Saturday 25 June 2011

Vallavolikogu istungil esitatud arupärimine

Marko Mitt teeb tänuväärset tööd analüüsides Rae vallavolikogu õigusakte ja Vallavalitsuse kirju.
Selles analüüsis võrdustatakse volikogu liikme volikogu istungil esitatud arupärimine volikogu liikme õigusega esitada vallavalitusele küsimuse ja saada nendele vastuseid.
Kuna KOKS ei käsitle arupärimist, siis kuulub selle sätestamine vallavolikogu kompetentsi. Rae valla põhimääruses on sätestatud nii vastuse saamine volikogu liikme kirjalikule küsimusele (pr 18. lõige 5, punkt 7) kui ka arupärimine (pr 37). Marko lähtub paraku vaid esimesest.
Miks on vaja neil kahel asjal vahet teha?
Vallavalitussele esitatud kirjalikule küsimusele vastab vallavalitsus ja see on vallavalitsuse ametlik vastus. Seda ei pea volikogu vahendama.
Arupärimisele vastab kas vallavanem või keegi abivallavanematest ja see on ennekõike poliitiku vastus teisele poliitikule.
Vahe tegemine on vajalik ka seetõttu, et vallavolikogu ei kujuneks mõne poliitiku kirjade (küsimuste) vahendajaks tema ja vallavalitsuse vahel, mida poliitik kasutab oma poliitilistes huvides.
Kahjuks on valla põhimäärus toiminud veel lühikest aega ja sellega ei ole piisavalt kursis ei volikogu liikmed ega ka vallavalitsuse liikmed ja ametnikud. Nii ei oleks pidanud vallavalitsus vastama volikogu liikme arupärimisele 10 päeva jooksul, vaid järgmisel volikogu istungil. Seda selleks,e t kõik volikogu liikmed oleksid kursis nii arupärimise kui ka vastuse sisuga.
Valla põhimääruse liiga lühikese toimimisaja tõttu tekib segadusi esitatud kirja (dokumendi) määratlemisel kui ka sellele vastamisel.
Kahjuks eksisin ka mina volikogu istungi juhatana volikogu liikmelt arupärimist vastu võttes, kuna see oli suunatud küsimusena vallavalitsusele ja see oleks pidanud olema esitatud otse vallakantseleisse vastuse saamiseks. Jälgin hoolikamalt, et edaspidi ma selliseid arupärimisi vastu ei võtaks, vaid soovitaksin volikogu liikmel pöörduda otse vallavalituse poole.
Vajadus eristada küsimusi vallavalitusele (KOKS) ja arupärimisi (valla PM) tuleneb ka sellest, et kui volikogu vahendab mingi küsimuse valalvanemale või abivallavanemale, siis peab volikogu saama teada ka vastusest sellele. Mitte aga nii, et vastus antakse küsijale ja küsija levitab seda mingite oma kanalite kaudu oma poliitilistel eesmärkidel ja volikogu liikmed ei tea samala ajal vastusest midagi.
Niisiis - peaksime hakkama vahet tegema KOKS alusel esitatud küsimusel ja valla põhimääruse alusel esitatud arupärimisel.
Oleks kena saada Marko seisukoht selles asjas.

41 comments:

  1. Pean vajalikuks rõhutada, et tekkinud on kaks õiguslikku vaidlust, s.o (1) põhineb vastuskirja analüüsil (sellele sisuline vastus puudub) ja (2) põhineb põhimääruse sätetel, mis reguleerivad arupärimist.

    Käesolevaga käsitlen vaid põhimääruse sätetel põhinevat õiguslikku vaidlust.

    Niisiis, tegin uue õigusliku analüüsi. Sellest järeldub, et teatud Rae valla põhimääruse sätted on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Esmalt annan võimaluse oponeerimiseks ning (tõenäoliselt) peale seda teen õiguskantslerile vastava normikontrolli avalduse.

    Analüüs on loetav alljärgneva lingi kaudu:

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_Y2VhYjRiYWEtM2Q3MC00NmVhLWFjNmQtY2IwZjAxZjA2Y2Qz&hl=en_US


    Lisaküsimused:
    Ütled, et KOKS ei käsitle arupärimist ja seega kuulub selle sätestamine vallavolikogu kompetentsi – mis õigusnormile tuginedes selline ammendav seisukoht on tehtud?

    Mis õigusnormile tuginedes on võimalik teha vahet kirjalikul küsimusel ja kirjalikul arupärimisel?

    Mis loogika järgi ei tohi vähemuses olevad poliitikud kasutada esitatud küsimusi poliitilistes huvides?

    ReplyDelete
  2. Agu Laius:
    Väga hea, et oleme asunud analüüsima valla PMija selle toimimist. Tänud Markole, et võttis vaevaks teha õigusliku analüüsi (allpool esitan oma vastuargumendid).
    Kui PMi koostasin, olid vaid vähesed seda analüüsimas. Aga eks praktika annabki teada, kas PM on kooskõlas seadustega ja töötab või mitte ning vajab täpsustamist.
    Alustan edasimõtlemist Marko kirja lõpust:
    Mis õigusnormile tuginedes on võimalik teha vahet kirjalikul küsimusel ja kirjalikul arupärimisel?
    Vastus: Seda võimaldab KOKS pr 8 lõige 2. Sellest lähtuvalt, kui arupärimine ei ole seadusega reguleeritud, siis võib seda teha valla PM kaudu.
    Sama õigusnormi alusel on võimalik teha vahet ka kirjalikul küsimusel, mis KOKS alusel esitatakse vallavalitsusele ja millele saadakse vastus 10 päeva jooksul (minu arusaamist mööda eeldab arutamist vallavalitsuses ja vastuse protokollimist) ning arupärimisel, mille esitamise ja vastamise korra sätestab valla PM. PM kohaselt saab arupärimisi esitada vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele ja abivallavanematele. Nemad vastavad arupärimisele ise, ilma, et vallavalitsus oleks seda vastust arutanud ja protokollinud. Arupärimisele antud vastus iseloomustab vastajat kui poliitikut ning arupärimine kui poliitiline akt esitatakse ja vastus antakse valla poliitilise kogu ees. Nii on küsimuse esitamisel ja arupärimisel kaks täiesti erinevat rolli.
    Ka vähemuses olevatel poliitikutel on õigused ja ehk väljendasin ennast kirjas ebapiisavalt. Mõte aga selles, et kui toimub poliitiline diskussioon, mille elementideks on arupärimine ja sellele vastamine, siis see toimugu poliitilisel väljal. Kui aga vähemuses olev poliitik soovib teada midagi vallavalitsuse tegevusest, siis esitab ta küsimuse otse vallavalitsusele ja saab sealt ka vastuse seadustes (ja ka valla põhimääruses) sätestatud korras.
    Seega ma ei saa nõustuda, et kirjalik küsimus ja arupärimine on tõlgendatavad ühe ja sama asjana. Kindlasti ei näinud KOKS ette, et volikogu rolliks oleks volikogu liikme kirjalikult esitatud küsimuse vahendamine vallavalitsusele, vadi andis volikogu liikmele võimaluse esitada kirjalik küsimus otse vallavalitsusele.
    Valla PM-is on need asjad ka piisavalt eristatavad ja seal ei rikuta volikogu liikme KOKS kaudu antud õigusi. Pigem laiendavad volikogu liikme õigusi, kuna antakse võimalus esitada arupärimisi ka vallavanemale ja vallavalituse liikmetele.
    Milleks see vajalik on? Ikka selleks, et saada teavet neist kui poliitikutest. Vallavalitsusele esitatav küsimus annab tagasi vallavalitsuse ametliku seisukoha küsimuse suhtes ja vajadusel ka viited sellekohasele teabele.
    Ei näe vastuolu ei seaduste ega ka põhiseadusega.
    Kui arupärimine on käsitletav eraldi toiminguna volikogu istungil, nagu see on valla PM-is ette nähtud, siis saab selle kohta PM anda ka vastamise aja.
    Ei näe teist korda vastuolu KOKSiga.

    Vahepalaks Markole, et vallavanemat, abivallavanemat ja vallavalitusse liikmeid on vaja eristada, kuna kõik abivallavanemad ei pea tingimata olema vallavalitsuse liikmed ning vallavalitsuse liikmeks võib olla ka inimene, kes ei ole abivallavanem.
    Samuti, et Rae vallas on vaid üks ametiasutus - Rae Vallavalitsus.
    Järeldub, et kuna valla PM võimaldab kõike seda, mida KOKS sätestab ning annab lisaks võimaluse esitada ka arupärimisi teatud poliitilistele isikutele, siis ka siin ei ole mingit vastuolu seadustega. Seadused tavaliselt ei käsitlegi poliitilist tegevust liiga detailselt. See ongi vaja sätestada vastaval tasandil.

    Valla PM, mis rakendus alles hiljuti, sisaldab kindlasti sätteid, mis vajavad täpsustamist. Nii vallakantselei kui ka mina tegeleme ebakohtade ülestähendamisega ja toome need volikogu ette aasta lõpuks. Ei ole mõistlik neid ühekaupa volikogus käsitleda.
    Ehk panustab ka Marko Mitt sellesse töösse omalt poolt. Näiteks pakkudes selgemaid sõnastusi ja vajadusel legaaldefinitsioone vallavolikogus esitatava arupärimise tarvis. Teretulnud on ka kõik muud ettepanekud valla PM täpsustamise osas.
    Head,
    Agu Laius

    ReplyDelete
  3. Käesolevaga esitan täiendava õigusliku analüüsi, kus on arvesse võetud Sinu viimaseid selgitusi.

    Analüüsi tulemusel järeldub, et põhimäärusesse on vaja sisse viia täpsustusi ja regulatsioone, et ei rikutaks seaduse prioriteedi põhimõtet.

    Esitan ka omapoolsed soovitused selle vastuolu likvideerimiseks.

    Vastulause palun esitada motiveeritult, st siduda faktilised ja õiguslikud asjaolud, et oleks võimalik hinnata õiguslikku argumentatsiooni. Vastasel juhul võib jääda arusamatuks, millistel õiguslikel alusel on seisukohad kujundatud. See on hädavajalik konstruktiivse õigusliku diskussiooni pidamiseks.

    Järgnev link:

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_YjRjNWQ0ZWUtZDI1Yi00ZTJkLWFhNmYtNGFlZmM0MjE0ZDIx&hl=en_US

    Tagasisidet oodates

    ReplyDelete
  4. Agu Laius:
    Jätkame mõttevahetust.
    Ma ei ole jurist ja enamus inimesi ei ole juristid. Seadustes ja õigusaktides aga orienteerun piisavalt, et neist aru saada ja suudan juriidilist terminoloogiat kasutamata oma mõtteid ka selgitada. Seetõttu peaks arutelu jääma üldarusaadavale tasemele, mida juristid vajadusel võivad tõlkida endale juriidilisse keelde ning sellisena esitada vajadusel ka ettepanekuid õigusaktide täiendamiseks.

    Hetkel paistab olema lahkarvamus veel vaid kahes arutatavas punktis:
    1. Kas KOKS § 26. lõikes 2 volikogu liikmele antud õigus saada vastus oma kirjalikule küsimusele on võrdsustatav arupärimisega, mis ei ole KOKSis defineeritud.
    2. Kas valla PM § 37 volikogu liikmele antud arupärimise võimalus langeb kokku KOKS antud kirjalikule küsimusele vastuse saamise võimalusega ja see on piisavalt defineeritud PM-is.

    Vastata saab neile küsimustele korraga. Olen seda juba selgitanud, aga Marko on jätnud need selgitused tähelepanuta.
    Niisiis - KOKS alusel saab volikogu liige esitada kirjaliku küsimuse vallavalitsusele (kollegiaalne juhtimisorgan), millele saab vastuse 10 päeva jooksul vallavalitsuselt. Vallavalitsusele esitatakse kirjalikke küsimusi vallakantselei kaudu ning seda ei pea vahendama volikogu ega volikogu istung.
    Juhul, kui seda tehakse oma kirjaliku küsimuse ettelugemisena volikogu istungil, siis võib volikogu lisada selle üksnes oma protokolli (võtab teadmiseks, et volikogu liige on vallavalitsusele esitanud kirjaliku küsimuse), kuid ei pea seda üle andma vallavalitsusele, sest kuskil ei ole sätestatud, et volikogu või selle esimees peab vahendama volikogu liikme kirjavahetust vallavalitsusega.
    Järeldub, et kirjaliku küsimuse esitamise vorm on volikogu liikme ja vallavalitsuse suhe.

    Rae valla PM annab volikogu liikmele täiendava võimaluse arupärimise vormi kaudu vallavanemale, abivallavanematele ja vallavalituse liikmetele, mis ei lange kuidagi kokku kirjaliku küsimuse esitamisega vallavalitsusele. Arupärimise kaudu saab volikogu liige teavet konkreetselt poliitiliselt persoonilt, tema seisukohti, hinnaguid jmt, mis ei tarvitse langeda kokku vallavalitsuse ametliku seisukohaga.

    Sellest järeldub, et valla PM-is on toodud piisavad kriteeriumid eristamaks KOKS kirjalikku küsimust ja valla PM arupärimist - on täiesti erinevad adressaadid ja sellest johtuv võimalus vastata erinevates stiilides. See on piisav eristamise kriteerium - kas vastus tuleb kollegiaalselt juhtimisorganilt või konkreetselt poliitikult.
    See võimaldab anda ka kummalegi võimalusele erineva vastamise tähtaja ja korra.
    Nii ei ole arupärimise võimaluse andmises valla PM-is ka mingit vastuolu põhiseadusega, sest see mitte ei piira, vaid laiendab volikogu liikme võimalusi saada teavet.

    Nõustun Markoga, et PM osas võiks kaaluda, et kirjalik küsimus tuleb esitada vallakantseleile. Kuigi, kui vallavalitsusele esitatakse kirjalik küsimus, siis see käibki vallakantselei kaudu, kus see registreeritakse (olgu siis kirja või e-kirjaga).
    Head,
    Agu Laius

    ReplyDelete
  5. Esmalt pean vajalikuks märkida, et motiveerimine ei tähenda mitte keeruliste juriidiliste terminite kasutamist, millest vähesed aru saaks, vaid et väidete tõestuseks esitatakse ka neid toetavad õigusnormid - faktilised ja õiguslikud alused seotakse omavahel loogiliselt.

    Juhin tähelepanu, et vaidlus käib jätkuvalt selle üle, et kuidas on võimalik objektiivselt erinevaid sätteid korduvalt kirjeldatud situatsioonis eristada nii, et see ei läheks vastuollu kõrgemal seisva seadusega.

    Koostasin järgneva analüüsi, kus on selgesõnalisemalt arvesse võetud relevantseid Sinupoolseid seisukohti.

    Analüüs:

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_YTJiMTVjMmMtNjgwNC00MWZiLTlkYjUtYjJhYWNlMjA1MTgy&hl=en_US

    Jään ootama tagasisidet

    ReplyDelete
  6. Valla PM ja selle toimimise üle arutamine on ülivajalik. Nii on võimalik seda asjatundlikult täiendada.
    Antud arutelus oleme ilmselt jõudnud seisu, kus tasub arutada, kuidas täiendada valla PM-i, et seal olev regulatsioon jätkuks ja oleks üheselt kõigile arusaadav.
    Kindlasti võib iga väitleja jääda oma seisukoha juurde, kuid juristid peavad lähtuma siiski õigusakti andja poliitilisest tahtest ja tegema ettepanekuid selle seadustega kooskõla hindamise, sõnastamise ja õigusselguse osas, mitte aga oma arusaama peale suruma.
    Palju kaugemale me selle väitlusega hetkel enam jõuda ei saa. Olen valmis arutama konkreetseid ettepanekuid, kui PMi sätted on vastuolus seadustega, kõiki ettepanekuid, mis teevad PMi arusaadavamaks, samas seda sisuliselt muutmata.

    Seni ei ole Marko argumentatsioon mind veennud, et PMis olev arupärimise vorm on vastuolus seadustega või piirab volikogu liikme õigusi.
    Ei veena ka õiguskantsleri lõik, kus ta justkui laiendaks küsimusele vastamise kohustuse ka vallavalitsuse liikmetele. Pigem on see eksitav, sest vihjab, justkui vallavalitsuse liige saaks iseseisvalt esitada vallavalitsuse seisukoha.
    Pigem tasuks mõelda, miks seaduseandja on KOKSis piiranud volikogu liikme õigust esitada küsimusi ega võimalda neid esitada ametnikele otse. Mulle on see selge - KOKS soovib ära hoida volikogu liikmete destruktiivset tegevust, mis suunaks ametnike energia vaid küsimustele vastamisele.
    Valla PM-is on § 96, mis sätestab vallas esindamise korra. Opositsioon ei pidanud seda oluliseks ja tegi pidevalt ettepanekuid selle lühendamiseks ja väljavõtmiseks PM-ist. Siiski on seal alles, kuidas keegi valla juhtidest oma valdkonnas saab valda esindada. Just sellest tuleneb vajadus, et kui vallavalitsus annab välja oma seisukoha (vastuse), oleks see vallavalitsuse vastus. Valla PM lisab sellele võimaluse volikogu liikmel saada soovi korral ka poliitiline vastus.
    Väide, et küsimuse ja arupärimise osas ei ole konkreetseid regulatsioone ei ole korrektne, sest küsimuse osas on antud volikogu liikmel õigus esitada küsimus vallavalitsusele (VV ei saa sellele vastamata jätta); arupärimisel on antud õigus esitada see volikogu istungil, mis iseenesest tähendab, et volikogu peab selle toimetama adressaadini ja jälgima, et õigel ajal oleks ka vastus olemas.
    Väide, et kuna vallakantselei teenindab nii vallavalitsust kui ka volikogu ja sellest tulenevalt peab iseseisvalt infot vahendama, annab küll kantseleile tema kompetentsi ületavad volitused (seda poleks ma Markolt oodanud). Vallakantselei on siiski vaid nii üht kui teist teenindav struktuur.
    Marko esitet stsenaarium on lihtsalt lahendatav. Asjakohase otsuse teeb volikogu esimees. Isegi juristid peavad tunnistama, et kõike elus ette tulla võivat ei ole võimalik õigusaktis sätestada, kuigi tajun seda nende soovi igapäevaselt oma põhitööl. Kui volikogu liige kahtleb, kellele arupärimine esitada, saab ta selle alati vallavanemale esitada.
    Marko, KOKS-is ei ole sätestatud arupärimisõigust ja kuna oma väidete tõestamiseks pead pidevalt küsimuse esitamist tõlgendama arupärimisena, siis siit tulenebki meie arusaamiste erisus.

    Jah, valla uue PM-iga peame kõik kohanema ja vabanema senisest inertsist. Ükski õigusakt (seadus) ei hakka tööle üleöö.
    Head,
    Agu Laius

    ReplyDelete
  7. Paraku pean tunnistama, et eelneva(te)s analüüsides toodud seisukohad on jäänud õiguslike argumentidega ümber lükkamata. Viimases postituses toodud väiteid on juba õigusnormide alusel analüüsitud. Mh ei olnud öeldud, et vallakantselei peaks omavoliliselt vallavalitsuse ja vallavolikogu vahelist infot vahendama.

    Sellegipoolest peatun põhjalikumalt keskseks kriteeriumiks kujunenud seisukohal, mis meil paraku on vastastikune. Analüüs:

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_OTM1NWZiODEtMmRiOS00MWQ3LTlhYWUtMTk5ZmUxMTUxZmFi&hl=en_US

    Olen sarnaselt Sinuga jõudnud arusaamale, et edasi peaks minema diskussiooniga, kus käsitleda konkreetseid ettepanekuid/soovitusi põhimääruse paremaks reguleerimiseks. Kuna nädalane õigusnormi lahkamine hakkab juba ammenduma.

    Tõenäoliselt on mul esitada konkreetsed mõtted sellekohaseks põhimääruse täpsustamiseks (mida juba teatud osas olen ka välja toonud).

    ReplyDelete
  8. Agu selgitusest sain aru et kardetakse olukorda kus mõni volikogu liige esitab palju sisutuid arupärimisi oma poliitiliste ambitsioonide rahuldamiseks. Jälgides volikogus toimuvat poolteist aastat ei näe ma sellist ohtu. Keegi pole seda võimalust kuritarvitanud. Samas annab arupärimisele 10 päeva jooksul vastamise kohustus võimaluse hoida vallavalitsuses toimuv rohkem avalikuna. Pikk bürokraatlik asjaajamine isegi lihtsates küsimustes ei aita kaasa avatud valla juhtimisele. Nt. ma ei näe põhjust miks vallavalitsus ei soovi või ei suuda sisuliselt vastata õigus- ja kohtukulude arupärimisele, mille on esitanud volikogu liige 14. juuni istungil.

    Repliigi korras märgin et vahest on tunda ärapanemise soovi mõne koalitsiooni poliitiku poolt endisele vallavanemale. See ei ole Rae valla kodanike huvides. Katsuks äkki loobuda suhtumisest "ah jälle hakkab Uukkivi lahmima". Vähemalt IRLi liikmed võiksid sellest suhtumisest lahti saada.

    ReplyDelete
  9. Tore, Marko, jään ootama konkreetseid ettepanekuid valla PM nende sätete täiendamiseks ja täpsustamsieks suurema õigusselguse saamiseks. (aadress: agu@kysk.ee)
    Nii mina, vallavalitsus kui ka vallasekretär tegeleme samuti valla PM sätete asjas praktikas ettetulnud mitemetimõistmisega või tõrgetega.
    Analüüsime kõiki sellealaseid ettepanekuid aasta lõpus ja esitame vajalikud täiendusettepanekud volikogu istungile valla PM täpsustamiseks.

    Jüri, kui kellelgi on kiire oma küsimusele vastuse saamisel, siis selleks on otsene võimalus esitada küsimus vallavalitsusele ja saada vastus 10 päeva jooksul.
    Milleks peaks selleks ootama saabuvat volikogu istungit, kus see küsimus kirjalikult üle anda volikogu esimehele. Ka sellisel juhul on küsimuse vormistamise ja vastamise vahel ligikaudu 1 kuu.

    Arupärimise teeb avalikuks sellele avalik vastamine volikogu istungil, mitte kellelegi kirja teel vastuse saatmine.
    Arupärimise võimalust on poolteise aasta jooksul pidevalt kuritarvitatud, sest saadud vastust sõltumata vastusest on küsimuse esitaja kasutanud vallavalitsuse ja konkreetsete isikute ründamiseks kanalis, mida kontrollib üks volikogu liige ning kus ei saagi tekkida asjalikku arutelu.

    Mingit bürokraatiat valla PM alusel ei ole lisandunud, saavutatud on suurem selgus volikogu liikmete erinevate võimaluste osas saada vallajuhtidelt vastuseid. Seejuures - avalik võim tahes-tahtmata tähendab ka üsna mahukat bürokraatiat. Seda näiteks mitmete keeruliste olukordade lahendamise fikseerimisel, et vajadusel seda kuskil tõestada või ka kõne all olevatele küsimustele vastamisel, kus on vaja esitada ja viidata dokumentidele. Tihtipeale küsimuse esitaja soovib ju oma küsimuse kaudu ka täiendava bürokraatia sisseviimist.

    Juriidilise teenuse kasutamise kohta esitati vastuses tabel nende kulude kohta. Põhjalikumalt saaks seda analüüsida volikogu revisjonikomisjon, kuid paraku asus opositsioon seisukohale, et nad ei esitagi liiget revisjonikomisjoni. Kui opositisioon ikka volikogus tööd ei viitsi teha, vaid soovib üksnes kamandada, kuidas keegi vallas tööd peab tegema, siis on neil oma rollist küll vale arusaamine.
    Kui võtad jutuks ärapanemise kellelegi, siis loe esmalt selle volikogu liikme avalikke kirjutisi tema kodulehel ja tema foorumis. Sa ei leia mingit sarnast avalikku ärapanemist koalitsiooni poolelt. (Küll aga paneb see volikogu liige ära ka ühele teisele opositsiooni liikmele, kes ainsana julgeb oma seisukohal olla. Ka selle kohta leiad kinnitusi foorumist.)

    On hea, et koalitsiooni liikmetel on oma vallavõimu suhtes väga kõrged nõudmised, aga see ei saa tähendada allumist mõnele opositisoonipoliitikule ega ka seda, et kõik koos juhime vallavalitsust. Oleme andnud mandaadi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Nende tehtu on avalik ja vajadusel võime seda analüüsida ning soovitada vajalikke muutusi.
    Ja kindlasti ei saa kellegi foorum olla valla juhtimise instrument. Tore oleks, kui foorumite kaudu toimuks arutelu või uute ideede pakkumine, kuid seda esineb vallas harva.

    ReplyDelete
  10. Agu, kirjutad "Juriidilise teenuse kasutamise kohta esitati vastuses tabel nende kulude kohta." Need tabelid sisaldasid vaid summad ja õigusbürood, ei midagi muud küsitud infost:

    - Vaidluse objekt
    - Kulud advokaadile
    - Menetluskulud riigile
    - Väljamõistetud summa valla kasuks
    - Väljamõistetud summa oponendi kasuks

    ja ei sisaldanud seda infot:
    - Tegevus, mille jaoks kulutusi tehti
    - Summa

    Minule kui maksumaksjale oleks ka kasulik teada mille nimel on kulutatud üle 500 tuhande eesti krooni aastas. Kusjuures ma ei saanudki vastust kui palju on tasutud riigile ja protsesside oponentidele. Samas ei saanud teada kui palju sai vald kompensatsioone võidetud protsessidest.

    See on oluline info ja selle avalikustamisest hoidumine ei ole ilus.

    ReplyDelete
  11. Aitähh arutamast valla põhimääruse üle!
    Meie seisukohad lähenesid märgatavalt.
    Alustasime analüüsimisest, et valla PM on nende sätete osas põhiseadust rikkuv. Arutelu käigus jõudsime seisukohale, et vastavad sätted valla põhimääruses vajavad parema õigusselguse huvides täpsustamist. See aga kuulub õigusaktidega tehtava igapäevase töö hulka.

    Jään ootama valla põhimääruse konkreetseid täiendusettepanekuid. Nende menetlemisel volikogus kutsume kindlasti osalema ka ettepanekute tegijad.

    Loodan, et arutame veel mõne valla PM probleemse regulatsiooni üle.

    Head,
    Agu Laius

    ReplyDelete
  12. Vahekokkuvõtteks lisan:
    1. Analüüsitud põhimääruse sätetega on probleeme, vastasel juhul ei oleks olnud võimalik neid probleeme õiguslike argumentidega tõestada. Mh ei lükatud neid ka õiguslike argumentidega ümber.
    2. Seega, kui põhimääruses on nende sätetega probleeme, siis on need probleemid, mis leidsid kajastust õigusliku vaidluse sisus, kuna mingit uut konteksti vaidluse käigus ei tekkinud. Tähendades, et sel juhul on kõrgemalseisva õigusaktiga alamalseisev õigusakt vastuolus. Sellest omakorda tuleneb, et põhimäärus on selles osas põhiseadust rikkuv.
    3. Kokkuvõetult tuleks viia põhimäärusesse täiendused, kas (1) kahe iseseisva regulatsiooni täpsustamiseks, et oleks tagatud õigusselgus nende kahe regulatsiooni probleemivabaks eristamiseks selliselt, et see ei annaks võimalust eespooltoodud õigusliku järelduse tegemiseks, või (2) ühe iseseisva regulatsiooni täpsustamiseks, et oleks tagatud õigusselgus selle regulatsiooni probleemivabaks eristamiseks selliselt, et see ei annaks võimalust eespooltoodud õigusliku järelduse tegemiseks.
    4. Vahemärkusena lisan, et ma ei vaidle vaidlemise pärast, vaid eesmärgiks on anda objektiivne hinnang Rae valla õiguslikule korraldusele nii vähemuse kui ka enamuse perspektiivi arvesse võttes.
    5. Eeltoodust juhindudes esitan kahlemata konkreetset ettepanekud põhimääruse sellekohaseks täiustamiseks (asi selles osas on mulle selge ja töödunde ta oluliselt ei tohiks võtta, kuid sellegipoolest on lähinädalad täis planeeritud; seega ajapiiriks oskan lubada maksimaalselt juuli kuu jooksul; saadan e-kirjana).
    6. Lõpetuseks lisan, et vallale saab tulla ainult kasuks (ja mitte kahjuks) põhimääruse täpsustamine selliselt, mis hoiaks tulevikus ära sellekohased õiguslikud vaidlused. Tuletan siinkohal meelde, et just varasemad Rae valla õiguslikud vaidlused ehk nende peale kulutatu oli ka selle vaidluse algallikaks. Seega tuleks pigem energia suunata Rae valla õigusloome parandamisse selliselt, et taolisi kuludokumente olulisel määral väheneks.
    7. Juhin samas tähelepanu, et vallavalitsus on rikkunud ja jätkuvalt rikub KOKS § 26 lg 1 ja 2 tulenevat volikogu liikme õigust saada kohtukulude kohta täielikku teavet soovitud mahus 10 päeva jooksul. Sellekohased õiguslikud põhjendused tõin selgesõnaliselt välja 24.06.2011 koostatud vastuskirja õiguslikus analüüsis. Seal esitatut ei ole keegi ümber lükanud ja seega on need kehtivad.

    Diskussiooni pidamine oli kindlasti minu jaoks positiivselt üllatav oma aktiivsuse tõttu. Kuna kahetsusega pean tõdema, et eelnevad korrad ei ole resultaadini jõutud. Nimelt diskussioon on varasemad korrad üllatuslikult Sinu poolt siin blogis katkenud. Seega tänan ka Sind, et võtsid vaevaks nõnda aktiivselt ja lõpplahendust otsides diskuteerida.

    Jään lootma, et arutame nii põhimääruse kui ka teiste õiguslike aspektide ja ka laiemalt Rae valla olu ja elu üle.

    Samas annan ka sooja soovituse, et Sa võiksid päris tõsiselt agiteerida ülejäänud aktiivseid poliitikuid (volikogu ja valitsust) avalikke diskussioone pidama (kasvõi siinsamas blogis).

    Lõpetuseks tänan ka Jürit, kes võttis vaevaks omapoolset värvi julgesõnaliselt diskussiooni lisada. Taolist aktiivsust peaks oluliselt rohkem olema ka teiste poliitikute poolt. Seda tõenäolisemalt hakkab rahvas ka rohkem kaasa rääkima.

    ReplyDelete
  13. Sain õiguskantslerilt vastuse 12. septembril, kuid alles täna avanes võimalus teema kokkuvõtmiseks.

    Niisiis esitasin 10. juulil normikontrolli avalduse KOKS § 26 lg-le 2 selles osas, et kas volikogu liige saab selle sätte alusel adresseerida kirjalikku küsimust vallavalitsuse liikmetele, või on tal õigus saada teavet vaid vallavalitsuselt. Ülaltoodud minu ja Agu vahelise debati põhjal selgub, et see oli siis ja on ka praegu meie arusaamade põhimõtteliseks erinevuseks selles asjas. Mina esitasin läbivalt argumente, et KOKS § 26 ei võta taolist adresseerimise võimalust volikogu liikmelt ära, kuid Agu väitis järjekindlalt vastu, et võtab ikka küll.

    Agu sõnul oli see ka piisav alus arupärimise ja kirjaliku küsimuse vaheteoks põhimääruses. Nüüdseks on olemas aga ka õiguskantsleri hinnang, mis lükkab Agu väite ümber ja toetab minu esitatud seisukohta. Tähendades, et Agu on kuni tänaseni sellest asjast lihtsalt valesti aru saanud.

    Seega pean mõistlikuks reguleerida põhimääruse vastavaid sätteid. Samas jääb mulle tegelikult arusaamatuks praeguse põhimääruse ülesehituse mõttekus. Nimelt kui vaadata nt volikogu liikme õigusi PM §-s 18, siis nii mõnigi neist dubleerib KOKS-i. Selline kordamine ei anna mitte midagi juurde, kuid kohati võib hoopis segadust tekitada (nt kui dubleeritud on osaliselt). Kokkuvõttes on põhimääruse eesmärk reguleerida KOKS-is sätestatut detailselt, mitte seda niisama korrata. Olukorras kus midagi detailselt ei ole reguleeritud, pole seda vaja ka täiendavalt põhimäärusesse sisse kanda (kuna KOKS on kõrgemalseisev õigusakt).

    Kui läheneda kitsalt vaidluse sisu järgi, siis PM § 18 lg 1 p 6 ja p 7 on põhimääruses üleliigsed, kuna midagi täiendavat neis KOKS-is sätestatust öeldud ei ole. PM § 18 p 1 p 8 olemasolu on õigustatud, kuna kasutatakse sõnastust, mis KOKS-is ei esine.

    PM § 37 muudatusettepanekud:

    § 37. Arupärimine
    (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.
    (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele enne volikogu istungi päevakorra kinnitamist, kes edastab selle esimesel võimalusel adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.
    (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil, vallavalitsuse kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale.
    (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu istungi päevakorra projekti.

    ReplyDelete
  14. Lõpetuseks esitan siia ka lingid:

    siit avaneb minu poolt esitatud avaldus õiguskantslerile

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_MzdkZTczZGItYjVhMS00MDM5LTk1ZjQtZTExNjQxOWNlNmI2&hl=en_US

    ja siit avaneb õiguskantsleri vastus minu avaldusele

    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_N2I2NmUxZDItMDQ2Zi00NTAzLWE0ODEtNWFjZmQ2ZmExNjM1&hl=en_US

    Mis puudutab asutuse siseseks tunnistamist õiguskantsleri poolt, siis see ei ole mulle siduv, kuid on seda neile, kelle kätte see vastuskiri satub. Kuid siinkohal annan volikogu esimehele nõusoleku seda dokumenti oma igapäevatöö käigus kasutada.

    Mh juhib õiguskantsler tähelepanu ka dotsent Vallo Olle erinevale arusaamale seoses MSVS-i kohaldumisega volikogu liikme kontekstis. Mul on võimalus Vallo Ollega järgmisel nädalal kohtuda, kus tõenäoliselt küsin ka tema arvamust õiguskantsleri vastava seisukoha kohta.

    Edu!

    ReplyDelete
  15. Blogi teemas „Vallavolikogu istungil esitatud arupärimine“ kirjutas Marko 28.06.11 kell 02.11: “Niisiis, tegin uue õigusliku analüüsi. Sellest järeldub, et teatud Rae valla põhimääruse sätted on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Esmalt annan võimaluse oponeerimiseks ning (tõenäoliselt) peale seda teen õiguskantslerile vastava normikontrolli avalduse.
    Analüüs on loetav alljärgneva lingi kaudu:
    https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=explorer&chrome=true&srcid=0B-iqW-1qkUs_Y2VhYjRiYWEtM2Q3MC00NmVhLWFjNmQtY2IwZjAxZjA2Y2Qz&hl=en_US“
    Selles asub Marko korduvalt vastuvaidlemist mittesallival viisil seisukohale, et valla PM on vastuolus Põhiseadusega, mille kohta ta tegi õiguskantslerile normikontrolli avalduse.
    15.09.2011 teavitab Marko, et esitas normikontrolli avalduse hoopiski KOKSi kohta. Ja sai ka vastuseks seisukoha vastuolu puudumise kohta (vt ülalolevad Marko kommentaarid). Kommentaaris esitab Marko väitluse sisu moonutatuna. Veelgi suvalisem on Marko järeldus kommentaaris: „Nüüdseks on olemas aga ka õiguskantsleri hinnang, mis lükkab Agu väite ümber ja toetab minu esitatud seisukohta. Tähendades, et Agu on kuni tänaseni sellest asjast lihtsalt valesti aru saanud.“ Midagi sellist õiguskantsleri seisukohas ei ole – me ei väidelnud KOKS-i üle.
    Just Marko on väitluse sisust valesti aru saanud. Väitluses arutasime valla PM-is oleva arupärimise võimaluse ja selle erisuse üle volikogu liikme õigusest esitada küsimusi vallavalitsusele ja sellele vastamise tähtaegade üle. Volikogu liikmel vastavalt KOKS-ile (sisaldub ka valla põhimääruses § 18, lg 5, p. 7)) õigus esitada küsimusi vallavalitsusele. Vastuse saab volikogu liige seadustes sätestatud korras. Selle üle me ei arutanud. Käsitletu osas esitas ka õiguskantsler seisukoha, et kui volikogu liige esitab küsimuse vallavalitsuse liikmele, on vallavalitsusel ikkagi valida, kes sellele vastab.
    Arutasime valla PMis volikogu liikmele antud võimaluse üle esitada arupärimine ja kuidas sellele tuleb vastata. Valla PMs antud arupärimise võimalus on volikogu liikme täiendav võimalus teostada poliitilist kontrolli vallavalitsuse liikmete üle. Sellele juhib tähelepanu ka õiguskantsler oma kirjas (12.09.2011) vastuolu puudumise kohta lk 2 joonealune märkus 3 ja vastavas tekstiosas.

    Sellega on saadud selgus, et valla PM, mille Marko kuulutas põhiseadusega vastuolus olevaks, seda ei ole.
    (järgneb)

    ReplyDelete
  16. (kommentaari jätk):
    Edaspidi soovitan Markol tema analüüsides ja kommentaarides kasutada hinnangute andmisel läbikaalutumaid ja vähem kategoorilisemaid sõnastusi. Suviste arutelude ajal tõstis Marko ennast absoluutse tõe kuulutaja rolli ja lollitas nii ära mitte üksnes anonüümsed foorumikirjutajad, vaid ka mitmed volikogu opositsiooni liikmed.
    Marko teeb valed järeldused ka õiguskantsleri vastusest. Õiguskantsler annab teada, et kui volikogu liige kasutab õigust esitada küsimus vallavalitsusele adresseerides selle vallavalitsuse liikmele, siis saab ta vastuse ettenähtud korras. Marko samastab selle arupärimise võimalusega teostada poliitilist järelvalvet vallavalitsuse liikmete kui poliitiliste figuuride üle. See ei sisaldunud Marko avalduses ja seda ei käsitle õiguskantsler.
    Saab järeldada, et arupärimise rakendamine, vastamise kord ja tähtajad kuuluvad volikogu pädevusse.
    Milles seisneb vahe? Lühidalt: kui esitatakse küsimus vallavalitsusele, siis saadakse ametialane vastus (nt lasteaia ehitamise kohta); kui esitatakse arupärimine volikogu istungil, siis saadakse poliitiline vastus (vallavalitsuse liikme suhtumised, hinnangud jmt).
    Samuti - olen järjekindlalt väitnud, et kui volikogu liige soovib kasutada õigust esitada küsimus vallavalitsusele, siis saadab ta küsimuse otse adressaadile vastavalt valla PM § 18 lg 5 p 7. Kui aga volikogu liige soovib saada vastuseid vallavalitsuse liikmelt (poliitikult), siis esitab ta asjakohase arupärimise valla PM § 37 alusel volikogu esimehele volikogu istungi alguses. Seega – küsimused esitatakse otse adressaadile ja neile vastatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Volikogu esimehele edastatud küsimus ei ole küsimuse esitamine KOKS § 26 lg 2 mõistes.

    ReplyDelete
  17. Nagu ikka, ühes teemas võtab Marko mitut asja ajada . Kas on soov teema jälle mujale kallutada?
    Ülal kommentaaris lisab Marko ka teise teema kommentaari:
    "Samas jääb mulle tegelikult arusaamatuks praeguse põhimääruse ülesehituse mõttekus. Nimelt kui vaadata nt volikogu liikme õigusi PM §-s 18, siis nii mõnigi neist dubleerib KOKS-i. Selline kordamine ei anna mitte midagi juurde, kuid kohati võib hoopis segadust tekitada (nt kui dubleeritud on osaliselt). Kokkuvõttes on põhimääruse eesmärk reguleerida KOKS-is sätestatut detailselt, mitte seda niisama korrata. Olukorras kus midagi detailselt ei ole reguleeritud, pole seda vaja ka täiendavalt põhimäärusesse sisse kanda (kuna KOKS on kõrgemalseisev õigusakt)."

    Oleks hea, kui kommenteerija eelnevalt tutvuks PM seletsukirja vastava osaga.
    Valla PM koostamisel lähtusin sellest, et
    vajalikke olulisi sätteid, mida volikogu liige peab teadma ja vajadusel kiiresti üles leidma, on väga paljudes seadustes. Nendes kiiremaks orienteerumiseks ongi kõik olulisem korratud üle ka valla PM-is. Valla PM ei ole mõeldud ainuüksi juristidele, vaid on alustöödokument, mille järgi vallavolikogu (volikogu liikmed) ja vallavalitsus tegutsevad. On hea lugeda kõike olulist ühest dokumendist. Eriti oluline on see volikogu istungi ajal, kus ei ole aega otsida vajalikku seaduse teksti.

    Selline lähenemine ei ole erakordne ja on üldiselt arusaadav ja mõttekas. Näiteks riigivaraseadus lausa kohustab paljusid seaduse sätteid ümber kirjutama riigi asutatud sihtasutuste põhikirjadesse.

    ReplyDelete
  18. Lühidalt täiendavad selgitused

    Esmalt sissejuhatuseks vastava diskussiooni käekäigust. Esitasin 28.06.2011 esimese analüüsi selles konkreetses asjas ja mille tulemusel järeldasin, et alamalseisev õigusakt ehk põhimäärus on teatud sätte(te) osas vastuolus ülemalseisva õigusaktiga (seega ka põhiseadusega seaduse prioriteedi põhimõttest tulenevalt). Seejuures asusin seisukohale, et esitan õiguskantslerile (tõenäoliselt) vastava normikontrolli avalduse, kuid annan võimaluse ka [Agule] oponeerimiseks.

    Agu vastusest selgus, et tegemist on kahe iseseisva regulatsiooniga. Seepeale jätkus diskussioon mitmete mõttevahetustega selle üle, et miks, kas ja kuidas on võimalik neid nn iseseisvaid regulatsioone objektiivselt eristada.

    Sellest tulenevalt põhjendas eristamise vajalikkust ja võimalust Agu sellega, et ühel saab olla vastajaks vallavalitsus ja teisel juhul on võimalik saada vastus ka vallavalitsuse liikmelt. Sellest Agu järeldas, et see on ka eristamise aluseks.

    Niisiis kulmineerus minu ja Agu vaheline vaidlus juulis sellega, et Agu oli veendunud, et KOKS § 26 ei anna volikogu liikmele võimalust adresseerida küsimust vallavalitsuse liikmetele. Kuid selle võimaluse annab vaid PM § 37 sätestatud arupärimine. Mis ühtlasi oli ka Agu sõnul eristamise kriteeriumiks. Mina olin läbivalt aga vastupidisel seisukohal – st KOKS §-i 26 olemus ei ole volikogu liikme õigusi selles osas kitsendav.

    Eeltoodud eriarvamuse lahendamiseks pidasin ka vajalikuks küsida kolmanda osapoole ehk õiguskantsleri seisukohta. Sellest seisukohast selgus järgnev: „ ... KOKS § 26 lõiget 2 [on] ilmselt kohane tõlgendada selliselt, et kui volikogu liikme kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana).“

    Tähendades, et Agu on KOKS § 26 mõttest kategooriliselt valesti aru saanud. Tuletan meelde, et peetud diskussiooni käigus ta märkis, et KOKS § 26 mõte ongi piirata volikogu liikme küsimuste küsimise õigust vallavalitsuse liikmetelt, kuna see pidavat hakkama vallavalitsuse tööd segama. Teisisõnu arvas Agu ekslikult, et tegemist on obstruktsiooni reguleeriva sättega. Tänaseks on aga selgunud, et see oli lihtsalt Agu väljamõeldis ja ei enamat, kuna KOKS § 26 mõte on põhimõtteliselt vastupidine – just poliitilise järelevalve võimaluste suurendamine, mitte nende vähendamine.

    Kuid olenemata õiguskantsleri selgitustest püüab Agu jätkuvalt omistada kirjalikule küsimusele mingeid arusaamatuid kriteeriume (stiilis „Marko samastab selle arupärimise võimalusega teostada poliitilist järelevalvet vallavalitsuse liikmetele kui poliitiliste figuuride üle), mis justkui eristaks seda põhimääruses sätestatud arupärimisest. Juhin tähelepanu, et võimalus kirjaliku küsimuse esitamiseks ja põhimääruses sätestatud arupärimiseks tuleneb KOKS §-ist 26 (NB! Arupärimisõigust ehk interpellatsiooniõigust expressis verbis ei nimetata, kuid see on tuletatav KOKS §-ist 26). Samas näeb see säte ette, et küsimusi saab esitada / vastuseid saab nõuda mööndusteta vallavalitsuse liikmetelt. Märgin rõhutavalt, et KOKS § 26 ei sätesta mingeid kitsendusi küsimustele – selle eesmärk on poliitilise järelevalve tegemine mh ka nn vallavalitsuse liikmetest poliitilistele figuuridele. Vastupidine ehk Agu seisukoht ei lähe sätte mõttega kokku, kuna vastasel juhul oleks KOKS §-il 26 kitsendav iseloom poliitilise järelevalve tegemiseks.

    Eeltoodu põhjal on ka Agu väide, et me justkui ei olekski KOKS § 26 üle arutlenud, sõnaselge vale. KOKS § 26 ja põhimääruse vastavad vaidluse all olnud sätted olid ja on igal juhul kogu diskussiooni kestel kausaalseoses. Seega KOKS § 26 lahti mõtestamine õiguskantsleri poolt on kahtlemata olulise kaaluga nii käesoleva vaidluse lahendamise kui ka volikogule, selle esimehele ja vallavalitsusele vajalikuks selgitavaks materjaliks, kuna vähemalt ühele nimetatust oli sellest arusaamine väär.

    ReplyDelete
  19. Jätkates ...

    Agu märkused, et pean ennast absoluutse tõe kuulutajaks ja lollitajaks, on lihtsalt sisutu püüe mingit seisukohta kujundada, kuid mis paraku on vormis, mis ilmestavad labasust ja seega ei näe ma ka mingit konstruktiivsust tagavat vajadust, sellistel väljaütlemistel sügavamalt peatuda. Tegemist on tühja lobaga, mitte argumentidega.

    Mis puututab nn teema kõrvale juhtumist siis Agu sellekohane küüniline hinnang näitab temapoolset lühinägelikkust. Nimelt juhtisin tähelepanu põhimääruse ülesehituse mõttekusele seetõttu, et olin Aguga kokku leppinud just põhimääruse täiendusettepanekute tegemise osas ja just täpselt samas kontekstis. Seega sellekohased Agu etteheited näitavad lihtsalt mingit peidetud tahet ennast kuidagi moodi kehtestada vms – paraku aga antud juhul alusetult.

    Agu juhib tähelepanu, et põhimääruse selline teisi seadusi kordav ülesehitus on vajalik selleks, et oleks hea lugeda kõike olulist ühest dokumendist. Lisaks toob Agu selgituse, et selline lähenemine ei ole erakordne, on üldiselt arusaadav ja mõttekas ning pealegi riigivaraseadus lausa kohustab paljusid seaduse sätteid ümber kirjutama.

    Siinkohal Agule selgituseks, et määruse koostamisel ei ole aluseks mitte üksik eriregulatsioon riigivaraseadusest, vaid juhinduda tuleb ikka KOKS § 7 lg-s 4 märgitud normitehnika eeskirjast. Normitehnika eeskiri § 47 kohaselt ei taasesitata määruse tekstis õigusakti sätet, vaid viidatakse sellele ning erandina on see lubatav vaid siis, kui see on vajalik määruse terviklikkust arvestades.

    Lõpetuseks meeldetuletuseks Agule, et vajadus põhimääruse vastavate sätete põhiseaduslikkuse kontrolliks ei olnud peale peetud diskussiooni enam vajalik, kuna saime ühiselt aru, et arupärimise ja kirjaliku küsimuse eristamine võib praktikas probleeme tekitada. Sellest tulenevalt olime ühel meelel, et põhimääruses on vajalik sisse viia vastavad muudatused. Seega ei olnud ka põhjendatud peale mitmeid mõttevahetusi ja eelnimetatud ühisele arusaamale jõudmist hakata haugimälulikult oma seisukohta täiendavalt tõestama. Eriarvamusele jäime me küsimuses, mille kohta esitasin ka normikontrolli avalduse õiguskantslerile.

    ReplyDelete
  20. Marko pika seletuse vastuseks vaid seda, et olen alati nõustunud, et vajadusel saab ja võib teha valla põhimääruses parema arusaadavuse huvides täpsustusi. Vastav menetlus volikogus juba käib.

    Minu jaoks on alati kirjaliku küsimuse ja arupärimise esitamine eristunud ja olen seda ka järjekindlalt selgitanud. On hea teada, et nüüd lõpuks oma viimastes kommentaarides aktsepteerib seda ka Marko. Kuigi ka ütleb, et jõudsime selles ühisele arusaamale juba juunis-juulis. Ma ei leidnud eelnevast seda ühisarusaama aktsepteerimsit Marko poolt.

    Ja jätkuvalt - KOKS säte oli (vähemalt minu jaoks) arutelus vaid kaasnev, mitte põhiteema. Minu jaoks oli oluline selgitada, et valla PM ei ole vastuolus põhiseadusega, milles ju seisneski arutelu käivitanud Marko analüüsi sisu. Hea on teada, et ka Markol ei ole valla PM osas enam põhiseadusega vastuolu etteheiteid.

    Minu jaoks oli KOKS sätte üle aruamine teisejärguline seetõttu, et vallavalitsusele esitatud kirjaliku küsimuse vastamise kohustus lasub vallavalitsusel ja selle seaduslikkuse järgimine vallasekretäril. Nende pädevuses teha oma tööd korrektselt ja vastavalt seadustele ma ei kahtle.

    ReplyDelete
  21. Kui ma diskuteeriks Aguga esimest korda, siis ma oleksin tõenäoliselt hetkel üsna hämmingus, kuid möödunud kuudega olen n-ö paksu nahka juba osanud sellelaadsetest debattidest koguda.

    Agule järjekordselt selgituseks, et kui Agu on mulle öelnud, et volikogu tahe on olnud teha kaks iseseisvat regulatsiooni (kirjalik küsimus ja arupärimine), siis ma ei saa talle vastu väita, et ei, volikogu ei ole tahtnud teha kahte iseseisvat regulatsiooni. Sellest ka loogiline diskussiooni jätk selle üle, et kuidas on võimalik neid kahte iseseisvat regulatsiooni objektiivselt eristada. Kui praktikas võib tekkida selle eristamisega probleeme, nt kirjalikule küsimusele vastatakse (tuginedes PM §-le 37) alles 30 päeva pärast, siis see on KOKS-iga vastuolus (mis omakorda tähendaks vastuolu põhiseadusega).

    Diskussiooni käigus oli põhiküsimuseks lisaks sellele, et kuidas on võimalik neid nn kahte iseseisvat regulatsiooni üksteisest eristada, ka küsimus, et miks on üldse vaja neid eristada. Mõlemale küsimusele, st kuidas ja miks, vastas Agu, et kirjaliku küsimuse puhul on adressaat vallavalitsus ja arupärimise puhul vallavalitsuse liige.

    Niisiis jõuame nüüd jälle õiguskantsleri vastuse juurde. Selles on öeldud selgesõnaliselt, et KOKS § 26 järgi on adressaat nii vallavalitsus kui ka vallavalitsuse liige. Seega on Agu argumentatsioon kirjaliku küsimuse ja arupärimise eristamise võimalikkuse ja vajalikkuse kohta kokku varisenud.

    Seega jõuame järeldusele, et volikogu esimees on tahtnud luua kaks iseseisvat regulatsiooni eeldusel, et mõlemal on erinevad adressaadid, kuid õiguskantsleri vastusest selgub, et nii see tegelikult ei ole. Sellest tulenevalt ei ole ka mingit ratsionaalset selgitust kahe iseseisva regulatsiooni tegemiseks, kuna nende loomise eeldus on olnud valedel alustel.

    Mh KOKS § 26 ei ole olnud ega ka saa olla käesoleva vaidluse ja vastavate põhimääruse sätete osas teisejärguline. Sel lihtsal põhjusel, et põhimääruse vastavate sätete algeks ongi just see sama KOKS § 26. Nüüd selle teisejärguliseks tembeldamine ei muuda peetud diskussioonis ja selle mõttes mitte midagi.

    Lõpetuseks üks tuntud ingliskeelne fraas, mille eesmärk on konstruktiivsuse tagamine: „Keep your eye on the ball“

    ReplyDelete
  22. Marko, mind Sinu kommentaarid küll ei ole hämmastama pannud. Saan aru, et soovid igal juhul tõestada vähemalt mõnegi oma algselt juriidiliseks analüüsiks nimetatud kirjatöö väga jõuliselt esitatud seisukohti ja lood selleks olematuid seoseid. Oma nende seisukohtade kaitseks nimetad tuntud inimeste nimesid, kuid esitatud viidete sisu Sinu seisukohti ikkagi ei kinnita.
    Nii ka viimases kommentaaris, kui hakakd rääkima midagi volikogu tahtest. Sa vaidlustasid ju üldse arupärimise vajalikkuse sätestamise valla PM-is ja leidsid, et volikogu istungi juhataja peabki olema volikogu liikme kirjade vahendaja vallavalitsusele.
    Diskussioon oleks olnud mõnusam, kui Sa oleksid oma algsed järeldused (vastuolu põhiseadusega)esitanud pehmemas sõnastuses. Sa ei jätnud endale asjadest arusaamiseks ruumi.

    Indeed, Marko, keep your eye on the ball!
    Veel kord:
    KOKS näeb ette esitada küsimus vallavalitsusele (NB!!!). See tähendab, et küsimus saadetakse otse vallavalitsusele, mis eeldab vastamist vallavalitsuse tegevusega seotud tegevusele. Kas keegi adresseerib selle vallavalitsusele või konkreetsele vallavalitsuse liikmele, jääb küsija otsustada. Nagu ka õiguskantsler vastas - vallavalitsus võib ise määrata, kes küsijale vastab.
    Vallavalitsusele saadetud küsimusele vastamise aluseks saab olla konkreetne vallavalitsuse dokument või selle puudumine (vastatakse, et seda ei ole VV arutanud).
    Vallavalitsusele saadetakse küsimus konkreetsete sidekanalite kaudu (Rae vallas: info@rae.ee või tavapostiga, mille registreerib vallakantselei). KOKS sätte sisuks ongi küsimuse esitamise kanal - küsimuse saatmine vallavalitsusele.
    Kui keegi saadab küsimuse e-kirjaga vallavalitsuse liikmele tema e-aadressil või näiteks postiga tema kodusel aadressil, siis see ei kvalifitseeru KOKS järgi küsimuse esitamiseks vallavalitsusele. Samamoodi ka volikogu istungi juhatajale üleantud arupärimine või ka juhul, kui keegi volikogu liikmetest saadab oma küsimuse valalvalitsusele lihtsalt volikogu esimehe e-aadressil, ei ole kvalifitseeritav KOSK vastava sätte alusel vastamiseks.

    Volikogu istungil esitatud arupärimine esitatakse konkreetsele poliitikule, et saada teada tema suhtumisi, hoiakuid, motiive, seisukohti jmt. millegi tegemisel või tegemata jätmisel. Nii arupärimine kui ka sellele antav vastus on poliitikute vaheline suhtlemine (NB!!!). Arupärimisele antav vastus ei ole mingil juhul vallavalitsuse vastus arupärimisele ja seetõttu ei saa kvalifitseerida vastava KOKS sätte alla.

    KOKS ei räägi midagi volikogu istungi juhataja kaudu vallavalitsuse liikmetele esitatavatest arupärimistest, mistõttu on täiesti meelevaldne arupärimise regulatsiooni tuletamine KOKS vastavast sättest. Volikogus esitatav arupärimine on volikogu istungi juhatajale esitatud dokument, millele reageerimise saab sätestada valla PM kaudu ja see ei seostu KOKS kõne all oleva sättega. Kui see oleks sätestamata valla PM-is, siis oleks see volikogu esimehe otsustada, mida arupärimisega teha ja kuidas sellele reageerida. Seetõttu on valla PM eristanud ka küsimuse esitamise vallavalitsusele ja arupärimise esitamise vallavalitsuse liikmele.

    Loodan, et nüüd sai asi küll päris "puust ja punaseks tehtud". Ma esialgu ei arvanud, et juristile seda nii põhjalikult on vaja seletada.

    P.S. Viimaste istungite juhtimisel ma isegi ei rakendanud rangelt valla PM arupärimise sätet, sest uskusin, et selle kohta tuleb õiguskantsleri seisukoht. Võtsin vastu ka vallavalitsusele suunatud arupärimised. Nüüd on selge, et need annan üleandmise hetkel esitajale tagasi.

    ReplyDelete
  23. Agu poolt esitatud sissejuhataval lõigul ei peatu – palju tühja loba.

    Paistab, et õiguskantsleri selgitus KOKS § 26 kohta on hoopis mingil arusaamatul põhjusel segadust külvanud.

    KOKS § 26 mõtte osas ei ole ma oma arusaama muutnud. Kuid seda on teinud mõneti Agu, kes nüüd on päri, et tegemist ei ole volikogu liikme arupärimisõigust piirava sättega ja küsimusi võib küsida ka vallavalitsuse liikmetelt.

    Kuid Agu arusaam KOKS §-st 26 ei piirdu teatud mööndusteta nagu (1) õiguskantsler ja Agu on arusaamal, et vallavalitsus võib ise määrata, kes küsimusele vastab – olenemata sellest, millisele vallavalitsuse liikmele küsimus on adresseeritud; (2) kirjalik küsimus ja arupärimine erinevad oma olemuselt põhimõtteliselt, kuna esimesel juhul saab vastamise aluseks olla vaid konkreetne vallavalitsuse dokument ja teisel juhul on tegemist poliitikute vahelise suhtlemisega, kus saab teada suhtumisi, hoiakuid, motiive, seisukohti jmt; (3) meelevaldne on arupärimise regulatsiooni tuletamine KOKS §-st 26 – st et arupärimise ja KOKS § 26 vahel puudub igasugune seos.

    Esitasin eespool Agu seisukohad. Kogu vaidluse lahendamiseks on seega vaja jõuda selgusele nendes kolmes punktis. Seega võtan järjekordselt vaevaks ja esitan vastavad seisukohad argumenteeritult.

    Järgneb ...

    ReplyDelete
  24. Esimene Agu seisukoht
    Agu toetub siinkohal õiguskantsleri vastusele. Seega kui jõuda arusaamale, et mida ikkagi õiguskantsler on öelnud, siis on ka selge, mida ja kuidas peaks Agu sellest asjast aru saama.

    Esiteks ei ole õiguskantsler öelnud, et vallavalitsus ehk kollegiaalorgan ise valib, kes volikogu liikme poolt esitatud kirjalikule küsimusele peaks vastama – Seega on Agu õiguskantsleri kirjast teinud vale järelduse.

    Teiseks tsiteerin õiguskantslerit: „ ... [K]ui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Sellest, et sättes ei nimetata kollegiaalorgani liiget ning kollegiaalorgani liiget on muidu MSVS § 2 lõikes 1 ametnikust ja töötajast eristatud, tuleb tõepoolest järeldada, et sama ei kehti kollegiaalorgani liikme suhtes, s.t tema peaks vastama isiklikult.“

    Niisiis ütleb õiguskantsler selgesõnaliselt, et kollegiaalorgani liige peab vastama isiklikult!

    Õiguskantsler jätkab oma argumentatsiooni: „... [T]uleb ... arvestada, et kirjaliku küsimuse esitamine peaks võimaldama volikogu liikmel teostada Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnast järelevalvet ning omab seega seoseid ka vallavalitsuse liikmele (hilisema) umbusaldamise avaldamise võimalusega. /.../ Seega oleks KOKS § 26 lõiget 2 ilmselt kohane tõlgendada selliselt, et kui volikogu liikme kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana)“

    Niisiis, milles me jälle targemaks saime? Õiguskantsler rõhutab järjekindlalt ja sõnaselgelt, et vastama peab konkreetne vallavalitsuse liige, mitte et vallavalitsus ise saab valida kes küsimusele vastab.

    Õiguskantsler selgitab täiendavalt: „See läheb paremini kooskõlla ka kollegiaalorgani ja selle liikme (kui teda võrrelda ametniku või töötajaga) suhte olemusega – kollegiaalorgani liikmel võib olla asjast erinev nägemus, millel on iseseisev tähendus sõltumata sellest, kas see langeb kollegiaalorgani kui terviku (enamasti hääletamise tulemusena selgunud enamuse) nägemusega kokku või mitte.“

    Seega oleme jõudnud järeldusele, et terve mõistuse järgi on võimalik õiguskantsleri seisukohast aru saada vaid nii, et küsimusele vastajaid ei vali vallavalitsus, vaid et küsimusele peab vastama konkreetne vallavalitsuse liige. Tähendades, et Agu on selles küsimuses valed järeldused teinud ja seega on tema seisukoht sisutühi.

    Järgneb ...

    ReplyDelete
  25. Teine Agu seisukoht
    Agu omistab väga põhimõttelised ja jäigad erinevused kirjalikule küsimusele ja arupärimisele. Tema sõnul kirjaliku küsimuse vastuse aluseks saab olla vaid vallavalitsuse dokument või selle dokumendi puudumine. Arupärimise puhul saab olla vastuseks seisukohad, motiivid, suhtumised, hoiakud jmt.

    Teisisõnu ütleb Agu, et kirjalike küsimuste vahendusel ei ole võimalik teha poliitilist järelevalvet vallavalitsuse liikme järele selles osas, et mis võiksid nt olla selle konkreetse vallavalitsuse liikme seisukohad, motiivid, suhtumised, hoiakud jmt mingis konkreetses asjas.

    Niisiis, kuidas sellist kategoorilist seisukohta mõista? Vaatame veelkord mida õiguskantsler võiks sellest asjast arvata. Tsiteerin jälle: „... [T]uleb ... arvestada, et kirjaliku küsimuse esitamine peaks võimaldama volikogu liikmel teostada Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnast järelevalvet ning omab seega seoseid ka vallavalitsuse liikmele (hilisema) umbusaldamise avaldamise võimalusega.“

    Õiguskantsler põhistab oma seisukoha näitega, kus volikogu liige peab saama teha mööndusteta poliitilist järelevalvet, et oleks võimalik koguda piisavalt teavet konkreetse vallavalitsuse liikme kohta, mis võib kulmineeruda hilisema umbusaldamise avaldamisega. St et kirjalike küsimuste kaudu võib küsida sellist teavet konkreetselt vallavalitsuse liikmelt, mis võib vajalik olla umbusaldamise avaldamiseks.

    Tähendades, et nüüd on keskseks küsimuseks, et mis alustel on võimalik umbusaldamist avaldada. Teisisõnu, kas umbusaldamist saab avaldada vaid toetudes vallavalitsuse ametliku dokumendi olemasolule või selle puudumisele – või – umbusaldamist saab avaldada ka vastavalt sellele, millised on selle konkreetse isiku seisukohad, motiivid, suhtumised, hoiakud jmt mingis konkreetses asjas?

    Nt kui vallavalitsuse liige saab hakkama mõne vääritu teoga, mille tõttu on kahtlusi, et tema seisukohad, motiivid, suhtumised, hoiakud jmt ei pruugi olla avalikkuse parimates huvides, siis kas sellest võib tekkida alus umbusaldamiseks? Usun, et isegi Agu nõustub siinkohal, et jah.

    Seega, kuidas on võimalik teada saada volikogu liikmel tema poolt vallavalitsuse liikmele tehtava poliitilise järelevalve käigus viimase seisukohti, motiive, suhtumisi, hoiakuid jmt? Sellele on lihtne vastus – justnimelt kirjalike küsimuste esitamise vahendusel.

    Täiendavalt õiguskantsleri tsiteering jälle: „[K]ui kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalituse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana) ... [K]ollegiaalorgani liikmel võib olla asjast erinev nägemus, millel on iseseisev tähendus sõltumata sellest, kas see langeb kollegiaalorgani kui terviku (enamasti hääletamise tulemusena selgunud enamuse) nägemusega kokku või mitte.“

    Viimasest tsiteeringust selgub, et kirjaliku küsimuse kaudu on igasugune õigus saada vallavalitsuse liikme isiklikku nägemust ehk seisukohta, motiivi, suhtumist, hoiakut jmt olenemata vallavalitsuse seisukohast.

    Seega oleme jõudnud järeldusele, et ei saa eksisteerida sellist kitsendust nagu Agu väidab. Vastasel juhul oleks kirjalike küsimuste esitamisel piiratud oluliselt poliitilise järelevalve teostamise võimalikkust. Selline piiramine on jämedalt vastuolus poliitilise järelevalve teostamise mõttega. Tähendades, et ka selle seisukoha on Agu kujundanud väärarusaamale tuginedes ja on seega sisutühi.

    ReplyDelete
  26. Järgneb ...

    Kolmas Agu seisukoht
    Agu ei näe mingisugust seost KOKS § 26, kirjaliku küsimuse ja arupärimise vahel. Kuidas sellist nägematust selgitada? Kuna Agu üritab kahtluse alla panna minupoolset nn tuntud inimeste seisukohtade refereerimist, siis esitan ka järgnevad asjassepuutuvad selgitused tsiteeringuna.

    Seekord on selleks tuntud inimeseks ehk minu arusaama järgi üheks juhtivaks valdkonna eksperdiks TÜ haldusõiguse dotsent Vallo Olle (artikkel: „Volikogu liikme individuaalõigused“):
    „EKOH artikli 3 lõike 2 teise lause kohaselt võivad esinduskogul olla talle aruandvad täitev organid. „Aruandekohustus“ on hartas küll mitme tähenduslik termin, kuid kindlasti hõlmab see volikogu liikme arupärimisõigust / küsimuste esitamise õigust. Arupärimisõigust (interpellatsiooni õigust) KOKS expressis verbis ei nimeta, kuid see on tuletatav § 26 lõikes 1 sisalduvast sõna ühendist „muu teave“. Sama paragrahvi lõikes 2 nimetatakse kirjalikku küsimust. Detailsem reguleerimine peab toimuma valla või linna põhimääruses.“

    Niisiis, milles me sel korral targemaks saime? Saime selgesõnaliselt teada, et arupärimisõigus / kirjalike küsimuste esitamise õigus tuleneb KOKS §-st 26.

    Lisaks eelnevale märgib Olle:
    „Erinevalt KOKS-st eristab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogus arupärimisi
    ja küsimusi. Arupärimine selle seaduse kohaselt on selline küsimus, mis puudutab organi või
    ameti isiku võimkonda reguleerivate õigus aktide täitmist; küsimus seondub ametiisiku valitsemisala või avaliku elu valdkonna üksik küsimuse/probleemiga.“

    Seega järeldub Olle seisukohast üheselt, et (1) arupärimisõigus tuleneb KOKS §-st 26 ja (2) KOKS ei erista oma olemuselt arupärimist kirjalikust küsimusest. Tähendades, et ka siinkohal on Agu teinud väärjäreldusi ja seega on tema seisukoht järjekordselt sisutühi.

    Sai vist ka minu poolt üsna puust ja punaseks ette tehtud. Et sarnaselt Aguga värvikalt lõpetada, siis oleks vast kohane öelda, et ma poleks arvanud, et volikogu esimehel ei ole tegelikult aimu, et mis imeloom see poliitiline järelevalve on. Seega soovitan vastava kirjandusega ennast kurssi viia, kuna paratamatult on sellisel ametipostil see hädavajalik teave.

    Kokkuvõttes ei jäänud Agu seisukohtadest midagi järgi, kuid nüüd esitan pragmaatilise küsimuse: kas volikogu esimees vaidleb niisama vaidlemise pärast või võtab põhjalikke selgitusi arvesse ning rakendab neid oma igapäevatöös, et vallapoliitikat parendada? Mina ei ole huvitatud niisama vaidlemisest, on ka targemat teha.

    ReplyDelete
  27. Ega ma enam arvagi, et Marko jaoks minu seisukohtadest midagi peaks järle jääma. Enamus väitlsuest on toimunud väitluse enda pärast.
    Igal juhul olen tänulik Markole ka asjatundjate tsitaatide ja asjakohaste viidete eest! Need aitavad asju teise nurga alt näha.

    Teemat kokku võttes on aga järelduseks, et on jäänud kehtima minu algne väide, et valla põhimääruses võib sätestada arupärimise moel, nagu volikogu seda otstarbekaks peab. Just selle vaidlustas Marko oma "juriidilises analüüsis".

    KOKS ei tegelegi arupärimise sättega. Seetõttu on selle sisu täies mahus valla põhimääruses sätestatav. Seda ka vastavalt KOKS-ile.
    Muidugi - juristid võivad arupärimise õiguse volikogus tuletada ka volikogu liikme õigusest esitada küsimusi vallavalitsusele, aga samahästi võib valla põhimääruses arupärimsie aluseks olla KOKS säte, mis võimaldab KOKS-is reguleerimata küsimusi sätestada valla põhimääruses. Mina lähtun viimasest.

    Volikogu esimehel on sõltumatult Marko väljaütlemisest piisavalt aimu, mis on poliitiline järelvalve. (Marko väljaütlemised tema kommentaarides muutuvad üha enam poliitiku omadeks - teab, mida keegi teine teab või ei tea.)
    Poliitiline järelvalve on väga ulatusliku sisuga mõiste. Seda realiseeritakse väga mitmete meetodite kaudu.
    Vallavalitsusele küsimuse esitamise kaudu tehakse poliitilist järelvalvet vallavalitsuse ja vallavalitsuse liikmete ametialase tegevuse üle.
    Valla põhimäärus annab lisaks KOKSis antud võimalusele esitada vallavalitsusele küsimusi ka arupärimise võimaluse ja määrab selle esitamise ja vastamise korra. Selle kaudu tehakse poliitilist järelvalvet vallavalitsuse liikmete kui poliitikute, kui avalikum elu tegelaste üle.
    Poliitilise järelvalve hulka kuuluvad ka poliitikute (aga ka vallakodanike) avalikud kirjad, mida väga energiliselt praktiseerib Raivo. Seda loetelu võib jätkata, aga see ei puutu jällegi otseslt teemasse.

    Olen jätkuvalt seisukohal, et vallavalitsusele saadetud küsimusele saab vallavalitsus või selle liige vastates esitada ametiasutuse ametlikke otsuseid ja seisukohti. On mõeldamatu, et vallavalitsuse liige vastab, et vallavalitsuse ametlik seisukoht (määrus, korraldus, protokolliline otsus) on selline, aga mina pean õigeks õigusaktist erinevat lahendust. Nii võib küll praktilise tegevusega mitte kokku puutunud teoreetik teoretiseerida, aga praktikas see ei realiseeru.

    Marko toob väitlusse nüüd sisse juba ka umbusaldamise teema. Jällegi - umbusaldada saab väga erinevatel põhjustel. Kindlasti võib teiste hulgas selleks aluse saada nii vallavalitsusele esitatud küsimusele saadud vastusest kui ka arupärimisele antud vastusest, paljust muustki. Aga see on hoopis teine teema juba.
    Marko, kui on soovi ava uus teema ja arutame siis seda konkreetselt, mitte ei kuhja pidevalt uusi teemajuppe ühte konkreetsesse - arupärimine volikogus - teemasse.

    ReplyDelete
  28. Nüüdseks oleme jõudnud aruteluga üsna kuriossesse järkku. See et Agut minu argumentatsioon ei veena pole vist ammu juba uudis. Aga et õiguskantsleri ja munitsipaalõiguse spetsialisti seisukohad on ka mitte midagi ütlevad, siis see on volikogu esimehe poolt juba uus tase.

    Ma ei pea ennast käesoleva vaidluse kontekstis spetsialistiks, kuid seevastu pean enda oskust erialakirjanduse läbitöötamise osas keskmisest ehk kõrgemaks. Just erialakirjandus (s.o seadused, stenogrammid, seletuskirjad, õigusteadlaste arvamused ja kohtulahendid) ongi õiguslike vaidluste lahendamise võtmeks demokraatlikus õigusriigis.

    Mida teeb aga Agu? Tema viimasest postitusest selgub, et juristid võivad oma arusaama arupärimisest tuletada KOKS §-st 26, kuid teda see ei huvita. Tema võtab aga hoopis aluseks KOKS § 8 lg 2 kus on öeldud, et põhimäärus võib sisaldada ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid. See olevatki hoopis arupärimise aluseks, mis ühtlasi tähendab, et volikogu mõtles arupärimisõiguse ise välja.

    Nojah. Esiteks selgituseks, et Vallo Olle puhul ei ole tegemist pelgalt mingi tavapärase juristiga, vaid ta on Eesti juhtivaid õigusteadlasi munitsipaalõiguses ehk kohaliku omavalitsuse õiguse valdkonnas. Tähendades, et kui selles valdkonnas on küsimusi, siis tema seisukoht on kahtlusteta üks prevaleerivamaid. Teiseks ei saa taolises küsimuses toetuda enda teadmatusele ja sellega ennast õigustada (tegemist on piiratud teovõimega isikute õiguskaitsevahendiga). Nüüdseks on selgunud, et Agul ei olnud kuni tänaseni aimu, et arupärimisõigus tuleneb KOKS §-st 26. Seega kui Vallo Olle ütleb, et arupärimisõigus tuleneb KOKS §-st 26, siis Agu Laius ei saa öelda, et mis siis, meie mõtlesime selle hoopis volikogus välja ja lähtume oma arusaamast(/teadmatusest).

    ReplyDelete
  29. Jätkates. Järgnevalt n-ö sõidab Agu üle õiguskantslerist. Nimelt õiguskantsler selgitas: „[K]ui kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana) ... [K]ollegiaalorgani liikmel võib olla asjast erinev nägemus, millel on iseseisev tähendus sõltumata sellest, kas see langeb kollegiaalorgani kui terviku (enamasti hääletamise tulemusena selgunud enamuse) nägemusega kokku või mitte.“

    Agu kostab seepeale, et „Olen jätkuvalt seisukohal, et vallavalitsusele saadetud küsimusele saab vallavalitsus või selle liige vastates esitada ametiasutuse ametlikke otsuseid ja seisukohti. On mõeldamatu, et vallavalitsuse liige vastab, et vallavalitsuse ametlik seisukoht (määrus, korraldus, protokolliline otsus) on selline, aga mina pean õigeks õigusaktist erinevat lahendust. Nii võib küll praktilise tegevusega mitte kokku puutunud teoreetik teoretiseerida, aga praktikas see ei realiseeru.“

    Esiteks olen veendunud, et õiguskantsleril on tänasest volikogu esimehest oluliselt suurem praktiline kogemus demokraatliku õigusriigi kesksetes õigusalastes ja poliitilistes küsimustes. Nimetada õiguskantsleri arusaama teoreetiku teoretiseerimiseks on ilmselge jama. Sellise seisukoha väljendamine on väga kahetsusvääne.

    Seejuures avan veidi Agu silmi. Nimelt õiguskantsleri vastust tuleb osata vaadata tervikuna lähtudes poliitilise järelevalve teostamise võimaldamisest demokraatlikus õigusriigis. Õiguskantsler teeb mitmeid viiteid, et nagu umbusaldamise tarvis teabe kogumine, hääletamise teel vastu võetud otsuste kui ka väljaspool hääletamist tekkinud teabe kohta (nt poliitika seisukohad, motiivid jne) saab KOKS §-le 26 tuginedes küsida küsimusi ja neile peab ka adressaat vastama isikuliselt. Seejuures võib ta kujundada sellise seisukoha nagu ta ise õigeks peab, mitte nagu volikogu esimees, vallavanem või enamus arvab.

    Seega nüüd tekib õiguskantsleri ja Vallo Olle tsitaatide vahel loogiline seos. Nimelt KOKS § 26 kirjalikud küsimused vallavalitsusele teenivad oluliselt laiemat eesmärki kui esmapilgul võhikule võib tunduda. Tegemist on arupärimisõiguse ehk interpellatsiooniõigusega, mille eesmärk on sarnase poliitilise järelevalve tegemine nagu seda on Riigikogus.

    Seega ühtlasi tähendab Agu väide, et õiguskantsler on teoreetikust teoretiseerija ka seda, et samuti on Riigikogu koguaeg poliitilise järelevalve mõttest täiesti valesti aru saanud. Nimelt ka Riigikogu tasandil esitavad valitsuse liikmed selliseid seisukohti, mis enamusest võivad erineda. Ühesõnaga, asi hakkab juba segaseks ära minema ...

    Kokkuvõttes üritab Agu seada KOKS §-s 26 sätestatud arupärimisõigusele mingeid arusaamatuid parameetreid. Minnes isegi nii kaugele, et õiguskantsleri selgitused teda ei huvita. Sellega teeb Agu jälle ühe põhimõttelise loogikavea. Nimelt kui oletada, et Agul on õigus ning õiguskantsler ja Vallo Olle (ja ehk ka Riigikogu) on asjast täiesti valesti aru saanud, siis kuidas on tagatud poliitilise järelevalve teostamine sellistes omavalitsustes, kes ei ole ise osanud arupärimisõigust sarnaselt Rae Vallavolikogule „välja mõelda“ ja põhimäärusesse sätestada. Teisisõnu puuduks seega nn teistes omavalitsustes vallavalitsuse liikmetele selliste küsimuste esitamise (et teada saada hoiakuid, suhtumisi, motiive jne) võimalus üleüldse. Ühesõnaga läheb see juba poliitilise järelevalve kontekstis päris ebaloogiliseks …

    Lõpetuseks üks arusaamatus. Nimelt Agu kirjutas 18. septembril kell 10 järgnevat „Nagu ka õiguskantsler vastas – vallavalitsus võib ise määrata, kes küsijale vastab“. Samas ma kirjutasin eelnevas postituses, et õiguskantsleri seisukoht on hoopis vastupidine. Seega, kas tegemist oli Agu poolt valetamisega või sai ta hommikul õiguskantsleri seisukohast väga valesti aru? Paluks selgitust.

    ReplyDelete
  30. Marko,
    päris huvitav on lugeda, et on vaid vähesed inimesed, kellel võib olla oma arvamus ja arusaam KOKS suhtes.
    Ja üsna meelevaldne on ka Sinu väide selle kohta, millest minul on aimu ja millest mitte. "Agu silmade avamine" jmt on vaid võtteks, kuidas olla oma kommentaarides mõjuvam. Argumentideks sellised väljendid küll ei kõlba. Küll aga võib nii endale väitluse sisust eemal olevate inimeste hulgast toetust otsida ja leida. Ju oledki endale sellise sihtgrupi valinud.

    Asiselt:
    Kui juristid näevad probleemi KOKS mõne sätte rakendamisel, siis võivad nad teha asjakohase ettepaneku KOKS muutmiseks, et seaduse säte oleks üheselt arusaadav kõigile. Kuni juristid aga vaid selgitavad, siis võib ka praktikul olla oma arusaam ja võib seda ka rakendada.
    Kurioosne on see, et Sina, Marko, leiad alati, et õige on vaid Sinu argumentatsioon ning juristi seisukoht on püha ja puutumatu. Selle üle ei tohi isegi mitte arutada.

    Agu ei sõida üle ka õiguskantslerist, nagu Marko jõuliselt väidab, vaid arutab tema seisukohas esitatud mõtete üle. Nii vallavanem kui ka abivallavanemad on ametnikud, mis annab seega aluse, et nendele adresseeritud küsimustele võib vastata ka keegi teine. See on vajalik ka juhul, kui ametnik on näiteks puhkusel.

    Ja ka õiguskantsler ise lõpetab oma vastava mõtte järeldusega "Seega oleks KOKS pr 26 lõiget 2 ilmselt (!!!!! AL) kohane tõlgendada selliselt, et kui volikogu liikme kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige ....." (õiguskantsleri seisukoht lk 3 3. lõik). Joone all selgitab õiguskantsler, et vastuseks võib olla ka üksnes teadaandmine selle kohta, kes on pädevam vastaja. Nt võib vastata, et pädevam on vallavalitsuse vastus.
    Kasutades mõistet "ilmselt" ei väljenda õiguskantsler selles asjas täit veendumust, vaid samuti arutleb teema üle.

    Ja jällegi - Agu ei valetanud, vaid Marko absolutiseerib ühe osa õiguskantsleri seisukohast, mis tema arvamust toetab.
    Niisiis - ka selles vastamise asjas ei ole ühest selgust ja see võimaldab praktikate mitmekesisust.

    Kõigest arutatust saab ikkagi järeldada, et arupärimise võimalus volikogus on valla PM sätestada, nagu ka KOKS seda lubab teha.

    Marko närvilisus ja pigem oponendi ründamine oma mõtete edastamisel arutelule enam suurt juurde ei anna.

    Ja lõpuks - kui keegi leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, võib asjakohase kaebusega kohtusse pöörduda.
    Kuigi on raske ette kujutada, et kui valla PM annab lisaks KOKSis olevale ka võimaluse esitada volikogu istungi juhatajale ka arupärimine, millega volikogu liikme õigusi hoopis laiendatakse, et keegi oskab seda õiguste piiramisena esitada. Aga Marko abiga ehk on seegi võimalik.

    ReplyDelete
  31. Pole põhjust muretseda, ei ole ma närviline ja ei ründa. Pigem võib selline arusaam tulla sellest, et sõnastan enda seisukohti konkreetselt ja argumenteeritult.

    Esmalt sellest luiskamisest. Esitasin eelneva postituse lõpus Agule ühe küsimuse: Nimelt Agu kirjutas 18. septembril kell 10 järgnevat „Nagu ka õiguskantsler vastas – vallavalitsus võib ise määrata, kes küsijale vastab“. Samas ma kirjutasin eelnevas postituses, et õiguskantsleri seisukoht on hoopis vastupidine. Seega, kas tegemist oli Agu poolt valetamisega või sai ta eile hommikul õiguskantsleri seisukohast väga valesti aru?

    Tegelikult tuli sellise otsese (võib-olla ka ründavana tunduva) küsimuse esitamise vajadus sellest, et tihtipeale Agu midagi ütleb ning kui olen selle ütlemise ümber lükanud siis ta kas ei räägi enam sellest üldse või räägib sellest teisiti (loe: umbmäärasemalt).

    Seega, mis seisukoha andis Agu minu poolt esitatud konkreetsele küsimusele? Kõige ligilähedasem vastus Agu viimasest argumentatsioonist on järgmine: „Joone all selgitab õiguskantsler, et vastuseks võib olla ka üksnes teadaandmine selle kohta, kes on pädevam vastaja. Nt võib vastata, et pädevam on vallavalitsuse vastus.“

    Niisiis selgub, et Agu on otsustanud vastutuse võtmise asemel jälle umbmäärasust kasutades vastutuse võtmist vältida. Selgitan põhjalikult. Nimelt õiguskantsler ütleb 3. leheküljel järgnevat: „KOKS § 26 lõiget 2 ilmselt kohane tõlgendada selliselt, et kui volikogu liikme kirjalik küsimus on
    adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige
    (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana). Samas võib vastus MSVS § 5 lõiget 3 arvestades seisneda ka selgituses (koos põhjendusega), kes on tegelikult tema
    asemel pädev vastama.“

    Ülaltoodud tsiteeringust nähtub selgesõnaliselt, et õiguskantsleri sõnul peab vastama vallavalitsuse liige ja kui vallavalitsuse liige ei ole selles küsimuses pädev vastama siis see sama vallavalitsuse liige esitab küsimuse küsijale selgituse koos põhjendusega selle kohta, et kes on tema asemel pädevam sellele küsimusele vastama. Selles õiguskantsleri mõttes puudub igasugune viide sellele, et vallavalitsus ise otsustab vallavalitsuse liikme eest, et kes peaks vastavale küsimusele vastama. Need on kaks täiesti põhimõtteliselt erinevat seisukohta ja nende üheks sulatamine on ilmselge hämamine.

    Siinkohal kokkuvõtteks, et demokraatliku debati aluseks on tugevam argument, mitte tugevama argument. Kui argument on nõrk siis tuleb kanda vastutust ja tunnistada eksimust, mitte seisukohti moonutavalt enda tugevusele apelleerida.

    „Ilmselt“. Agu viitab õiguskantsleri sõnastusele, et kuna viimane on kasutanud lauses sõna ilmselt, siis st et õiguskantsler ei ole selles asjas täielikult veendunud. Nojah, kui nõela heinakuhjast otsida siis ehk mõne nõela leiabki, kuid see ei tee veel seda nõelakuhjaks.

    Nimelt normikontrolli avaldus oli esitatud küsimuses, et kas volikogu liige saab adresseerida kirjalikku küsimust vallavalitsuse liikmele või vastupidisel juhul on see põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler vastas: „Niisiis minu hinnangul ei ole KOKS § 26 lg 2 vastuolus põhiseadusega, kuna ta ei võta volikogu liikmelt võimalust saada vastust kirjalikule küsimusele vallavalitsuse liikmetelt, sh vallavanemalt“.

    Nagu näha on lõppsõna resoluutne ja sellest väärjäreldusi teha ei ole võimalik.

    Muideks sõna „ilmselt“ sünonüümid on silmnähtavalt; nähtavasti (pigem jääb ka pelgalt sünonüümide põhjal arusaam, et õiguskantsler paistab ikka üsna veendunud olevat oma seisukohas).

    ReplyDelete
  32. Aga lõpetuseks siis teemast ka sisuliselt. Nagu minu poolt kasutatud nn tuntud inimeste ehk õiguskantsleri ja dotsent Vallo Olle seisukohtade põhjal on ilmnenud, et tegelikult on oma olemuselt põhimääruses sätestatud arupärimine sama kirjaliku küsimusega.

    Agu näeb kitsendavaid parameetreid KOKS §-il 26, kuid nn tuntud inimeste seisukohtade alusel selgub, et see on lihtsalt Agu põhjendamatu väljamõeldis. Seega oleme nüüd diskussiooniga jõudnud olukorda, kus on selgunud, et Rae Vallavolikogu (või vähemalt selle esimees) on loonud põhimäärusesse sätte eeldusel, et see säte (1) laiendab küsimuste küsimise võimalust vallavalitsuse liikmetele ja (2) samas laiendab ka küsimuste ringi, nt küsida võib ka seisukohti, motiive jne.

    Kuid nagu ma korduvalt olen juba ka maininud siis KOKS § 26 täitabki täpselt sama eesmärki. Seega on Rae Vallavolikogu oma teadmatusest tahtnud luua õigusnormi, mis tegelikult juba olemas on. Tähendades, et sel juhul kaob Rae Vallavolikogul igasugune mõte põhimääruse arupärimise ja KOKS-i kirjaliku küsimuse eristamiseks ära. Sel lihtsalt põhjusel, et nende eeldused on täpselt samad.

    Niisiis saab lõpetuseks vaid tõdeda, et kui volikogu esimees püüab olenemata õiguskantsleri ja Vallo Olle poolt antud normi eesmärgi selgitusi eirata ning otsustab n-ö kangekaelseks jääda, öeldes et mingu see keegi siis kohtusse, siis tõden vast minagi, et hetkel sel teemal diskussiooni jätkamine enam suurt juurde anna.

    PS! Soovitus Agule, et pigem oleks mõistlik hoiduda taolistest väljaütlemistest, millest võiks justkui järeldada, et vallaelanikud kategoriseeruvad erinevateks sihtgruppideks, milledest ühed oleks nagu paremad/targemad ja teised veidi kehvemad/rumalamad.

    Edu!

    ReplyDelete
  33. Marko murrab järjekordselt sisse lahtisest uksest, kui esitab õiguskantsleri lõppjärelduse:
    "Nimelt normikontrolli avaldus oli esitatud küsimuses, et kas volikogu liige saab adresseerida kirjalikku küsimust vallavalitsuse liikmele või vastupidisel juhul on see põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler vastas: „Niisiis minu hinnangul ei ole KOKS § 26 lg 2 vastuolus põhiseadusega, kuna ta ei võta volikogu liikmelt võimalust saada vastust kirjalikule küsimusele vallavalitsuse liikmetelt, sh vallavanemalt“.

    Meie ei aruta volikogu liikme õigust esitada küsimusi vallavalitsusele ja selle tõlgendamsie võimalusi, vaid arutame, kui teema pealkirja vaadata, arupärimise üle.

    Arupärimine ei ole valla PM-is õigusniorm, mis juba olemas on, vaid lisavõimalus volikogu liikmele.
    Ja jälle uuesti - kui volikogu liige esitab arupärimsie volikogu istungil, siis on see esitatud volikogule. Kui volikogu (istungi juhataja)saadab selle edasi vallavalitsuse liikmele vastamiseks, siis on see volikogu esitatud küsimus vallavalitsuse liikmele (mitte enam volikogu liikme küsimus vallavalitsusele).

    Kõige lihtsam on tekkinud vaidlus valla PM-is lahendada, kui jätta arupärimise paragrahv üldse välja. Ootan opositsiooni liikmetelt sellekohast ettepanekut. Sel juhul saab volikogu liige küsimusi esitada vallavalitsusele üksnes KOKS § 26 alusel ja volikogul ei ole nendega üldse mingit seost.

    Õiguskantsleri ja Vallo Ollega suhtleksin neil teemadel meeleldi ilma vahendajata.

    Marko, kuna levitad oma kirju ka foorumis, siis oled sellest kujundanud oma sihtgrupi (mina küll mõtlesin nende peale, keda asi sedavõrd ei huvita, et sellesse süveneda). Üheks selle eredaks esindajaks on keegi y teemas Volikogu istung 14.06 19. septembril 2011 kell 11:50:03.
    Mina seal just selliste kommentaatorite ja komemntaaride pärast ei kirjuta, kuid seal oma mõtteid avaldav isik peaks sellistele kommentaaridele kuidagi reageerima. Ei ole märganud, et sellised toetusavaldused Sulle vastukarva on.

    ReplyDelete
  34. Mõned remargid

    Jah Agu, me arutame arupärimise üle. Kuid kui vaadata ka lisaks pealkirjale teema sisu, siis on selgunud, et arupärimine ja KOKS § 26 on omavahel seoses (arupärimisõigus) ja täidavad ühte eesmärki (poliitilise järelevalve teostamist). Sellest ka vajadus neid ühiselt käsitleda.

    Kindlasti ei ole parimaks lahenduseks arupärimisõiguse äravõtmine volikogu istungilt. Seeläbi kaoks võimalus suulise vastuse saamiseks vallavalitsuse liikmetelt esinduskogu ees. Oluliselt paremini täidab eesmärki ehk poliitilise järelevalve soodustamist lahendus, kus kirjalikule vastusele nähakse praeguse 30 päeva asemel ette 10 päeva ning soovi korral on võimalik saada ka suuline vastus volikogu istungil. See soodustab nii avatust kui ka operatiivsust.

    Kokkuvõttes ei ole keegi ju vaielnud selle üle, et seda võimalust ei võiks üldse olla. Probleemkoht on olnud ikka selles, et kuidas oleks nii avatus kui ka operatiivsus õigesti ja parimal viisil lahendatud.

    Vallavalitsuse liikmed on ju nagunii arvestanud arupärimistele vastamiseks kümme päeva. Seega nende jaoks ei muutu mitte midagi. Niisiis tekib küsimus, et kellel siis selle kümne päevaga üldse probleem on – tuleb välja, et mitte kellelgi.

    See foorumi värk. Olen arvamusel, et seda parem mida suurem lugejaskond Rae vallas taolistel diskussioonidel on. Agule jäi silma, et mind ei morjendavat need üksikud mõttevälgatused, mis aegajalt keegi foorumis kirjutab. Nagu olen ka varem öelnud siis eks igaüks vaatab ise, mis talle kellegi ütlemise juures ei meeldi. Kas ja kuidas seda lahendada on ka jällegi igaühe otsustada.

    Muideks saan ka ise seal aegajalt pragada. Kui kasutada Agu sõnastust, siis üheks selle eredaks näiteks on nädal vms tagasi esitatud kommentaar, kus keegi heitis mulle üsna vulgaarselt ette, et ma kaitsevat vallavanema poega. Ka muideks siis ei näinud ma mingit vajadust sellises diskussioonis osalemiseks – see ei vii lihtsalt kuhugi. Kuid seevastu olen veendunud, et need mitmed sajad inimesed, kes mu vastavat postitust vallavanema teema kohta lugesid, tegid sellest pigem positiivseid järeldusi.

    Seega lõpetuseks tahan öelda, et raefoorumit loeb väga suur lugejaskond, kes peamiselt on Rae valla elanikud. Seega on äärmuslik n-ö kastistada sellel lehele käijaid mingiks kujundatud sihtgrupiks, keda vallas toimuv sedavõrd ei huvita, et sellesse süveneda. Pealegi avaldas ka Agu ise hiljaaegu head meelt, et IRL-i blogi on muutunud populaarsemaks. Olen üsna veendunud, et suur osa on sellest just raefoorumi lugejad.

    Lõpetuseks soovin mõistlikke otsuseid

    ReplyDelete
  35. Jah, selles teemas oleme arutanud asja enanst ja mitmeid allteemasid. Me ei jõudnud päris üksmeelele asja olemsue osas, aga väärtuseks oli arutelu ja mõttekäigud nii arupärimsie kui ka kaasnevate teemade osas.
    Kindlasti on aruteludest kasu ja see on väga intensiivne õppimisprotsess.
    Eks nii õpime ka oma väiteid ja argumente paremini esitama, hoiduma liigsetest emotsioonidest ja ennatlikest väga jäikadest järeldustest ning suudame edaspidi olla tolerantsemad oponendi argumentide suhtes.

    Minu jaoks olid väga huvitavad Marko viidatud asjakohased materjalid, kuna paraku mul endal ei ole piisavalt aega neid otsida.

    Valla PM on volikogu menetluses parandusettepanekuteks avatud, siis edasised arutelud ka arupärimise teemal kanduvad sinna. Tulemus selgub novembris.

    ReplyDelete
  36. Teema justkui lõppes, aga siis leiab Raivo foorumis teemas Volikogu istung 14.06 20. septembril 2011.a. kell 10:59:18 vajaliku olevat oma kirjatööga "asjad paika panna".

    Kui keegi soovib demagoogia õpikunaäidet, siis see kirjatöö sobib selleks väga hästi. Sissejuhatuseks asub Raivo kõigepealt ühte väitlejat isiklikult ründama, tekstis oponendile sõnade suhupanemine, mida see ei ole öelnud (enda kutsumine praktik-eksperdiks)jne. Ikka sooviga oma järgnevatele seisukohtadele suurem kaal anda. Aga Raivo teeb seda ju pea igas oma kirjatöös.

    Ju häiris Raivot, et meie arusaamad Markoga lähenesid, et meil ei olnud eriarvamusi enam volikogu liikme vallavalitsusele esitatava küsimuse teemal. Samuti, et Markoga väideldes järeldasime, et on otstarbekas valla PM-is sätestada kaks erinevat võimalust volikogu liikmete poliitilise kontrolli teostamiseks ning see annab volikogu liikmele laiemad võimalused. Eriarvamusele jäime peamiselt arupärimisele vastamise korras ja tähtaegades.
    Markoga me ei läinud põhjalikuks teemal, et kas vallavalitsus ja volikogu on kaks erinevat asutust (omavalitsusorganit) või mitte.

    Raivo aga toob jsut selles osas sisse uue allteema. Tema samastab volikogu ja vallavalitsuse. Ega see ei olnudki üllatav, sest Raivo ei ole kunagi neid eristanud, mida iseloomsutas hästi tema tegevus vallavanemana. Siis püüdis ta ka volikogu endale allutada, mille parimaks tõestuseks on tema enda poolt avalikustatud koalitsiooniprotokollid, aga ka paljud volikogu liikmeid noomivad ja halvustavad esinemised volikogus.

    Sellest lähenemsiest tulevad ka Raivo järeldused, et kui volikogu liige annab arupärimsie üle volikogu istungil, siis see ongi antud vallavalitsusele, sest volikogu istungit protokollib inimene, kes ametikoha järgi on vallakantselei töötaja.
    Raivo ei saa aru, et volikogus üleantud arupärimine antakse üle volikogule ja istungi protokollija kätte läheb see selle lisamiseks istungi protokollile. Mida selle arupärimisega teha, on ikkagi valla PM ja vajadusel istungi juhataja otsustada. (Markoga meil võimude lahususe printsiibis lahkarvamusi ei olenud.)

    Oma argumentatsioonis jõuab Raivo isegi järelduseni, et polegi oluline kelle (millise kanali) kaudu kirjalik küsimus vallavalitsusele esitatakse, vallavalitsus peab ikka vastama. Siin küll küsiks, et kas ka vallavalitsuses palgal oleva koristaja kätte antud kirjalik küsimus on ikka vallavalitsusele esitatud kirjalik küsimus?

    Raivo avab veel ühe põhjuse, miks ta kirjalikku küsimust soovib arupärimisega samastada. Ta soovib nii saada endale kõneaega volikogu istungil ja samas vastust oma küsimusele vaid iseendale, et seda siis oma tõlgenduse lisamisel oma poliitilistes huvides kasutada.

    Ja nagu Raivo ise nendib, siis tõesti on arupärimise korral võimalus see esitada ka paralleelselt kirjaliku küsimusena vallavalitsusele.
    Sellel lähenemises on mõte olemas. Nimelt, nagu ma seda ka väitluses Markoga pakkusin, jätta arupärimise säte valla PM-ist välja.
    Sätte väljajätmine ei võta volikogu liikmelt ära võimalust sellest teavitada volikogu vaba sõnavõtu ajal ja vastuse saab siis korrektselt KOKS vastava sätte alusel.

    Mitmetimõistetavuse vältimiseks tundub see olevatki parimaks lahenduseks valla PM-is. Ise küll näen, et sel juhul teatud asjade korral ei ole võimalik volikogu liikmel kuulda vallavalitsuse liikme seisukohti, suhtumisi ja hoiakuid, kuid Marko hajutas oma kommentaarides ka minu selle mure.

    ReplyDelete
  37. Suhtlesin sel arupärimise teemal TÜ dotsent Vallo Ollega ning sõlmisin temaga kokkuleppe, et koostan selles küsimuses põhjaliku õigusteadusliku uurimuse tema juhendamise all.

    Nimelt tõdesime mõlemad, et arupärimisõigusega seonduv, st selle mõte, mõistmine, realiseerimine ja õiguste kaitse, on KOV-de mõttes üsna olulise ja praktilise kaaluga. Seega võib sellest tööst väärtust olla igapäevatöös meie volikogudele.

    Tähendades, et seniks eemaldun siin blogis ja raefoorumis arupärimisõigust puudutavatest aruteludest. (Töö kirjutan / saan valmis järgmise aasta esimeses veerandis.)

    Mh olen oma seisukohad nagunii juba väljendanud ning soovitan volikogu esimehel neid jätkuvalt arvesse võtta ning rakendada.

    ReplyDelete
  38. Tore teada saada, et teema on sedavõrd huvipakkuv, et sünnib uuring.
    Sellest saan järeldada, et ka Vallo Olle peab selle teema üle arutamist oluliseks ja arupärimise osas puuduvad üheselt mõistetavad seisukohad. Olen valmis jätkuvalt kaasa mõtlema ja teema üle arutama - ka uuringu koostamise ajal.
    Natuke murelikuks teeb aga lugeda, et uurijal on oma seisukohad juba enne uuringu alustamist olemas. Kas nii ei kujune uuring oma väljakujunenud seisukohtade kinnistamiseks ning teised võimalused ei tulegi läbitöötamisele?

    Mina olen teema üle jätkuvalt edasi mõelnud ja esitan valla põhimääruse selle sätte osas oma ettepanekud. Samas ma ei välista, et vajaduse korral olen valmis uuringu valmimise järel oma seisukohti uuesti üle vaatama.

    ReplyDelete
  39. Hea Agu, Sa näed tonti seal kus tonti ei ole. Põhjendamatu on kahtluse alla panna Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kvaliteeti-objektiivsust. Seega on sisutud repliigid stiilis, et uurimus saab kallutatud olema. Selliste väljaütlemistega Sa käitud lihtsalt destruktiivselt.

    Uurimuse praktiline väärtus seineb ikka selles, et avada arupärimise olemust (mis asi see ikka on ja kellelt aru pärida - seejuures ei olnud ka Ollel vähimatki kahtlust, et KOKS § 26 täidab ikka sellist eesmärki nagu ma olen pidevalt välja toonud) ja vajalikkust (miks demokraatlikus ühiskonnas on vaja aru pärida) ning sellega seonduvat õiguste kaitset (nt ei vastata üldse või ei vastata küsimusele).

    Kokkuvõttes oli huvipakkuvaks nüansiks ikka vääritimõistmise võimalike tagajärgede ärahoidmine läbi põhjaliku uurimuse. Teisisõnu ei kahtle mina, Olle ega ka õiguskantsler KOKS § 26 olemuses, vaid et võib leiduda nn praktikuid, kes on ehk sellest normi eesmärgist kategooriliselt valesti aru saanud.

    Seniks edu ja läbimõelduid otsuseid!

    ReplyDelete
  40. Marko, ma leian, et antud uuringu juures ei oleks vaja ennast piiarta ka mitte KOKS § 26-ga, vaid lähtuda tuleks küsimuse püstitamisest, et kas seal sätestatust piisab volikogu liikmete poolt vallavalitsuse üle tehtavaks tõhusaks poliitiliseks kontrolliks või peaks rakendama ka teisi võimalusi ning mis võiks olla nende teiste võimaluste sisuks.
    Samuti vajab vastust küsimus, et juhul, kui volikogu liikmete küsimuste esitamine mahub igal juhul KOKS § 26 alla, siis kas on üldse lubatav ja vajalik seda mingis õigusaktis ja kontekstis nimetada arupärimiseks.
    Loodan, et uuring saab ka sisaldama piisava hulga KOV põhimääruste analüüsi selle sätte sisu ja rakendamise praktikate osas.

    ReplyDelete
  41. Jah, oled õigel teel. Keskne küsimus ongi arupärimisõigus ja kõik sellega seonduv. Seejuures on kavas ka praktiline analüüs põhimääruste ja volikogu töökordade üle.

    ReplyDelete