Sunday 30 January 2011

Kolm banaani vene koolile


Vene koolide üleviimine eestikeelsele õppele on tore mõte. Koguni nii tore et me oma vaimustuses ei märka küsida endalt lihtsaid küsimusi.

1. Kas me soovime, et eesti venelaste lapsed õpiksid selgeks eesti keele? Või me soovime, et nad hakkaksid mõtlema eesti keeles?

2. Kas me mõistame, et panna last võõrkeeles mõtlema saab vaid eraldades teda (vähemalt vaimselt) oma vanematest? Kas me ei sea sellega ohtu laste vaimse tervise?

3. Kas selle asemel et kulutada jõudu vene kooli reformile, poleks soodsam ja kasulikum jätta kõik nagu on kuid suunata igasse vene kooli 5 eesti keele õpetajat ja õpetada lastele eesti keel selgeks? Intensiivõpe 2 tundi päevas - ja kümne aastaga on Eestis keeleprobleem lahendatud!

Pikemalt saab lugeda siin

Kuna haridusminister on IRLi mees, siis äkki saab nendele küsimustele vastused?

14 comments:

  1. Nn vene koolide reformil on sügavamad põhjused. Kõige olulisem neist, et ühes, eriti väikeriigis ei ole võimalik üleval pidada kahte (kahes keeles) koolisüsteemi, kuid veelgi olulisem, et saada ükskord üle ühiskonna jagunemisest keelegruppidesse, kes ei suuda omavahel suhelda.
    Mina pean vajalikuks, et alustada on vaja juba lasteaiast nii, et meil ei oleks eraldi keeltes lasteaedasid. Siis hakkavad lapsed omavahel suhtlema ja see jätkub koolis ning hiljem tööelus. Sellisel juhul ei ole enam tähtis, kes millisesse etnilisse gruppi kuulub ja igaühe oma asi on oma rahvusidentiteedi säilitamine.

    Kui keeleõppega alustada alles gümnaasiumis, siis on see väga raske ja on ka keeruline põhjendada, miks peab õppekeelt vahetama alates gümnaasiumist. Samas peavad kõik koolid, kus lapsevanemad seda soovivad, korraldama teisest rahvusest lastele nende emakeele ja rahvuskultuuri õpetamist. Kõik see on juba praegu seadustesse sisse kirjutatud.

    Mingit vaimse tervise probleemi eesti keeles õppimine ei tekita. Eestlased läksid sõja ajal paljudesse riikidesse ja nende lapsed hakkasid kohe õppima teises keeles. See ei teinud nende tervisele liiga. Moslemid paljudest riikidest on tulnud Euroopa riikidesse ja õpivad nende riikide keeles. Seal isegi ei arutata, et neile peaks tegema koolid nende keeles, vaatamata, et mõneski linnas on kogukonnad väga suured.

    Alles hiljuti andsin samal teemal intervjuu vene auditooriumile:
    http://rus.delfi.ee/press/kpestonia/agu-lajus-assimilyaciya-luchshij-vybor-dlya-russkih.d?id=36104925

    Muidugi, ei ole see meeldiv paljudele venekeelsetele ja poliitikutele, kes kasutavad keele- ja kooliprobleemi oma poliitilistes huvides. Sain ka venekeelses delfis kõvasti sõimata, aga selle üle tasuks arutada ilma emotsioonideta.

    Ja rõhutan – mina pean vajalikuks just vastupidist lahendust: eestikeelne kool ja seal lisaks tugev vene keele ja kultuuri õpe neile, kes seda soovivad. Siis oleksid Eesti venelased peatselt Eestis väga olulised liidrid äris, poliitikas, teaduses jne. Praegune vastuseis piirab aga just venelaste endi võimalusi Eesti ühiskonnas edukaks olemisel. Sellist poliitilist suunamuutust on väga raske saavutada, sest selle idee peavad vene liidrid algul ise omaks võtma ja seejärel venelastele selle omaseks tegema.
    Selle kohta võib ka öelda positiivne hõlmamine venelaste poolt ja just sellised strateegiad on alati palju edukamad, kui vastandumise ja vastuseisu strateegiad.
    Olen valmis sellel teemal pikalt arutama, kuna olen tegelenud nn integratsiooni teemaga alates 1992.a.

    Agu Laius

    ReplyDelete
  2. Agu, see on tumma ja kurdi dialoog. Aga katsun argumenteerida.

    Kirjutad, et "ei ole võimalik üleval pidada kahte (kahes keeles) koolisüsteemi". Kas praegused muutused on odavamad? Kas tulevikukahjud on odavamad? Kui me arvestame sellega, et eri- ja kõrghariduse saamine kolib lähima 5-10 aastaga suuremal määral Internetti, muutub seega täiesti multikeelseks (suurkeelte eelistähtsusega), siis on sinu argument nõrgake.

    1. Jah, keeleõppega peab alustama lasteaias. Küsimus - miks ei alustata? Miks alustati läbi tagumiku, alustati kõrgkoolist, siis hümnaasium, nüüd kool... ja kunagi lõpuks jõutakse lasteaedadeni. Kas "нормальные герои всегда идут в обход"? Täielik eestilaadne Limpopo.

    2. Kirjutad, et eesltlased läksid teistesse riikidesse. Vaata:
    1970. aastal Eestis sündinu eesti venelane ei "läinud teise riiki", ta sündis siin. Tema laps ei "läinud teise riiki", ta sündis siin ja nüüd läheb vene keelekeskkonnast eesti kooli. Mis temast saab, sellest ma kirjutasin, aga tundub et see ei jõua kohale. loe:
    Jätkuv kihistumine
    Esimene probleem
    Teine probleem
    (vt siin)

    Need inimesed kes muudavad oma elukohta on alati kõige tugevamad, nemad on valmis nagu Ameerika uusasukad võitlema ja võitma. Nende vaim ainult tugevneb raskustest. Need kes jäävad kodudesse on nõrgemad, nende vaim kahaneb. Ka "need muslemid" teadlikult vahetasid oma elukoha paremale järjele jõudmiseks, nemad on avantüristlikumad, julgemad, tugevamad.

    Eesti venelane paraku ei ole "need muslemid", me teame kuidas ja miks nad Eestisse sattusid, paljud vastu oma tahtmist. Suur osa nendest lihtsalt debiliseerub reformi tagajärjel.

    3. Mina ei kasuta vene kooliprobleemi oma huvides. Soovin lihtsalt elada ühiskonnas mis muutub paremaks, mitte halvemaks. Hetkel vene kooli reformiga muutub meie ühiskond nõrgemaks.

    4. Muutused ei halvenda ega paranda venelaste olukorda Eestis. Osadel paraneb, teistel mitte. Kuid kindlasti sellega ei parane Eesti riigi vastupanuvõime välistele ohtudele.

    ReplyDelete
  3. Jüri, on oluline, et me nendel teemadel arutaksime. Tean ka, et sellsites küsimsutes ei ole lihtne jõuda üksmeelele.
    Venekeelne kool ei ole jätkusuutlik, kuna igal aastal läheb üha rohkem lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Venekeelsed koolid on lõpetanud juba paljudes linnades, kuna ei jätku õpilasi. Nendes linnades ei ole ei nende lastega ega nende vanematega juhtunud midagi halba. Pigem head.
    Ja kui venekeelses koolis käib sedavõrd vähe lapsi, siis lihtsalt ei ole võimalik neile toota venekeelseid õppevahendeid - kulud on liiga suured ja need vahendid oleks mõistlik suuanta õppe kvaliteeti.

    Minu arusaamise lähtepunkt on, et kui me hoiame lapsed eraldi haridussüsteemsi, siis me ei suuda iialgi ühiskonda integreerida, sest hiotakse ära suhtlemine ja kontaktid ajal, kui noored on kõige suhtlemisvalmimad ja sellest ka väga huvitatud. Siis ei aita ka integratsiooniloosungid täiskasvanutele. Nad on harjunud elama omaette ja neil ei ole kontakte eestlaste hulgas ja vastupidi.

    ReplyDelete
  4. Agu,

    Eesti koolidesse läheb palju venelasi sest tihtipeale pole teist võimalust, eriti Tallinna äärelinnades. Ainult jõukamad suudavad iga päev sõidutada oma lapsi kooli autoga. Samas paljud lastevanemad vaatamata raskustele eelistavad vene koole. Milline on viimaste aastate eesti ja vene koolide õpilaste statistika emakeele ja vanusegruppide lõikes? Kas ei ole viimasel ajal, eriti pärast 2007. aastat just vastupidist tendentsi - venelased panevad lapsed kas vene kooli või prantsuse, juudi jms "eliitkoolidesse"? Faktilisi andmeid mul pole õnnestunud Internetist kätte saada. Vaadates oma sõprusringi on tendents selge - iga hinna eest vene kooli tagasi + eesti keele intensiivõpe.

    Üldiselt, minul pole midagi selle vastu et vene juurtega inimesed hakkavad Eestit tulevikus juhtima. Sest eestlane oma geenide poolest on oma peenral nokitseja, mitte liider. Milliseid pingeid see toob tulevikus kaasa võime vaid aimata. Vaata kuidas läheb eestlane keema selle peale, et ta ei saa tööd, kuna noortel venelastel on 3 keelt suus ja "kuradi tiblad" on tööturul tihti eelistatud.

    loe siin
    loe siin

    Ja täiesti rumal on ministri suhtumine.
    Tõnis Lukas
    haridus- ja teadusminister:

    "Vene keele tähtsus on Eestis vahepealsel ajal vähenenud, seda on küll hakatud uuesti tähtsustama, aga mitte üldiselt. Inglise keel on vajalikum nii laiemas suhtluses kui töövestlustes."

    ReplyDelete
  5. Las lapsed õpivad eraldi süsteemides.
    Näiteks on olemas juudi kool, seal pole mingit segunemist. Kindlasti on lihtne kui kõik õpivad täpselt sarnastes koolides. Kuid pole mõtet lapsi omavahel vägisi segada - tulemuseks on pudru ja kapsad. Jäägu iga inimene omataoliste keskele. Kui õpetada lastele keeli ja üksteist austama, siis pole vaja neid ühte klassi istuma panna.

    Kui sa räägid "me ei suuda iialgi ühiskonda integreerida", siis sama põhimõttega me peaksime kõik inimesed sulatama ühte katlasse, vot siis on täielik integreerumine. NSVLis seda juba üritati teha. Kas me peame seda eksperimenti kordama?

    ReplyDelete
  6. Jüri,

    Loodan, et suudame seda mõttevahetust rahulikult jätkata.
    Teatud tabelid leiad: http://www.hm.ee/index.php?048055
    Seal ei ole piisavalt pikka aegrida, kuid märkimisväärne on, et vene õppekeelega koolidesse läheb vaid 21% (varem üle 30%) 1. klassi õpilastest ja see arv on alates 90ndatest vähenenud oluliselt. Viimastel aastatel on see stabiliseerunud pigem üleskruvitud poliitilise vastassseisu tõttu. Vene õppekeelega kool valitakse lastevanemate poolt poliitilise valiku tulemusena. Kahjuks oma laste tulevikku sellega kahjustades. Venekeelsete õpetajate kvalifikatsioon muutub aasta-aastalt kehvemaks. Neis koolides on õpetajad suures osas pensioniealised ja noori õpetajaid ei ole tulemas.

    Mina lähtun inimeste võimetest ja kvalifikatsioonist (sh keele valdamine) ega osuta liigset tähtsust kellegi etnilisele taustale. Usun, et absoluutne enamus eestlastest mõtleb samamoodi. Riigiametites on üsna palju teise etnilise taustaga inimesi ja sellest pole tehtud mingit probleemi. Mõned sotsiaalteadlased püüavad aga sellest teemast mingit vastasseisu tuletada, sest nii saavad oma sellealaseid "uuringuid" jätkata. Riigiametites, eriti juhtivatel kohtadel, saavad ju töötada ennekõike ikka kodanikud (vaid 1/3 nn venekeelsetest). Uurijad jätavad selle momendi tähelepanuta.

    Juudi kool on minu teada erakool. Eestis on lubatud erakoolide pidamine. Seda võivad teha ka need, kes soovivad venekeelset erakooli. Neid on Tallinnas ka olnud (hetkeseisu ei tea). Millegipärast osa venekeelsetest leiab, et neil peavad olema võrreldes ukrainlastega, valgevenelastega, lätlastega, leedukatega jne suuremad õigused.

    Igas ühiskonnas ongi inimesed ühes katlas ning peavad suutma omavahel suhelda. Eestis pole keegi selle vastu, et iga inimene võib ja saab säilitada oma rahvuskeelt ja kultuuri, kuid seda ei pea tegema teisekeelsete riiklike koolide kaudu. Selleks on olemas väga paljud võimalused, sealhulgas ka riigi haridusseadustes pakutavad. Lisaks igasugused toetused oma keele ja kultuuri viljelemiseks.

    ReplyDelete
  7. Agu,

    Ei nõustu sellega et kooli valitakse poliitika tulemusena. Ükski lapsevanem ei ohverda oma last poliitikale. Põhjused on mujal:

    1. Üks keel kodus ja koolis mõjub paremini pere sisekliimale.
    2. Liiga palju on olnud probleeme vene peredes, kus lapsed hakkavad häbenema oma vanemate vene tausta.
    3. Eraldi probleem on ajaloo erinevas käsitlemises peres ja koolis.
    4. Mõned kurdavad, et nende lapsed muutuvad eesti keskkonnas "keedetud, loidudeks". Särts kaob ära.
    5. Suurimaks põhjuseks aga tõsiasi, et eesti keelega pole lastel tulevikus midagi peale hakata. Tänagi on keele oskus poliitilistel kaalutlustel ületähtsustatud. Tavaelus pole inimestel eesti keelt vaja ja enamus saab selleta hakkama. See on fakt.

    Vene koolide õpetajate probleem on tõesti terav. Noori vene õpetajaid eriti juurde ei õpetata. kuid paljud noored Eesti koolide õpetajad on vene emakeelega. Lisaks saab neid tuua ka Venemaalt sisse. Maksma hakkavad selle eest lapsevanemad, vene eraäri (sellel ideel on tugev toetus olemas). Suurem oht Eestile - venekeelset haridust hakkab finantseerima Vene riik. Ja Eesti ei saa selle vastu midagi teha, peale õpetajatele sissesõidukeelu. Olles EU liige ei õnnestu Eestil seegi.

    Aga minu esimene kõige lihtsam küsimus jäigi vastuseta: "Kas me soovime, et eesti venelaste lapsed õpiksid selgeks eesti keele? Või me soovime, et nad hakkaksid mõtlema eesti keeles?"

    Kui ainult keeleõpe, siis selleks pole vaja vene koole eestistada. Kui täielik assimileerimine, siis õppekeele vahetus seda ei taga vaid lihtsalt kihistab venelased liidriteks ja luuseriteks. Kas on seda Eestile vaja?

    Nüüd numbritest
    (tänan viite eest)

    Vene keelega õpilaste arv
    2007 - 23 949
    2008 - 22 503
    2009 - 27 304

    Me peame lisaks arvestama, et iga aastaga kasvab keelekümbluskoolide arv. 2009. aastal õppis nendes juba 3550 õpilast. Neid statistika ei arvesta vene koolidena, aga sisuliselt nad seda on.

    Kui vene laste arv pidevalt kahaneb ja enamus valib eesti koolid, siis loomulikul teel hakkab riik sulgema vene koole, nagu seda on seni kõigi hääbuvate koolidega tehtud. Milleks üldse midagi ette võtta, raha ja närve kulutada - suregu need koolid loomulikul moel välja. Häda on selles, et vene õpilaste arv EI KAHANE!

    Vene koolide õpilaste arve hetkel kasvab. Ja seega reformijate väited ei ole usutavad.

    ReplyDelete
  8. Ja lisaks, kui võrdleme vene koolide ainult algastet (sh keelekümblus), ka siis ei saa rääkida mingist erilisest õpilaste arvu kahanemisest:

    2007 - 8439
    2008 - 9012
    2009 - 9326

    ReplyDelete
  9. Jüri,
    Esmalt Sinu esitatud põhjustest:
    1.Üks keel kodus ja koolis mõjub paremini pere sisekliimale juhul, kui kodus on tõrjuv suhtumine eesti keelesse. Peale kodu ja kooli on ka ühiskonna muud asutused ja tööelu, kus oleks vaja vabalt osata eesti keelt. Kodu suhtumised teevad lapsele kahju edasises elus hakkamasaamisel
    2. Kui lapsed hakakvad häbenema oma vanemate tausta, siis ilmselt selles peres valitseb ka negatiivne suhtumine Eestisse. Vaid sel juhul saab tekkida Sinu mainitud konflikt peres või lapses. Laps häbeneb juhul, kui ta ise saab asjadest teistmoodi aru, kui talle kodus räägitakse.
    3. Ajaloo erinev käsitlemine. Kõige hullem ongi, kui vene õppekeelega koolis käsitletakse ajalugu teisiti, kui eesti õppekeelega koolides. Kui vene peredes ei tunnista Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning käsitletakse Eestit endiselt Venemaa osana või, siis seda ei saa ju ka vene õppekeelega koolis tolereerida. Sama, kui Venemaad peetakse jätkuvalt Eesti vabastajaks või isegi kultuuri toojaks.
    4. Kindlasti on erinevate vajadustega lapsi ja sellks saabki asutada erakoole. Erakoolidele maksab riik raha samadel alustel munitsipaalkoolidega. Eestis tekib eestikeelsetele erivajadustega lastele üha rohkem eraõiguslikke Wladorfkoole. Venekeelsed tahavad seda kõike riiglt nõuda.
    5. Kui ollakse seisukohal, et eesti keelega pole lastel midagi peale hakata, siis ei käsitletagi ennast Eesti kodanikena, vaid soovitakse olla kuskil mujal. Sel juhul oleks mõistlik kohe mujale minna. Näiteks riiki, kus kohaliku keelega on midagi peale hakata või Venemaale, kus kõiki neid konflikte ei ole.

    Pole parata, aga immigrandid peavad elama vastuvõtva riigi reeglite järgi. Paljud eestlased jäid samamoodi immigrandiks Venemaale, kuigi olid aastakümneid elanud Eestis (setud). Nad ei kujuta ettegi, et peaksid oma asju Venemaal eesti keeles ajama. Paljud neist on valinud tulla ära Eestisse.

    Piisavalt selge eesti keel tähendab ka mõtlemist eesti keeles, kui suheldakse eestikeelses keskkonnas. Kahte keelt piisavalt hästi valdavad inimesed suudavad mõtleda vastavalt olukorrale, milles ta parasjagu suhtleb.

    Jüri, Sa oled ise tavaliselt üsna järsu ütlemisega. Antud juhul venelaste kihistumise osas ütlen Sullegi, et iga pere teeb valiku kihistumise osas ise. Ennast suletuna hoides kihistutaksegi luuseriteks. Hullem veel - luuseriteks tehakse oma lapsed.

    Paljude riikide pikad kogemused näitavad, et hiljemalt kolmas põlvkond assimileerubki põhirahva hulka. Nii on juhtunud Saksa-Taani piirialadel, kus pärast sõda jäi kumbagi rahvast mõlemale poole kokkulepitud piiri. Nüüd üha enam on kummalgi pool piiri peamiselt praktiliselt põhirahva inimesed, kuigi paljudel neist teine etniline taust.

    Keelekümbluskoolid valmistavad õpilasi ette jätkama õpinguid keelekümbluse keeles. Antud juhul siis eestikeelses koolis. Neid polegi vaja arvestada vene õppekeelega õpilaste hulka.

    Kui vene õppekeelega koolide õpilaste arv langeb teatud kriitilsie piirini, siis ei ole neid koole enam võimalik üleval pidada. Tendentse ette nähes saab inimestele selgeks teha, kuidas oleks vaja tegutseda.

    Statistikas soovitan võrrelda 1. - 3. klassi, eriti hea oleks võrrelda 1. klassi tulevate õpilaste arvu dünaamikat. Mul on kuskil see statistika ka, kuid hetkel pole aega otsida.

    ReplyDelete
  10. Tänan Agu,

    Ma aktsepteerin sinu asjade nägemust, kuigi eriti ei nõustu. Statistika on täpselt selline kuidas andmeid interpreteerida ja selle alusel teha pikaajalisi prognoose ja plaane ei saa. Peame vaatama sügavamale.

    Fakt on ka see, et mina, olles ise kahekeelsest perest, õppides kahekeelses keskkonnas, siiani tõlgin suurema osa oma mõtetest vene keelest eesti keelde. Ma mõistan milline õudus toimub paljudes peredes ja laste peades. Noh, aga "paras neile - okupantidele". Ise jään arvamusele et Eesti annekteerimine oli, koloniseerimine oli, kuid okupeerimist mitte. Lähtudes rahvusvaheliselt enimkasutatavast terminoloogiast.

    Oleks Eesti saareriik, siis poleks neid probleeme. Aga Vene mõju eesti kultuurile ja keelele oli, on ja jääb. Eesti asus kaitsepositsiooni vene keele suhtes kuid ega see arenguid ei muuda. Pole mina veel kohanud mõistlikke inimesi (sh ka IRLis) kes ei tunnistaks - tõenäoliselt 50 aasta pärast eesti keel kaob, parimal juhul jääb kodusuhtlemise keeleks.

    Ma imetlen Lukast tema Don Quijote-likkuses. Aga olukorda see ei päästa. Palju kasulikum oleks suunata jõud eesti kultuuri arendamisele (mida hetkel lihtsalt ei ole) ja venelastele eesti keele õpetamisele. Ansip ka soovis paremat sõduri skulptuuri teisaldamisega. Tegelikult aga kukkus Eesti 10 aastat tagasi ühiskondlikus arengus.

    ReplyDelete
  11. Soovian meie inimestel rahulikult lugeda kultuurse inimese, Mart Väljataga mõtteid

    ReplyDelete
  12. Andri Ksenofontov6 February 2013 at 02:04

    Agu Laiusele:

    Ma näen teie seisukohtades pragmatismi ning samuti ka olukorra tundmist. Mina olen sündinud 1962. aastal ning juba üliõpilasena tundsin suurt huvi keeleküsimuste vastu Nõukogude Liidus. Mind huvitas teema, kas vähemuses olevatel rahvastel on võimalik säilitada emakeelt ja kultuuri kaugemas tulevikus.

    Palun, et te mu kriitilisi märkuseid halvustavana ei võta, kuid mõnede teie seisukohtade puhul tahaksin teada, kuidas ja kas te suudaksite neile näiteks ka teaduslikku põhjendust anda. Kui teaduslik lähenemine eeldab erinevate nähtuste ja võimaluste erapooletut vaatlemist ja kaalumist, siis mulle tundub, et oma seletustes te mingit osa informatsiooni kasutate, mida valdate, aga osa informatsiooni jätate tähelepanuta. See on ka teadlaste puhul levinud, et räägitakse neist faktidest, mis toetavad seda või teist teooriat, teised jäetakse "edaspidiseks lahendamiseks" või vaikitakse üldse maha. Kuid meil ei ole tegemist akadeemilise vaidlusega vaid inimeste eludega.

    Võtaksin mõned teie väited vaatluse alla, tsitaatide haaval.

    1. "ühes, eriti väikeriigis ei ole võimalik üleval pidada kahte (kahes keeles) koolisüsteemi"

    See oli võimalik Eesti Vabariigis rahvusautonoomia kehtestamisel, kui Eesti riik andis vene kogukonnale rahvastikuliselt proportsionaalse osa hariduseelarvest ning selle rahaga pidasid venelased samasugust venekeelset haridust üleval nagu eestlastelegi jagati. "Ei ole võimalik" on iseenesest tõestamatu väide. Aga ma usun, et praegu valitseva ideoloogia puhul tõesti ei ole see võimalik. Kuid samamoodi ei ole võimalik vahetult Venemaa külje all venelasi vastu nende tahtmist assimleerida.

    2. "alustada on vaja juba lasteaiast nii, et meil ei oleks eraldi keeltes lasteaedasid."

    See on ebapedagoogiline, sest laps peab saama vabalt oma emakeeles suhelda, et oma mõtetest ja probleemidest rääkida.

    3. "Moslemid paljudest riikidest on tulnud Euroopa riikidesse ja õpivad nende riikide keeles"

    Mis on "moslemikeel," mis võiks siin alternatiiviks olla? Moslemid ei räägi ju ühte keelt. Sellega olen nõus, et riigile oleks rängaks koormaks igale sõja- või majanduspõgenikule kohe emakeelne täisharidussüsteem korraldad. Kuid venelased ei ole Eestis sõjapõgenikud vaid kohalikul vene kultuuril on Eestis juba sajanditepikkune ajalugu. See ei ole öeldud selleks, et kultuure omavahel võrrelda, vaid selleks, et viidata intellektuaalsele ressursile, mille najal oleks võimelik kõiki teie poolt võimatuks nimetatud ettevõtmisi teoks teha. See on viidatud ka selleks, et selgitada teile, miks venelased teie kirjeldatud integratsioonikavas hoopis assimilatsioonikava näevad. Venelastel on kõrge rahvuslik uhkus nagu meilgi, eestlastel.

    4. "kui venekeelses koolis käib sedavõrd vähe lapsi, siis lihtsalt ei ole võimalik neile toota venekeelseid õppevahendeid - kulud on liiga suured ja need vahendid oleks mõistlik suuanta õppe kvaliteeti."

    Tahan osutada asjaolule, et ka eestikeelne haridus on senisel tasemel väga kohmakalt korraldatud ning tahaks palju paremat soovida. Selle kohta on tuua lugematuid näiteid ajaloost, et hariduse kvaliteet ei sõltu niivõrd haridusele kulutatud rahast vaid viisist, kuidas seda raha kasutatakse. Hariduse kulud on Eestis rahvusliku koguproduktiga võrreldes nii väikeseks muutunud, et kindlasti leiaks samaväärse summa ka vene koolide ülalpidamiseks, kui ainult poliitikud selle vastu huvi üles näitaksid.

    5. "Venekeelne kool ei ole jätkusuutlik, kuna igal aastal läheb üha rohkem lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Venekeelsed koolid on lõpetanud juba paljudes linnades, kuna ei jätku õpilasi."

    Kui võtta puhtstatistiliselt, siis kas see vaadeldav protsess garanteerib vene noorte täieliku ülemineku eesti koolidesse? Kas ka mitte eesti lapsi ei lähe üha vähem eesti koolidesse demograafilise depressiooni lihtsal põhjusel? Kas on uuritud põhjuseid, miks mitte-eestlased lapsi vene koolidesse pelgavad panna? Miks tunnevad mitte-eestlased Eestis end haavatavatena?

    ReplyDelete
  13. Andri Ksenofontov6 February 2013 at 02:05

    6. "kui me hoiame lapsed eraldi haridussüsteemsi, siis me ei suuda iialgi ühiskonda integreerida, sest hiotakse ära suhtlemine ja kontaktid ajal, kui noored on kõige suhtlemisvalmimad ja sellest ka väga huvitatud"

    Järjekordne "ei ole võimalik" väide. Paluksin meenutada seda, et veel mitte väga kauges minevikus käisid poisid ja tüdrukud eri koolides, veel varem ei lastud tüdrukuid üldse koolidesse. Kuidas oli siis võimalik perekondi luua?

    7. "Vene õppekeelega kool valitakse lastevanemate poolt poliitilise valiku tulemusena. Kahjuks oma laste tulevikku sellega kahjustades"

    Kuidas te seda teate? Väidan, et see on ainult osalt õige, ning kõige hullem vale on see, mis on natuke tõde. Ning kuidas saab lapse tulevikku venekeelse haridusega kahjustada, kui laps ei taha Eestisse jääda, vaid Venemaale minna? Ning poliitilist põhjust ei anna talle selleks vanemad, vaid siin peremeheks olevad eestlased, kes neile alatasa rahvuslikku erisust ebameeldivalt tunda annavad. Eestlased on paraku sügavate rahvuslike eelarvamustega rahvas, mida valitseva partei ideoloogid on eriti käimasoleva sajandi jooksul sihipäraselt süvendanud.

    8. "Usun, et absoluutne enamus eestlastest mõtleb samamoodi"

    See on paljude poliitikute lootus ning täiesti tühine veenmise või selgitamise seisukohalt. Vaadake, milliseid parteisid eestlased valivad ja millist rahvastikupoliitikat need parteid esindavad.

    9. "Eestis on lubatud erakoolide pidamine. Seda võivad teha ka need, kes soovivad venekeelset erakooli"

    Tahaks soovida, et see väide paika peab. Kuid ma kardan, et tegelikkuses haridusametnikud sellest normaalsest põhimõttest, mida ülla loosungina esitatakse, kinni ei pea. Näiteks miks ei ole veel romad saanud oma erakooli käivitada, kuigi nad seda kõik need 22 aastat juba üritanud on?

    Vabandan, kui mõni minu kommentaar terav tundus. Ent te olete võtnud pikalt aega Jüri Kivitiga neid teemasid arutada ning loodan, et teie olete oma tööd sisuliselt ja südamega võttev inimene. Mind ajendab esitama neid küsimusi mure üha kasvava lõhe pärast Eesti ühiskonnas, mis, nagu ajalugu näitab, võib ohtlike tulemusteni viia. Kusjuures elu läheb Euroopa Liidu raames üldiselt ülesmäge ning mingeid objektiivseid majanduslikke põhjuseid selle lõhe tekkimiseks olla ei tohiks. Mina näen neid põhjuseid ainult valitsevas enesekeskses ideoloogias ning haridus- ja kultuuripoliitikas, mis on hoolimatu mitte-eestlaste suhtes. Kui tõele au anda, enesekeskne ideoloogia ja praegu praktiseeritav haridus- ja kultuuripoliitika on hoolimatu ka eestlaste ja eesti kultuuri vastu. Selle kohta võin palju näiteid tuua muinsuskaitse aktivistina, kuid see on juba hoopis teine teema.

    Lugupidamisega,

    Andri Ksenofontov

    ReplyDelete
  14. Prof. Aleksander Pulver, Prof. Aaro Toomela, "Muukeelne laps Eesti koolis LÕPPARUANNE", Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut, Tallinn 2012.
    Lõiked uuringust

    1) Akadeemiline edukus. Lk. 11
    "Kõrgema võimekusega muukeelsetel õpilastel on akadeedemiline sooritus võrreldav emakeeles õppivate laste edukusega; võimekusele mittevastav madalam akadeemiline tase iseloomustab just keskpärase võimekusega muukeelseid lapsi."

    2) Enesehinnang ja rahulolu. Lk. 11
    "aja jooksul kaldub just muukeelsete laste üldine enesehinnang langema. Ükskeelsetel lastel samal ajal sellist muutust ei esine."

    3) Sotsiaalsed suhted. Lk. 11
    "Muukeelsete laste sotsiaalsed suhted segaklassis on 3. klassis suhteliselt halvad, 4. klassis hakkab eestlaste otseselt tõrjuv hoiak muukeelsete laste suhtes taanduma asendudes neutraalse, kuid mitte soosiva hinnanguga"

    4) Etnilised hoiakud. Lk. 11
    "torkab silma eestlaste erakordselt madal hinnang venelastele.
    negatiivsete hoiakutega eesti lapsed kalduvad vene rahvusest lapsi ignoreerima."

    5) Lk. 12
    "selgus ka, et akadeemiline edukus võiks olla teistsugune eestikeelses koolis, kui seal ei õpiks muukeelseid lapsi. Analüüsis 3 selgus näiteks, et matemaatika omandamine oli keskmiselt kõige nõrgem eestikeelse kooli klassides, kus õppis suhteliselt palju muukeelseid lapsi. Keelekümblusklassis õppides olid uuritud lastel akadeemilised tulemused nõrgemad kui segaklassides õppivatel muukeelsetel lastel."

    6) Lk. 19
    "Detailsem analüüs kolme baasvõimekuse rühmas eraldi näitas meile, et vene õppekeelega keskkonnas toimus akadeemiline areng kõigis võimekusegruppides - madala ja keskpärase võimekusega õpilased arenesid ja suutsid matemaatikateadmiste omandamises tõusta järgmise tasemega gruppi ning kõrge võimekusega venekeelsete areng seejuures ei pidurdunud, vaid need õpilased pigem säilitasid oma kõrge akadeemilise taseme. Seevastu, arengutulemused sama võimekusega mitmekeelsete rühmas, kes õpivad eesti õppekeelega keskkonnas, olid märkimisväärselt kehvemad. Nimelt, madala võimekusega õpilaste arengutrajektoor jäi ka akadeemilises plaanis madalale tasemele, kõrge võimekusega mitmekeelsete potentsiaal ei realiseerunud õpitulemustes ja keskmise võimekusega õpilased pigem liikusid madala akadeemilise tasemega gruppi."

    ReplyDelete