Sunday 13 March 2011

Keskerakonda valiti keeleküsimuse pärast

Eile ühel pereüritusel kuulsin, et enamus venekeelsetest külalistest hääletas Keskerakonna poolt. Üllatav oli see, et nende inimeste seas olid ka ärimehed.
Küsisin, et miks? Kõigi vastus oli üks - hääletasime vene koolihariduse säilitamise poolt.



Mina ei jätnud jonni ja pärisin:
Kas te ei taha, et teie lapsed saaksid selgeks eesti keele?

Ja nüüd tähelepanu! Vastus:
Me tahame, et meie lapsed läheksid eesti lasteaeda, seejärel eesti kooli, hümnaasiumi ja eesti kõrgkooli. Aga me oleme selle vastu, et vene keeles alghariduse saanud lapsed viiakse sunniviisiliselt üle eestikeelsele õppele.

Praegu oleks viimane aeg alustada õigest otsast - lasteaedadest.

Küsimused-ettepanekud Rae valla kohta:

1. Kas vallal on võimalus ja soov luua Peetri kooli baasil eraldi rühm venekeelsetest peredest kodustele lastele, kes ei käi lasteaias? Et nad saaksid koolieelset eestikeelset praktikat? Millisel viisil seda teha - see on pedagoogide rida.

2. Kas tuleks kõne alla, et lasteaiajärjekorras saavad venekeelsetest peredest lapsed mingi järjekorraeelistuse? See on ühiskonna huvides, et need lapsed saaksid keeleõppimisel tuge? Mõistan, et see on konfliktirohke lahendus, kuid äkki mõtleksime selles suunas?

Peetri külas on eesti rahvusest inimesi umbes pool. Teine pool vajab mingil määral tuge keeleõppes. See et külaüritustel välditakse venekeelsete inimeste osavõttu on kahetsusväärne, kuid mingeid illusioone tuleviku suhtes minul ei ole. Kaks kogukonda elavad omaette ja nende omavaheline suhtlus on minimaalne. Aga lastesse võiks natuke investeerida. Kas keegi on nõus appi tulema projekti koostamisel et saada toetust vene laste integreerimise tegevusele? MTÜ Väike Peeter võib seda asja vedada aga meil ei ole projektikirjutamise kogemust.

6 comments:

  1. Jüri,

    Teema on oluline ja on hea teada, et nüüd ka venekeelsed perekonnad nõustuvad, et lapsed käiksid kõik eestikeelsetes laseteaedades.
    See aga on keerukam probleem, kui esmapilgul tundub. Nimelt - sel juhul peavad vähemalt osa lasteaiapedagoogidest valdama ka vene keelt (põhjusi ei hakka siin lahti kirjutama)ja hetkel on nende keeleoskusega nii, nagu on.

    Mingit eelisjärjekorda etnilise kuuluvuse alusel ei ole võimalik teha.

    MTÜ Väike Peeter sellekohane projekt oleks väga hea ettevõtmine. Selleks oleks kõigepealt vaja minna Integratsiooni Sihtasutusse ja uurida, millised on nende toetusvõimalused ja mida nad on valmis konkreetselt toetama. Seejärel olen valmis projekti koostamisel osalema.

    ReplyDelete
  2. Ja veel, Jüri,

    Selle Sinu saadud vastuse:
    "Me tahame, et meie lapsed läheksid eesti lasteaeda, seejärel eesti kooli, gümnaasiumi ja eesti kõrgkooli. Aga me oleme selle vastu, et vene keeles alghariduse saanud lapsed viiakse sunniviisiliselt üle eestikeelsele õppele." esimese osast võiks keegi kirjutada venekeelses meedias artikli. Seni on kirjutatud ainult vastuse teisest osast - me oleme vastu.

    ReplyDelete
  3. Agu, vene meedias on kajastatud mõlemat osa piisavalt palju. Loomulikult, see osa mis on "vastu", on emotsionaalsem ja paistab rohkem silma.

    ReplyDelete
  4. Sain Jaak Aaviksoo käest vastuse küsimusele "Miks hariduse eestistamist ei alustatud lasteaedadest?" Aavikso arvas, et põhiliseks oli eestlaste mälu sellest kuidas kunagi üritati venestada eesti koole NLi aegadel. See tekitas väga suure vastasseisu. Kuna inimese kultuurilise arengu alus pannakse paika just varasemas lapsepõlves siis selline lähenemine oleks "sundviisiline assimileerimine". See ei oleks vene inimeste väärikas kohtlemine.

    Teiseks probleemiks märkis Jaak Aavikso ka paljude eestlaste vastuseisu vene peredest laste segunemisele eesti lasteaiarühmadesse. Kui on mitu vene last grupis, siis hakanud eesti lapsed vene keelt kodudes rääkima.

    Igal juhul, need olid huvitavad seisukohad, millest on äärmiselt vähe juttu olnud, eriti vene meedias. Katsun seda lünka vene meedias täita, kasutades oma võimalusi.

    ReplyDelete
  5. Delfi ei ole küll viimase tõe allikas, aga lugedes
    koalitsioonileppe osa kommentaare, mis puudutavad vene haridust eestis, hakkab kõhe. Väga jõhkrad, kus kutsutakse otse eestlaste hävitamisele, on minu märkuste peale eemaldatud, aga siiski peegeldab see mingil määral hoiakuid.
    http://rus.delfi.ee/daily/estonia/koalicionnyj-dogovor-predpolagaet-polnyj-perevod-gimnazij-na-estonskij-yazyk.d?id=42724777&com=1

    ReplyDelete
  6. Jüri, jah, vene meedias ei ole nendest teemadest juttu olnud, kuid Eesti meedia on nende üle aastaid arutanud.

    Vene meedias on olnud mõned artiklid või intervjuud mõne eestlasega (sh minuga), kuid neid on siis kommentaarides tugevasti rünnatud. Üsna paljud "teadlased" on aga püüdnud venelastele meele järgi olla ja kirjutanud vene meedias neile meeldivaid artikleid. Nende teadlaste tagamõtteks on enamasti olnud hoida nn keele- ja integratsiooniteema päevakorras ja nii sellele riigilt rohkem raha saada, et ikka ja jälle saaks teha kaheldavaid uuringuid.

    Sunniviisiline assimileerimine on olnud argument, millist süüdistust on eestlased kohutavalt kartnud. Ebastabiilsust on kartnud ka meie Lääne-partnerid. Nii ei tehtudki pikka aega midagi. Seda enam, et venekeelsed olid sellele vastu ja Venemaa ainult õhutas vastasseisusid Eestis. Me kartsime isegi mõistet "assimilatsioon", kuigi see on rahvastikuteaduslik termin. Mõtlesime välja mõiste "integratsioon" ega tea senini, mis selle sisuks on.

    Üheski teises riigis ei ole lasteaedasid tulenevalt immigrandi emakeelest (kui siis eralasteaiad, kus õpetatakse intensiivselt asukohamaa keelt) ja keegi ei süüdista neid sunniviisilises assimileerimises.

    Jah, ka eestlased olid sellele vastu, et lasteaias (ka koolis) käiksid koos eesti ja vene emakeelega lapsed. Jällegi üks foobia, millele puudub ratsionaalne põhjendus. Isegi, kui eesti lapsed oleksid hakanud rääkima ka vene keelt, oleks see vaid hea olnud - keelteoskus on ikka hea. Kahjuks ei tabanud seda ära ka vene perekonnad, vaid hakkasid rääkima sama juttu. Nii ongi paljud elanud eraldatult juba 20 aastat ega suuda omavahel suhelda, sest puudub ühine keel, mida kasutada ja puuduvad ka ühised kogemused, millest üldse rääkida. Kannatavad siin muidugi ennekõike vähemuses olijad.
    Eesti külades ja väikelinnades on nendest foobiatest juba ammu üle saadud. Seal on ühtne lasteaed, ühtne kool, räägitakse eesti keelt ja suheldakse omavahel. Kodus räägitakse emakeelt, vajadusel õpitakse seda ka koolis või oma kultuuriseltsides. Selleks saadakse riigilt raha.
    Tallinnas ja Narvas on need probleemid teadlikult üle politiseeritud, et mõned poliitikud saaksid enda jaoks säilitada elektoraati. Küsiks õige, et miks need poliitikud ise suhtlevad suhteliselt vabalt ka eesti keeles, aga hoiavad oma elektoraati sama tegemast?

    ReplyDelete