks olla tõesti vaid sotsiaalne projekt ja mitte nii väga tõsine tootmine.
    Parim lahendus võiks olla siiski järleproovitu - hooajatöödel kasutab talupidaja lisatööjõudu. Kui ta seda vajab ja oskab tööd välja pakkuda, saab ka valalvalituss appi tulla nt õpilasmaleva rühma komplekteerimisel.

    Agu Laius

    ReplyDelete
  2. Põllumaad ei ole harimata mitte sellepärast ,et neid ei taha keegi harida vaid sellepärast, et enamus on eraomandis. Lisaks on paljud maad muutunud täiesti kõlbmatuks (kas võsastunud võis siis hävinenud kuivendus trenaasid). Kui vald ja eraomanikud nõustuksid põllumeestele andma maad rohkem kasutada poleks seda vaatepilti. Tõesti on kole vaadata kui kuhugi jalutama lähed ja näed kuidas kõik on räämas. Idee on tõesti üllas Jüril aga see meenutab pigem nõukaaega...Talongid ja värgid :)

    Kristjan Suurkivi

    ReplyDelete
  3. OK, aga mis hetkel takistab põllumeestel võtta need tühjad maad kasutusse? Kas maaomanik (eraisik) oleks selle vastu kui põllumees rendiks maad? Ja mida oleks vallal selle vastu kui tema maal käib põllumajandustootmine?

    Kas probleem on selles et põllumees ei soovi seda maad harida, et ta ei oska seda maaonamikelt küsida või maaomanikud on selle vastu?

    ReplyDelete
  4. Paljud soovivad kindlasti kõrget hinda rendile(Eestlase anus)ja paljud ei tea mis oma maadega peale hakkavad. Samas on põhjuseks ka puudulik suhtlemine. Mahajäätud maatüki korrastamine nõuab põllumehelt palju raha ja aega. See eeldab seda ,et maad tuleb kasutada mitmeid aastaid enne kui see ennast ära tasuks. Isa on mul põllumees ja toon mõned näited mis on juhtunud eraisikutelt maa rentimisega:
    *Põllul kasvas kartul ja maaomanik müüs selle enne sügist uuele omanikule. Nüüd siis uus maaomanik tahtis seda kiirelt hakata arendama ja kasvav kartul segas teda.
    *Põllul kasvas vili ja sügisel kui hakkati seda koristama oli põllule suvel (kui vili madal) paigaldatud metallist postid mis tähistasid majade piire. Sügisel seda ei näinud enam ja see tekitas palju probleeme tehnikale.

    Usun ,et siinkohal peaks vald istuma maha ja vaatama üle maatükid mida annaks rentida odavalt põllumeestele. Näen ka lahendust kuidas eraisikust põllumaade omanike "motiveerida". Kehtestada kõrge maamaks harimatta kuid harimiskõlbulikule maatükile. Ja kui seda haritakse on maamaksust vabastus.

    ReplyDelete
  5. Ma leian et põllumajandustootmiseks kasutatav maa võiks olla maamaksu soodustusega. See on hea mõte Kristjanilt. Kui ainult selle soodustuse arvestus ei ole liiga töömahukas.

    ReplyDelete
  6. Täpsustaks pisut. Kristjan räägib maa rentimisest eraisikult. Kahe isiku vahelisse tehingusse sekkumiseks puuduvad valalvalitsusel võimalused.
    Valla omandis olevad maad ongi enamasti põllumeestele renditud, sest üksnes siis saab vald sellelt maalt ka teatud tulu - renditulu. Kas on teada valla maid, mis seisavad jõude, kuid oleks kasutatavad põllumaana?

    ReplyDelete
  7. Ilmselt on palju erinevaid põhjusi miks täna igat maadulundusmaad ei harita ja Kristjan tõi osa põhjusi kenasti välja. Põhiline vast see et paljude maade harimine ei ole lihtsalt täna majanduslikult mõtekas. Tükid võivad olla liiga väikesed, halva kujuga või liigniisked et masinatega harida.
    Lisaks ei pruugi kõik maad olla deklareeritud ja nendelt ei pruugi saada ka toetust.

    ReplyDelete