Thursday 14 July 2011

Rahvahääletuse eelnõu

Kas Sina oled nõus sellega,
et sinu eest otsustab keegi teine?


Mina olen harjunud otsustama ise. Kui mõni seadus on vilets, siis seda saab muuta. Kui mõni määrus on puudu, siis teeme ära.

Valmistan ette määruse eelnõu „Rae valla rahvaküsitluste korraldamise eeskiri“. Eelnõu teksti saab allalaadida SIIN >>

Abi ja ettepanekud on teretulnud!

15 comments:

  1. Väga hea, Jüri! Alus edasitöötamiseks on olemas. Loodan, et leidub ka kaasamõtlejaid.

    ReplyDelete
  2. Samuti tervitan Jürit hea algatuse eest!

    Seejuures kutsun üles Agut Jüri head algatust põhjalikult analüüsima, et eelnõu saaks enne volikogule esitamist võimalikult hea.

    Samas oleks väga tervitatav, kui Agu avaks oma sellekohased mõtted siinsamas blogis. Seda tõenäolisemalt tekib ka kaasamõtlejaid.

    ReplyDelete
  3. Jüri koostatud valla rahvaküsitluse eelnõu arutelu jätkamiseks järgnevalt mõned mõtted, mis võiksime selgeks arutada.
    Valla PM § 5sätestab rahvaküsitluse läbiviimise.

    Minu jaoks tähendab vallas rahvaküsitluse korraldamine vallaelanike arvamuse väljaselgitamist väga olulistes küsimustes. Näiteks ühinemine mõne teise vallaga, mõne kõrgendatud keskkonnaohtlikkusega või keskkonna – või sotsiaalmõjuga objekti, ehitise või rajatise lubamist valda, või valla majanduslik-sotsiaalsed teemad, mille kohta vallaelanikud algatavad vallaelanike suhtumise teadasaamiseks rahvaküsitluse.
    Minu jaoks ei ole vahet ka rahvaküsitlusel ja rahvahääletusel ning pean vajalikuks, et see korraldatakse ühtselt ja ühtsete reeglite alusel. Jüri eelnõust võib välja lugeda, et rahvaküsitlus on midagi analoogilist Gallupi firmade poolt korraldatava avaliku arvamuse küsitlusega: palju küsimusi ja mitmeid varieeruvaid vastuseid. Sellisena ei pea ma võimalikuks rahvaküsitlusi antud kontekstis korraldada. Vallavalitsusel on õigus selline uuring ka praegu tellida avaliku arvamuse uuringufirmadelt, kui volikogu selleks eelarves raha eraldab. Ka see on üsna kallis ettevõtmine. Olen neid ise tellinud ja tean mida see tähendab. Nii küsimused, vastused kui ka nende analüüs ja interpreteerimine eeldavad, et seda teeksid kvalifitseeritud sotsioloogid.
    Erinevalt Jürist ma ei oska näha piirkondlikke küsitlusteemasid, mille osas vallavolikogu peaks otsustama piirkondliku rahvaküsitluse läbiviimise. Tavaliselt kõik sellised teemad puudutavad kõiki vallaelanikke. Sel juhul peavad kõik elanikud saama ka võimaluse osaleda rahvaküsitlusel.
    Paari-kolme küla elanikke võimalikud huvipakkuvad küsimused on lahendatavad nende külade-alevike koosolekute otsustena. Põhimõttel – kõik on kutsutud, osalevad need, kes seda vajalikuks peavad. Ei hakka ju volikogu korraldama rahvaküsitlust, kus soovivad külad korraldada oma jaanipäevaüritust (aset leidnud näide valla külade aruteludest) või kuidas külad korraldavad elanike teavitamist ja infovahetust. Samuti ka küla heakorra, väljanägemise jmt osas ei pea volikogu otsustama küsitluse korraldamist.
    Jüri eelnõus oleks vaja avada, kes ja kuidas koostab rahvaküsitluse küsimuse(d), kes otsustab, et rahvaküsitlus viiakse läbi just selliselt sõnastatud küsimus(t)ega, milline on ajakava (osaliselt on see Jüri eelnõus olemas): millise aja jooksul peab volikogu tegema otsuse, kui saab vastava ettepaneku vallavalitsuselt, volikogu liikmelt, või elanikelt. On vaja anda piisav aeg, et kõik vajalik saaks korrektselt ette valmistatud. Sellise rahvaküsitluse vastuseks saab olla vaid valik Ei, Ja, Erapooletu vastuste vahel.
    Sätestamist vajab rahvaküsitluse ettevalmistamise periood, kui volikogu on vastava otsuse vastu võtnud – kes, mida ja millise aja jooksul teeb. Kõik eespoololev näitab, et rahvaküsitlust saab korraldada küsimustes, kui küsimuse otsustamiseks on olemas piisav ajavaru. Ajakava fikseerimine rahvaküsitluse korras on vajalik, et vallavalitsus oskaks oma tegevusi kavandada ning vajadusel ka näiteks arendajatele teada anda, kui kaua võib küsimuse otsustamine aega võtta.
    Ma esialgu ei käsitle veel põhjalikult rahvaküsitluse protseduure ja häälte lugemist, sest eelnevalt eeldavad sisulised probleemid lahendamist. Samas Jüri pakutud protseduur on suhteliselt kulukas, mis omakorda eeldab, et rahvaküsitlusele pannakse vaid väga olulised küsimused.
    PM-is on sätestatud, et rahvaküsitluse saavad algatada 1% hääleõiguslikke vallaelanikke. Tasub kaaluda, kas sätestada selle juurde ka nõue, et need elanikud peavad olema vähemalt n asustusüksusest.
    Esitatu ei ole täieline analüüs Jüri eelnõu kohta, vaid mõeldud arutelu käivitamiseks. Kui nendes teemades selguse saame, saab eelnõu täiendamisega edasi liikuda.

    ReplyDelete
  4. Olen sama meelt Jüriga, et vallaelanikel peab olema suurem võimalus valla asjade otsutamisel osaleda. Need võimalused on seadustes olemas, nende rakendamiseks vajame vallas selget ja arusaadavat korda.

    Rahvaküsitluse määruse eelnõu ettevalmistamisel tasuks läbi mõelda ka, kas on vaja midagi täpsustada ka KOKS § 32-es vallelanikele antud õiguses õigusakte algatada. Igal juhul on vaja rahvahääletuse määruse eelnõu ettevalmistamisel arvestada ka vallaelanike selle õigusega ja rahvahääletus selgelt eristada vallaelanike poolt eelnõude algatamise õigusest. Mulle tundub, et Jüri eelnõus on siin palju kattuvusi. Samuti oleks vaja lähtuda otstarbekuse printsiibist - kui midagi on võimalik teha vähema vaeva ja kuluga, siis tuleks just nii seda asja teha.

    Kutsun teisigi huvilisi rahvaalgatuse eelnõu ettevalmistamsiel kaasa mõtlema ja oma mõtteid siin blogis esitama!

    ReplyDelete
  5. otstarbekuse printsiibist - "kui midagi on võimalik teha vähema vaeva ja kuluga, siis tuleks just nii seda asja teha." (c) Agu

    Kõige vähekulukam tegemine on diktatuur. ;)


    Küsitlus vs Hääletus.
    Eenõu põhimõte on selles, et kehtestada 2 erinevat rahvakaasamise vormi:
    1. Küsitlus, et volikogu arvestaks rahva arvamusega;
    2. Hääletus, et volikogu alluks rahva tahtele.

    Tellitud küsitlustest:
    Tegelen ise selles valdkonnas pikka aega. Need on kallid, kuna küsitlejad ise tulevad inimeste juurde. Minu variandis ei ole küsitlejaid, seega on kulukus kordades väiksem.

    Kulukus:
    Hääletus on jah, sama kulukas kui valimiste korraldamine. See on väga oluliste küsimuste lahendamiseks.
    Küsitlus on äärmiselt soodne. Nt. Peetri küla (u 3000 in) vajab u 400 EUR + mõni vallaametniku tööpäev sellele lisaks. Ülevallaline nõuaks maks 2000 EUR. Alguses võib olla tuleb teavitusele kulutada pisut rohkem, kuna inimestele on see uudne asi.

    Piirkondlikest küsitlustest:
    Lihtne näide - kui on võimalik eelarvest teha ära üks töö kahest, siis oleks igati mõistlik küsida selle asumi elanikelt millist tööd nemad eelistavad. Selleks ei ole vaja ülevallalist küsitlust käivitada.

    Küsimustik:
    Tean oma kogemusest, et seda ei saa väga täpselt reglamenteerida. Ma ei välista, et parim variant oleks igale küsimusele valida ainult "Jah - Ei" vastus. Kuid kuidas vastata küsimusele: "Millist värvi koolimaja Teie eelistate?" See ei ole laest võetud küsimus, umbes sellised on Šveitsi hääletuste teemad. Agu, sa peaksid olema Šveitsi süsteemiga hästi tuttav.

    Mis puudutab KOKSi, siis kindlasti tuleks vältida kattuvusi ja reglamenteerida vaid need küsimused mis pole teiste seadustega paigas.

    ReplyDelete
  6. Jüri, jätame arutelust välja sellised järeldused, et diktatuur on vähekulukas! Jääme ikka demokraatia raamesse ilma, et iga kord peaksime seda mainima.

    Jüri, me räägime mõistetest „küsitlus“ ja „hääletamine“ erinevalt.
    Minu jaoks on vallaelanike küsitlus see, mis toimub analoogiliselt valimistega. Selle tulemus on volikogule teadmiseks võtmiseks, aga on raske ette kujutada, et volikogu saaks teisiti otsustada, kui rahva enamus mingi küsimuse korral. (Kui just ei selgu uusi asjaolusid.)
    Sinul tähendab küsitlus avaliku arvamuse teadasaamist vallas või asustusüksuses mingi vähemolulise teema osas. Ja seal pead võimalikuks mitmevariandilisi vastuseid.

    Sellest lähtuvalt allolevalt probleemid minu jaoks.
    Meil on olemas aleviku- ja külavanemad ja vastavad koosolekud. Seal saab arutada ja viia läbi elanike küsitluse. Miks seda peab korraldama vallavalitsus? (Kas nii äkki just Sinu lahendus ei eemalda otsustamist rahvast?) Aleviku- või külakoosolek lepib ise kokku kuidas ta oma elanike arvamuse teada saab.

    Lisaks on elanikel alati võimalus korraldada allkirjastatud avalduste esitamist vallavalitsusele.

    Sinu lahenduses peaks küsitluse korraldamiseks volikogu võtma vastu kõigepealt sellekohase otsuse ja eraldama eelarves vastava raha. Siis peaks volikogu ka otsustama, mis on see küsitluse küsimus ja võimalikud vastusevariandid. Alles seejärel saab vallavalitsus küsitluse, kus osaleb ilmselt vähe vallaelanikke, läbi viia. See võtab aega mitu kuud ja see Sinu arvutsutest hoopis suurem kulu valla eelarvele (ametnike töö nende asjade ettevalmistamisel ja protokollimisel, küsitluslehtede koostamisel ja trükkimisel (neid tuleb trükkida iga vallaelaniku jaoks ju, teavitamisel jne), mida Sina ei taha arvesse võtta.

    Ja kui selleks küsimuseks on siis tõesti vaid „millist värvi koolimaja eelistate?“, siis mina ei pea seda mõistlikuks. Kui koolimaja värv erutab küla sedavõrd, et selle peab otsustama hääletamise teel, siis tehtagu seda külakoosolekul.
    Värvitoone on sadu, kui mitte tuhandeid ja ma ei kujuta ette, kuidas küsitlus viib tulemuseni, mida vallavalitsus saab kasutada. Mina usaldaksin sellistes küsimustes vallaarhitekti, kes teab ka seda, millised ja mis värvi hooned on sellesse piirkonda üldse kavandatud. Kui aga külas elab arhitekt, keda külaelanikud usaldavad, siis võiks ta ju koolimaja värvi arutada vallaarhitektiga.

    Jüri – ja lõpuks, kes ütleb, millised küsimused Sinu mõistes peavad läbima rahvaküsitluse? Kas selleks piisab ühest, kolmest, viieteistkümnest inimesest? Või jõuame jälle välja selleni, et selle saab otsustada aleviku- või külakoosolek?
    Valla eelarve on aga sedavõrd keeruline teema, kus eelarve kuluartiklid on väga tihedalt üksteisega seotud, et seda ühe või teise kulurea rahvaküsitluse kaudu otsustamisega ei ole võimalik teha. Eelarve aga sünnib ka täna paljuski rahva ettepanekute alusel. Aleviku- ja külavanemad (-koosolekud) edastavad pidevalt soove, mida oleks vaja antud piirkonnas teha. Nendest soovidest ja valla kui terviku huvidest lähtudes saabki valla eelarve eelnõu kokku panema vallavalitsus.

    Tean Šveitsi süsteemi, aga tean ka seda, et teised (ka rikkad riigid) ei ole pidanud vajalikuks seda järgida. Teised riigid kaasavad elanikke ennekõike nende ühenduste (sh külaseltsid) kaudu.

    Seega arutatavas eelnõus:
    1. Mina sätestaksin küsitluse Jüri mõistes nii, et see on aleviku- ja külavanema (eestseisuse) valdkond ning külakoosolek otsustab, kuidas ta soovitud teemal tulemuseni jõuab. Just nii suureneb ka aleviku- ja külavanema roll.

    2. Jüri mõistes hääletuse sätestaksin lähtudes valla põhimäärusest rahvaküsitlusena, mis on ülevallaline ja viiakse läbi vallavalitsuse, volikogu või vallaelanike algatusel. See vallaelanike algatus jätab alles ka võimaluse vajadusel koolimaja värv küsitluse teel otsustada.

    3. Mina sätestaksin ka täpsemalt, kuidas toimub vallelanike algatusel valla õigusaktide eelnõude algatamine. Ilmselt ei ole selleks kõik sätted valla põhimääruses piisavalt lahti kirjutatud.

    ReplyDelete
  7. Agu küsimused ja minu vastused:

    Meil on olemas aleviku- ja külavanemad ja vastavad koosolekud. Seal saab arutada ja viia läbi elanike küsitluse. Miks seda peab korraldama vallavalitsus? (Kas nii äkki just Sinu lahendus ei eemalda otsustamist rahvast?) Aleviku- või külakoosolek lepib ise kokku kuidas ta oma elanike arvamuse teada saab.

    1. Koosolekud on pima lobisemise koht. Paljud inimesed ei käi koosolekutel, kuid soovivad osaleda arvamuse avaldamises. Vahest neile ei sobi koosoleku aeg. Küsitlused võib läbi viia pikemat aega (nt mitu päeva), seega inimestel on rohkem võimalusi avaldada oma seisukoha.

    2. Koosolekutel on reeglina hääletused avalikud. Paljud ei soovi avalikult hääletada. Ka salajase hääletuse võimalust välja pakkuda iga inimene ei julge.

    3. Külakoosolekuid tavaliselt isegi ei protokollita. Seega ei saa koosolekute arutelude tulemusi väga tõsiselt võtta. Ikka otsus oleneb sellest kes seda jõulisemalt edasi interpreteerib.

    4. Kui küsimus puudutab suuremat piirkonda kui üks küla, siis inimesi kokku saada ühes kohas hääletamiseks on vähetõenäoline. Minu pakutud küsitlused võimaldavad paindlikult määrata küsitluspiirkonnad.

    Lisaks on elanikel alati võimalus korraldada allkirjastatud avalduste esitamist vallavalitsusele.

    Jah, muidugi. Olen seda ka teinud, allkirju kogunud, postiga saatnud. Pole isegi ametlikku vastust avaldustele VV-st saanud.

    See võtab aega mitu kuud ja see Sinu arvutsutest hoopis suurem kulu valla eelarvele (ametnike töö nende asjade ettevalmistamisel ja protokollimisel, küsitluslehtede koostamisel ja trükkimisel (neid tuleb trükkida iga vallaelaniku jaoks ju, teavitamisel jne), mida Sina ei taha arvesse võtta.

    Ma ei pakugi küsitleda elanikke kiireloomulistes asjades. Pole hullu kui ettevalmistus kestab 2-3 kuud. Ja pole vaja hirmutada kuludega, need on tühised, võrreldes kasvõi valla õiguskuludega.

    kes ütleb, millised küsimused Sinu mõistes peavad läbima rahvaküsitluse?

    Kordan ettepanekut:
    § 4. Rahvaküsitluste läbiviimine
    (1) Rahvaküsitluse läbiviimise otsustab Volikogu valla Põhimääruse § 5 p 2 alusel.

    Valla eelarve on aga sedavõrd keeruline teema

    Ei ole keeruline, võrreldes mistahes keskmise äriettevõttega. Saab luua konto "Rahvaküsitlused" ja reserveerida sinna 2000 Eurot aastas. Volikogu ju pidevalt muudab eelarvet, pole mingi probleem.

    Teised riigid kaasavad elanikke ennekõike nende ühenduste (sh külaseltsid) kaudu

    Kui sina ise, Agu, usud seda jura, siis on kahju. Keegi kedagi eriti ei kaasa. Loomulikult, aktivistid vahest sekkuvad ametnike plaanidesse.

    1. küsitlus... on aleviku- ja külavanema (eestseisuse) valdkond

    Too palun 3 näidet, et millised küsimused olid sellisel moel lahendatud Rae vallas 2011. aastal. Praegu ju on täpselt selline kord, et külakoosolek arutab, hääletab, ja volikogu arvestab küla hääletuse tulemusega :D

    Millisel volkogu istungil on mõne külakoosoleku hääletuse tulemusega arvestatud?

    2. hääletuse sätestaksin lähtudes valla põhimäärusest rahvaküsitlusena

    Ei ole nõus. Peab olema ka selline võimalus, et rahva otsus on võimule täitmiseks kohustuslik. Kardad vä?

    3. kuidas toimub vallelanike algatusel valla õigusaktide eelnõude algatamine

    See vajab täpsustamist jah. Avastasin ammu, et isegi kui on kogutud 1% vallaelanike allkirju, pole volikogul mingit kohustust otsustada küsitluse kasuks. Toon sulle allkirjad ja volikogu saadab elanikud metsa.

    Ja kui sellele lisada, et küsitluse läbiviimise korda ka ei ole, siis on Põhimääruse § 5 hetkel täielik mõtetus.

    Selleks ei Põhimääruse § 5-l oleks ka mingi mõte ja sisu, pakun oma eelnõu. Ja paljun IRLi osakonna toetust sellele.

    Jüri Kivit

    ReplyDelete
  8. Jüri vastuste asjas:
    1. Kui on olemas küla- ja alevikuvanemad, siis mina eelistaksin suurendada nende ning küla- ja alevikuvanemate rolli. Nemad võivad vajadusel läbi viia ka küsitluse.
    Näiteks külakoosolekul arutatakse ja otsustatakse küsitluse läbiviimine. Lepitakse kokku selle läbiviimise kord ja aeg ning viiaksegi küsitlus läbi. Ka salajase hääletamise sedelite ettevalmistamine ei ole keeruline. Koostatakse nimekiri hääletajate kohta. See on igas külas tehtav.

    Nagu isegi esile tood - oleks vaja paremat külakoosoleku läbiviimise korda. Seda saab aga külarahvas ise paremaks teha.

    Valla poolt küsitluse läbiviimise eelarve numbritega tegelen pisut ja annan teada, palju see maksab. Ka see vajab vallaelanike arutelu, kas nad peavad vajalikuks selliste kulude tegemist valla eelarvest.

    Jüri, jah, volikogu saab seda praegugi otsustada. Seni ei ole ükski volikogu liige vastavat ettepanekut ühegi teema osas teinud. Ei ole olnud ka elanike poolt algatatud rahvaküsitlust volikogu päevakorras.

    Jüri, ma mitte ainult ei usu, vaid tean, kuidas kodanikeühendusi paljudes riikides eelnõude ettevalmistamisse kaasatakse. Hiljuti käisin Šotimaal ja sain päris hea ülevaate kaasamisest seal.

    Jüri, mida ja kuidas külakoosolekud teevad, sõltub külaelanikest. Hääletamiste abil inimesi aktiveerida ei ole võimalik.
    Külakoosolekul arutati näiteks Peetri alevikuks nimetamist. Nendel aruteludel osalesid mitemd volikogu liikmed. Koosolekutel arutatust said nad teadmise, et puudub vajadus rahvahääletuse korraldamiseks vallas. Ja ega PM tingimsutele vastavat algatust ka ei tulnud.

    Külakoosolekutel arutatust jõuab valla arengukavasse ja igal aastal valla eelarvesse mitmeid kuluartikleid: teede valgustamine, kergliiklusteede rajamine, teede korrashoid ja remont, külaplatsid, haljastamine jmt.
    See kõik ei tarvitse esmapilgul kohe arusaadav ja nähtav olla.

    Jüri, kui küsitluse abil saab olema vallaelanike selge poolehoid millelegi, siis vaevalt volikogu otsutab teisiti. Ma ei ole küll põhjalikult süvenenud, aga kaldun arvama, et KOKS ei võimalda preagu ka rahvahääletust, mis on täitevorganile kohustuslik, korraldada.

    PM § 5 ei ole mõttetus, kuid seni ei ole välja töötatud vastavaid kordasid. Praegusel juhul võtaks nende asjade korraldamine väga palju aega, sest samal ajal oleks vaja välja töötada ka vajalik kord. Siiski on need vajadusel tehtavad.

    Jüri, mina pakun, et IRL Rae osakond võiks seda teemat arutada, Sinu ja minu mõtted (ehk keegi lisab veel mõtteid) läbi vaielda ja arvesse võtta, ning eelnõu põhjalikumalt ette valmistada. Eelnõu koostajaid võiks olla mitu.

    ReplyDelete
  9. Agu, ma ei hakka vaidlema. Sina oled oma tööga liiga tihedalt seotud kodanikuühiskonna tegemistega ja sinul on sellest ka palju puru silmades. Me jäämegi vaidlema, minule meeldib Šveitsi süsteem, sinule mitte.

    Šotimaal ma elasin pool aastat. Suuremat depressiooni ja apaatiat ühiskonnas toimuva suhtes pole ma kusagil kohanud. Ja Šoti on väga sarnane Eestiga, nii mentaliteedi, kui rahvustoitude osas.

    Mind huvitab IRLi osakonna seisukoht, enne kui tegelen selle eelnõuga edasi.

    ReplyDelete
  10. Tere,

    ootan jätkuvalt IRLi Rae valla osakonna seisukohta määruse eelnõu kohta. Kahjuks tänasel koosolekul selle küsimuseni ei jõudnud, ajalimiit sai varem otsa.

    ReplyDelete
  11. Olen jätkuvalt analüüsinud vallas rahvaküsitluse läbiviimise seadustamist - tutvunud teoreetiliste seisukohtadega, teatud olemasoleva kogemusega Eestis, EL kodanikualgatuse määrusega ja loomulikult Jüri esitatud eelnõuga.

    Olen jõudnud järeldusele, et eraldi vallavolikogu määrust ei ole vaja koostada ja vajalikud täpsustused on võimalik sisse viia valla põhimäärusesse.

    Põhjendused:
    1. KOKS § 32 näeb ette õigusaktide algatamise alused.
    2. Ka rahvaküsitluse läbiviimine saab toimuda õigusakti algatamise kaudu.
    3. Seni puudub vallas vastav vallaelanike küsitluse läbiviimise kogemus, mistõttu ei ole piisavalt analüütilist teavet selle kohta, mis vajaks täpsemat sätestamist volikogu vastavas määruses.
    4. Sellisena jääb vallaelanikele (ka vallavolikogu liikmetele ja vallavalitsusele) suur vabadus rahvaküsitluse algatuses määrata ka selle ualtus (territoriaalne üksus) jmt.

    Samuti leian, et siduvat rahvahääletuse korda ei ole vaja vallas kehtestada, sest see ei tarvitse olla vastavuses seadustega (vt KOKS § 15 lõige 2, aga ka lõige 1). Kõik vajalik on lahendatav rahvaküsitluse kaudu.

    Sellest lähtuvalt esitan asjakohased ettepanekud valla PM muutmiseks (eelnõu on menetluses) ning asjakohaste paragrahvide sõnastused oleksid ettepaneku kohaselt järgmised:

    § 5. Vallaelanike küsitluse läbiviimine
    (1) Vallavolikogul on õigus korraldada valla territooriumil vallaelanike küsitlusi.
    (2) Vallavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel valla põhimääruse § 24 alusel 2 kuu jooksul algatuse esitamisest volikogu esimehele või tema asendajale.
    (3) Küsitluse läbiviimise otsustamisel määrab volikogu ka küsitluse läbiviimise korra ulatuse, korralduse ja ajakava.
    (4) Küsitluse tulemuste põhjal teeb vallavolikogu otsuse kolme kuu jooksul arvestades küsitluse läbiviimise päevast.

    § 24. Vallavolikogu õigusaktide algatamine ja algatatud eelnõude tagasivõtmine
    (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
    1) vallavolikogu liikmel;
    2) vallavolikogu komisjonil;
    3) vallavolikogu fraktsioonil;
    4) vallavalitsusel;
    5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 sätestatud alustel ja korras.

    Tagasisidet ootama jäädes. Volikogu arutab eelnõu novembris. Muudatusettepanekuid saab esitada 15. oktoobrini volikogu liikmete kaudu ja seejärel ka veel juhtivkomisjoni liikmete kaudu kuni novembri alguseni.

    ReplyDelete
  12. Minu arvates Agu lahendus ei muuda kehtivat olukorda.

    Millest see asi sai alguse? Oli ettepanek teha rahvaküsitlus. Põhiseadus ja valla Põhimäärus seda lubavad kuid siis selgus et ei ole kehtestatud vastavat korda. Jooksvalt selle korra kehtestamine nõuab mitu kuud aega. See saab vastu võetud siis kui hääletust vajav küsimus on ammu aegunud.

    Rahvaküsitluse määruse eesmärk on kehtestada läbiviimise reeglid ja sel hetkel kui on vaja läbi viia rahvaküsitlus on kõik selleks valmis.

    Seega ma ei saa nõustuda Agu ettepanekuga.

    Mis puutub rahvahääletuse osa väljajätmist - jah sellega tuleb nõustuda. Meil tuleb elada veel pikka aega banaanivabariigis kus rahval ei ole reaalset hääleõigust. Enne on vaja muuta Põhiseadust ja rahva enda suhtumist riigijuhtimisse.

    ReplyDelete
  13. Selle teema võib lugeda ammendatuks. Mitte seepärast, et Agu lisas Rae valla põhimäärusesse kolm lisasõna. See on viisakalt öeldes butafooria.

    Teema on ammendatud, sest otsuste vastuvõtmine ja selle eest vastutamine meie inimestele ei sobi. Olen sellest külainimestega vestelnud ja üldine arvamus on see, et parem on "kui vallavalitsus otsustab kõik ja meie siis tagantjärgi neid sõimame".

    Paistab, et kodanikuühiskonnaks valmis kodanike arv on Eestis liiga väike.

    ReplyDelete
  14. Jüri,
    Millegipärast püüad Sa paljude oma kommentaaridega negativismi külvata.
    Selle teema käsitlemisel on eespool asju lahti räägitud. Valla põhimäärus annab kodanikele eelnõude, sh rahvaküsitluse, algatamise õiguse ning tehtud täiendused täpsustavad, kuidas see toimub. Sina kutsud seda millegipärast butafooriaks.
    Nüüd ilmutad ka pettumist "meie inimestes", kellele ei sobivat otsuste vastuvõtmine.
    Poliitikas saab edasi liikuda ikka juhul, kui selleks ollakse valmis ja kui on olemas selge vajadus midagi täpsemalt sätestada.
    Antud juhul, ole hea, ja proovi rahvaalgatuse korras üks eelnõu algatada ja siis näeme, kas ja kuidas asjad toimuvad ja toimivad. Sina paraku soovid tihtipeale ise volikogule ja vallavalitsusele korraldusi anda, et see Sinu arusaamiste järgi tegutseks. See küll ei ole kodanikuühiskond.

    ReplyDelete
  15. Agu, posistivismi ja negativismi kõrval on ka kolmas võimalus - realism. Maailm ei ole must-valge, vähemalt Eestis on veel ka kolmas värv olemas. Realistlik sinine.

    ReplyDelete