Vallavolikogu istungil esitatud arupärimine

Marko Mitt teeb tänuväärset tööd analüüsides Rae vallavolikogu õigusakte ja Vallavalitsuse kirju.

Viimati esitas Marko analüüsi Rae Vallavalitsuse vastuse kohta volikogu liikme arupärimisele:

Selles analüüsis võrdustatakse volikogu liikme volikogu istungil esitatud arupärimine volikogu liikme õigusega esitada vallavalitusele küsimuse ja saada nendele vastuseid.

Kuna KOKS ei käsitle arupärimist, siis kuulub selle sätestamine vallavolikogu kompetentsi. Rae valla põhimääruses on sätestatud nii vastuse saamine volikogu liikme kirjalikule küsimusele (pr 18. lõige 5, punkt 7) kui ka arupärimine (pr 37). Marko lähtub paraku vaid esimesest.

Miks on vaja neil kahel asjal vahet teha?

Vallavalitussele esitatud kirjalikule küsimusele vastab vallavalitsus ja see on vallavalitsuse ametlik vastus. Seda ei pea volikogu vahendama.

Arupärimisele vastab kas vallavanem või keegi abivallavanematest ja see on ennekõike poliitiku vastus teisele poliitikule.

Vahe tegemine on vajalik ka seetõttu, et vallavolikogu ei kujuneks mõne poliitiku kirjade (küsimuste) vahendajaks tema ja vallavalitsuse vahel, mida poliitik kasutab oma poliitilistes huvides.

Kahjuks on valla põhimäärus toiminud veel lühikest aega ja sellega ei ole piisavalt kursis ei volikogu liikmed ega ka vallavalitsuse liikmed ja ametnikud. Nii ei oleks pidanud vallavalitsus vastama volikogu liikme arupärimisele 10 päeva jooksul, vaid järgmisel volikogu istungil. Seda selleks,e t kõik volikogu liikmed oleksid kursis nii arupärimise kui ka vastuse sisuga.

Valla põhimääruse liiga lühikese toimimisaja tõttu tekib segadusi esitatud kirja (dokumendi) määratlemisel kui ka sellele vastamisel.

Kahjuks eksisin ka mina volikogu istungi juhatana volikogu liikmelt arupärimist vastu võttes, kuna see oli suunatud küsimusena vallavalitsusele ja see oleks pidanud olema esitatud otse vallakantseleisse vastuse saamiseks. Jälgin hoolikamalt, et edaspidi ma selliseid arupärimisi vastu ei võtaks, vaid soovitaksin volikogu liikmel pöörduda otse vallavalituse poole.

Vajadus eristada küsimusi vallavalitusele (KOKS) ja arupärimisi (valla PM) tuleneb ka sellest, et kui volikogu vahendab mingi küsimuse valalvanemale või abivallavanemale, siis peab volikogu saama teada ka vastusest sellele. Mitte aga nii, et vastus antakse küsijale ja küsija levitab seda mingite oma kanalite kaudu oma poliitilistel eesmärkidel ja volikogu liikmed ei tea samala ajal vastusest midagi.

Niisiis - peaksime hakkama vahet tegema KOKS alusel esitatud küsimusel ja valla põhimääruse alusel esitatud arupärimisel.

Oleks kena saada Marko seisukoht selles asjas.

Prügihunnikud

16. mai 2011 kl.11.00
Valvekaamera jäädvustab kahtlase liikumise - kallur paiskab Peetri küla keskel maha prügihunniku.

Tänu kiirele vallakodanike ja võimu tegutsemisele sai asi korda 2 päevaga. Tänud kõigile!

Kas pettumine erakonnas või isiklik ambitsioon?

Rae valla poliitikas tekkis torm veeklaasis. Endine vallavanem otsustas lahkuda Keskerakonnast. Talle omaselt tegi sellest kärarikka sammu. Vallapoliitikuna võiks ju rahul olla - opositsioon muutus vallas killustatumaks ja nõrgemaks. Kardetavasti aga püüab lahkuja hoida ka nii opositsiooni liidri rolli ja allutada endale kohaliku keskerakonna volikogus olevad liikmed.
Üks sarnane olukord oli enne viimaseid valimisi seoses Rahvaliiduga, kus Raivo manipuleeris Rahvaliiuduga. Kuni selleni välja, et RL rakuke kuulutas ta oma vallavanema kandidaadiks. Nüüd rahvaliitu enam ei ole.

Keskerakonna maine on sedavõrd nigel, et ajakirjandus tervitab iga lahkujat ja püüab lüüa järjekordse kirstunaela. Jäetakse analüüsimata lahkuja isik ja põhjused. Hetkel on ajakirjanduse jaoks kõik erimeelsed head ja sarnased. Sellesse tasuks siiski süüvida.

Lahkuja kinnitab, et KE maailmavaade on talle meeltmööda. See väärib tähelepanu ja meeldejätmist. Eriti rahvus-, keele- ja kodakondsuspoliitika kontekstis ja suhtumises EL-i.

Lahkuja toob esile erakonna autoritaarse juhtimispraktika. Kes vähegi vaevub mõtlema selles kontekstis lahkuja üle, siis sama juhtimisstiil iseloomustab ka teda ennast.

Lahkuja toob esile viletsa meediapoliitika. Siit kumab usk, et tähtis ei ole mitte poliitika, mida tehakse, vaid meediapoliitika, kuidas tehtavat avalikkusele esitatakse. Ehk tasuks vaadata sügavamale - kibestunud vastandumine saabki tulla vaid sellest, et ei suudeta arusaadavalt põhjendada aetavat poliitikat.

Olulisim on lahkumiskirjas kindlasti aga valimistel lüüasaamisest ja kehvast personalipoliitikast rääkimine. Lahkuja esitab vihjeid, kuid jätab palju avamata. Hiljuti toimusid kahed valimised. Neist kummaski osaledes ei toonud lahkuja esile nüüd järsku üleöö esilekerkinud erakonna hädasid. Nõustus kandideerima ja kinnitas, et jagab erakonna arusaamisi, seisukohti, tegevust ja juhtimisstiili. Juhtus aga nii, et tuli loobuda nii vallavanema ametist ning Riigikogu valimistel ei pälvinud nimekirjades oodatud algusotsa kohti. Oli veel võimalus, et selle kompenseerimiseks leitakse ametikoht Tallinna Linnavalitsuses, kust mitmed siirdusid Riigikogusse. Paraku jäi seegi kompensatsioon olemata. Eks lahkumisteeside punkt 6 seda kibestumist väljendabki. Erakond andis tema mittemärkamisega lahkunule üsna karmi hinnangu.

Seda kinnitab ka KE Rae osakonna protokoll, kus RU osakonna juhi rolli maha pani. See protokoll rippus mõnda aega KE Rae kodulehel, kuid nüüdseks on sealt maha võetud. Sealt selgus senise juhi kogu kibestumise ulatus ja pettumus, et ei saanud jätkata vallavanemana, et ei pääsenud Riigikogusse. Pettumus, et tema aitas sinna Riisalu, aga teda ei hinnatud ka siis.

Hiljuti andis lahkunu ka teada, et asub looma valimsiliitu järgmisteks valimisteks, kuid siis kinnitas, et jääb KE liikmeks. Jah, juht vajab uusi juhitavaid, sest viimase aasta jooksul ei olnud ka KE Rae osakonna liikmed enam valmis üksnes käskusid kuulama. Sellekohase kiidulaulu heas KE netikommentaaride stiilis on ta foorumites juba käivitanud. Või leidub mõne muu erakonna osakond, mis endale allutada?

Kuidas vald üleujutustega võitleb

Hakkasin koguma infot Peetri küla nn "uputuste" kohta. Avastasin, et kolme viimase aastaga on muutunud niipalju, et:

- vald asus probleemi süsteemselt lahendama ja ei veereta selle elanike kaela, see on positiivne;

- uued sadevee projektid on valmis;

- esimesed tööd tehtud.

Ka infoliikumine 2011. aastal on palju parem - nii elanikud kui meedia saavad objektiivsema pildi toimuva kohta. Vallakodanikuna võin selle üle vaid rõõmu tunda.

Pikemalt sellest >>

Jaak Aaviksoo Peetri koolis

Täna esines Jaak Aaviksoo Peetri koolis. Teema: "Visioon tänapäeva hariduse väljakutsetest"

Saalis oli mitukümmend kuulajat, põhiliselt haridustöötajad. Avameelsed professori mõtted olid väga huvitavad, kahjuks saime teada, et Aaviksoo on paljude oma seisukohtadega vähemuses. Millised siis olid need seisukohad?

1. Koolis (ka kõrgkoolides) õpilastele topitakse pähe liiga palju mittevajalike teadmisi;

2. Ei õpetata lahendama probleeme, vaid andma küsimustele pähe tuubitud vastused;

3. Suurimaks hädaks kooliprogrammi koostamisel on akadeemiliste haritlaste ladvik - õppejõud, metodistid, kes igal moel suruvad kooliprogrammi igasugu asju, mille vajalikkuses on kindlad vaid nemad ise. Minu küsimusele "Kas ei saaks neid teoreetikuid kooliprogrammist eemal hoida?" vastas Aaviksoo, et "Kujutage ette milline kisa tõuseb";

4. Üliõpilastele anda täielik vabadus ise valida millist eriala õppida - oma enda vastutusel. Riigipoolne toetus näeks välja stipendiumite ja hüvitiste masksmisena nende erialade tudengitele, milles on riik kõige rohkem huvitatud;

5. Ülikoolide arvu on vähendatud 50-lt 30-le. See on alles osa sellest mida tuleks veel vähendada. Peab keskenduma kõrgkoolihariduse kvaliteedile ja muutma ühiskonna hoiakuid, et laps peab kindlasti minema pärast kooli õppima ülikooli.

Oli ka palju muud huvitavat, kui keegi täiendab selle väikse kokkuvõtte, siis oleks väga tore.

Sain vastuse ka ühele oma vana küsimusele "Miks hariduse eestistamist ei alustatud lasteaedadest?", sellest natuke pikemalt siin>>

Ehitusjärelvalvest Rae vallas

Delfi artikkel >>

Ametnikud peaksid otsustavalt sekkuma eraehitusse vaid kahel juhul:
1. Ehitis on keskkonna-, elu- või terviseohtlik;
2. Ehitusega rikutakse naabrite huve.

Minu arvates on Rae vallas asi ehitusjärelvalvega olnud suht mõistlik. Aga konfliktsete olukordade ennetamiseks ja lahendamiseks pakun jätkuvat kasutada rahvahääletuse vormi.

Praegune menetlus on vallakodanikele segane ja bürokraatlik. Saatsin valla üldplaneeringu paranduste ettepanekud. Sain vastuse:

http://docs.google.com/viewer?a=v&pid=sites&srcid=ZGVmYXVsdGRvbWFpbnxqdXJpa2l2aXR8Z3g6NjUyN2ZjNDdiZDBiOWE3NQ&pli=1

Poolteist lk. vett ja natuke asjast, kusjuures hoopis teises kontekstis, kui minu ettepanekud. Kõik on vormistatud nii, et tavaline inimene lööb käega edasisele menetlusele.

Mida arvad Sina?

Peetri küla sadeveed - Vahtra tee

Edastan abivallavanemale Peetri küla Vahtra tee 2 elaniku küsimuse:

"Kas vald on midagi otsustanud, et millal hakatakse kraave rajama?
Kevad taas käes ja hakkab kindlapeale uputama"

Jutt käib Vahtra tee kanti planeeritavatest kraavidest.

Avalik poliitiline diskussioon

Diskussiooni algataja: Marko Mitt.

Marko saatis huvitava hinangu valla poliitiliste suhtluskanalite kohta. Kutsume teid oma mõtteid avaldama.

Tere!

Olen viimase paari nädala jooksul üritanud (eelkõige enda jaoks) luua objektiivset seisukohta valla poliitika kohta. Põhjuseks miks nii üldiselt vallaelule läheneda soovin, on saada aru, kes oma positsiooni avalikkusele presenteeritud vaadetele vastavalt suudab/oskab parimal moodusel rakendada. Lihtsustatult öeldes on hüpoteesiks: kas tehakse seda mida räägiti/räägitakse(?). Seejuures on eesmärgiks anda hinnang kui erapooletu kõrvalseisjast elanik, kel ei ole eelarvamusi erakondlike kuuluvuste, koalitsiooni/opositsiooni ega ka personaalselt ühegi KOV poliitiku kohta.

Selle nn uurimuse tulemusel olen suutnud kaardistada kolm poliitilise alatooniga aktiivsemat veebipõhist infovahetuskeskkonda. Üks on käesolev ja teine nn opositsioonimeelsem foorum ning kolmas Raivo Uukivi koduleht. Olles need infokeskkonnad läbi töötanud, saan teha järgnevad järeldused.

… jätkub kommentaaris …

Kas on mitu samanimelist seadust?

Selles teemas algatan arutelu seaduste ja nende rakendamise üle. Volikogu töös on seadused möödapääsmatud. Nende alusel peab volikgou töötama, seadustele viidates volikogu tööd ka oponeeritakse.

Kuna probleemseid olukordi tuleb tihti ette, eriti, kui seaduste sätetele viidates püütakse inimesi eksitada, neile lasua valetada.

Kirjutasin sellel teemal konkreetse artikli IRL Rae ajaveebis: Kas on mitu samanimelist seadust?

Millised on teie kogemused seadustest ja nende tõlgendamisest? Kas volikogu õigusaktid on arusaadavad?

Ametnik - nõustaja või karistaja?

Poliitikud - teie ülesanne on küsida iga ametniku käest:

Kas ametnik on kontrollija ja KARISTAJA?

Või ametnik on kontrollija ja NÕUSTAJA?

Kuna küsimusel on konkreetne põhjus - Peetri küla hamburgeriputka ümber tekkinud konflikt vallaametniku ja vallakodaniku vahel, siis soovin ka konkreetset vastust. Miks ametnik ei tule kodanikku nõustama vaid alustab pisiasja pärast väärteomenetluse ja kutsub kohale politsei?

Räägin ka ühest kogemusest. Mina kujundan pakendeid erinevatele Eesti toidukaupadele. Osa neist lähevad ekspodiks. Pakendid peab tootja/maaletooja kooskõlastama kohalikes ametites.

Kooskõlastus Taanis toimub nii:
p. 1. Anname eskiisi sisse
p. 2. Saame ametnikult vastuse - see ja too ei vasta nõuetele. See muutke palun ära nii ja too - naa.
p. 3. Muudame vastavalt ettekirjutusele ja saame kooskõlastuse.
Protsess kestis 10 päeva.

Kooskõlastus Eestis toimub nii:
p. 1. Anname eskiisi sisse

p. 2. Saame ametnikult vastuse - see ja too ei vasta nõuetele.

p. 3. Küsime - kuidas oleks vaja muuta, et vastaks nõuetele?

p. 4. Saame vastuse - teie muutke ära ja meie anname vastuse.

p. 5. Teeme muudatused ja anname eskiisi sisse

edasi loe 5 korda järjest pp. 2-4.

p. 21. Saame kooskõlastuse.

Protsess kestis 7 kuud.

Eesti keskmine ametnik on vastutusvõimetu, kuid väga tähtis. Kutsun kõiki üles näitama ametnikele nende õige koha - kodanike teenindaja.