Ebauskliku Rahva Kogu

Täna toimus üks tore üritus nimega Rahvakogu (ametlikult vist kuidagi teisiti, aga see Kogu on hää kaubamärk). Aitasin omalt poolt asjale natuke kaasa. Ürituse käigus tabas mitu üllatust.

Üllatused

1. Esimene oli meeldiv. Korraldatud oli kõik väga hästi. Ainus tõrge - mittetoimiv elektrooniline häältelugemise süsteem. Suur osa pultidest ei saatnud oma signaali lugemiskeskusesse ja seega kasutasime varuvarianti - täitsime vastused paberil.

2. Teine oli paratamatu - üsna kesine osavõtt. Oli lubanud tulla 500 inimest. Elektrooniline registreerimine andis tulemuseks alguses 249, ja seejärel 256 inimest. Silma järgi neid oli ikka rohkem, kuid kindlasti alla 400.

3. Kolmas oli imelik - venekeelseid inimesi oli palju vähem kui nende osakaal ühiskonnas. Täitsa umbkeelseid oli u 20, teine samapalju valdas eesti keelt. Kindlasti ei olnud venelasi üle 50. Tundub, et kutsuti ainult kodanikke. Imelik, võiks ju kaasata laiemat ringi.

4. Neljas oli kurb. Suures ülekaalus olid üle 56. aastased mammid ja papid. Noori 18-35-aastaseid oli u 15%. Olenemata põhjustest on see kurb.

5. Viies oli koomiline. Avakõnega esines David Vseviov - inimene, keda õigustatult peetakse vene ekperdiks. Aga meie lauas istuvast kolmest venelasest ei olnud keegi sellist nime kuulnud. Kes see veel on? Kõne tõlke ära kuulates oli hinnang küll positiivne: "räägib ilusti, nagu õige juut".

Küsimused

Kokku oli 18 küsimust. Palju oli selliseid, mille vastuseks pakuti kaks ekspertide valikut: HALB ja VEEL HALVEM. Kuigi inimestel oli selge eelistus mõne kolmanda variandi poolt. Näiteks küsimus "Kuidas valida presidenti?" Vastused:
1. Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu.
2. Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel.

Meie lauas olid kõik üksmeelel, et presidenti pole üldse vaja. Aga sellist valikut Rahvakogule ei antud.

Mõned küsimused olid välja toodud selgelt vastuolus rahva ettepanekutega. Näiteks, Rahvakogu materjalides oli märgitud "Erakondade riigieelarvest rahastamise kohta arvati üldiselt, et praegune erakondade riigieelarveline toetus on liiga suur...", aga toetuse kärpimist hääletusele ei pandud. Selle asemel küsiti hoopis kuidas toetust jagada.

Ebausk

Alguses iga osaleja pidi rääkima tema ootustest Rahvakogu suhtes. Pooled meie laua inimestest vastasid "ei ole mingeid ootusi". Täielik ebausk. Arutelu alguses hakkas tekkima usk ja lootus, et ikkagi meist miski oleneb. Läbides pooled küsimused see usk kadus inimestel lõplikult (äkki oli vahepeal toimunud hea lõuna selle põhjuseks, täis kõhuga olla aktiivne on raske?)

Ainus, mida inimesed kindlalt uskusid, et "saadame valitsejatele signaali, et meie ei ole eluga rahul...". Vanad ei ole rahul pensioniga, noored - arenguvõimaluste puudumisega Eestis, vaesed - vaesusega ja rikkad - viimaseid ma Rahvakogul ei kohanud. 1 majanduslikult kindlustatud kodanik mahuks valimisse 6000. Aga 500 mõjutaja hulka nad kahjuks ei mahtunud. Vaene, vaene Eesti!

Veel üks üllatus, mis tabas mind - inimeste vähene usk Šveitsi poliitilisse süsteemi >>
Kuigi hääletustulemusi saab tõlgendada ka teisiti. Aga siiski:

1. Rahvas tunneb, et on ebapädev otsustamaks isegi lihtsaid küsimusi, mugavam on vinguda ja teisi süüdistada.
2. Äkki saavad siis venelased (kes on aktiivsemad oma õiguste eest seisjad) liiga suure mõju? Et eestlased ei tule referendumile, aga venelased kindlasti tulevad... nö Tallinna sündroom. (see oli minule isiklikult suurimaks päeva avastuseks).

Läbipaistvus

Kindlasti oleks vaja avalikustada ürituse raamatupidamine, ehk millele kulus ürituse eelarve. Eelarve oli suhteliselt tagasihoidlik ja kindlasti üritus õigustas end. Kuid tavainimesele mõjuvad suured numbrid (kuulda oli 50-st tuhandest eurost) ärritavalt. Selgitame siis kuhu need summad kulusid. Mind näiteks huvitab, kas Tallinna linnale kuuluv Lauluväljak rentis ruumid ürituseks ja millise hinnaga. Või hoopis toetas ruumide ja mööbliga Rahvakogu.

Paar tähelepanekut Laululava lauast veel 

1. Ekspertide filtri kasutamine tundus vale otsusena. See süvendas inimeste arvamust, et nendega manipuleeritakse. Veebis oli asi selge ja avalik, seejärel hakkas toimuma keemia. Kuigi see tegelikult manipuleerimine ei olnud, kahju, et selline tunne tekkis. Tulevikus oleks hea tuua Rahvakogu ette veebis eelhääletatud küsimused, või need, mis said suurema toetuse. Et oleks ikka õige rahva hääl, mitte filtreeritud ja silutud sosin.

2. Osavõtjad (ei julge hinnata kui suur osa, kuid kindlasti suur) tundsid, et nad ei tea nendest küsimustest tuhkagi, ja tegelikult ei tahagi teada. Liiga keeruline tavainimesele. Aga lohutus ka see, et laulame me hästi! Ja see tekitas soojad tunded. Vähemalt üks kindel ekspordiallikas on olemas.

PS. Ah jah, üsna üllatuslikult ei pidanud suurem osa vajalikuks luua sellist organit nagu Rahvakogu. Eelistati varianti:
"Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi."
Seega tekib suurepärane võimalus ka edaspidi kasutada Rahvakogu vaid auru väljalaskmise klapina - rahvas ju ise soovis. Minule tundus, et inimesed olid lihtsalt selle vastu, et kulutada raha riigi kassast. Ja see oli väga selge signaal: Eesti on vaene riik, ärme kuluta niigi nappi raha. Noh kõik need fondid, SA-d jms...

Kas AVATUS=AUSUS?

Pisut üllatav oli lugeda Rae volikogu esimehe arvamust volikogu istungite avalikustamise kohta. Meeldetuletuseks - 2012.a. suvel toimusid Rae volikogu istungite proovisalvestused ja avalikustamine.

Volikogu esimees nimetab seda tööks "tühikäigul". Jättes kahe silma vahele faktid:

- avalikustamise vajadus oli eelnevalt läbi arutatud valla kodanikega, põhiliselt Rae FB grupis. Pigem oli arvamus, et asi on ikkagi kasulik;

- avalikustamise vastu olid mõned koalitsiooni poliitikud, kes nägid selles ohtu, et opositsioon kasutab seda odava populismi eesmärgil. Tegelikkuses aga üritas kasutada seda populistlikult endine vallavanem (al. 0:02:30):

- oli otsustatud, et teostame proovisalvestused ja siis arutame edasi, kas töö on seda väärt.

Proovisalvestused toimusid valla kodanike abil ühiskondlikus korras.

4 kuuga on volikogu istungite videosid kokku vaadatud 1253 korda. Kas on seda vähe või palju, otsustagu igaüks ise.

Mina lootsin suuremat huvi. Sellest ka puht isiklik arvamus, et täiel määral see idee ennast ei õigustanud.

Samas on ka teisi arvamusi
Viimasel ajal on korduvalt tekkinud avalikkuse rahulolematus volikogu istungite protokollimise suhtes. Salvestustega oleks see probleem lahendatud - kes soovib, saab ka ilma protokollita kuulata teda huvitava osa. Kuid kindlasti, salvestuste tegemise ja avalikustamise kord peab olema selgelt kajastatud Rae valla põhimääruses. Miks volikogu esimees alavääristab seda tööd on minule arusaamatu.

Loomulikult, on ka muud tehnilised lahendused olemas. Näiteks täna toimub valla koosolekute ja istungite audiosalvestamine. Need salvestused võiksid olla süstematiseeritud kujul avalikustatud valla kodulehel. Ka see aitaks kaasa "avatud valla juhtimisele".


Ei vaidle, et AVATUS ja AUSUS ei ole alati üks ja sama. Kuid valla kontekstis ikkagi väga lähedased mõisted. Kahju, et ametnik, kes ise deklareerib avatud juhtimist, püüab alavääristada tööd selles suunas.

Dialoogiks avatud,
Jüri Kivit

Kes kaaperdas erakonna demokraatia?

"Kui keegi avaldab oma kriitilist arvamust, siis vastureaktsioon on, et huvitav, miks ta seda tegi, kelle huvides see on, mis on tema tegelikud eesmärgid. Lihtsalt see mõte, et vaba inimene vabalt kasutab oma arvamuse avaldamise õigust, ei tule kellegi nagu pähe," - Rein Raud.

See on ka vastus Jüri Kiviti poolt Rae volikogu esimehe Agu Laiuse süüdistusele: "Saan aru, et oled asunud ise ja ehk uue seltskonnaga valimisteks valmistuma. Sel juhul, kui IRL Sulle ei sobi, oleks korrektne sellest teada anda ja eemale astuda. Siis teaksime, kes Sa oled. Sina aga oled asunud teisele poolele, kuid püüad jätkuvalt koalitsioonis olles infot hankida ja seda koalitsiooni vastu ära kasutada."

Jüri Kivit:
Ma toetasin IRLi mitu aastat. Kui ma üldse järgmistele valimistele lähen, siis sõltumatu kandidaadina. Miks? Sellest lühidalt:

Pööran IRLi Rae valla osakonna liikmete tähelepanu asjaolule, et osakonna juhtimist ja vahest ka otsustamist teostab Agu Laius, tihti ka ainuisikuliselt. Teie erakonna demokraatia on kaaperdatud. Teie ise lubate kaaperdada, kui ei osale aruteludes, kui ei käi erakonna ja koalitsiooni koosolekutel. Ma ei tea mitu IRLi liiget on valla osakonna nimekirjas, kuid reaalset osaleb erakonna juhatuse suunamises vaid 10-12 inimest.

Kui te ise ei kehtesta oma erakonnas demokraatia, siis kehtestub kitsa grupi poolt juhitud partokraatia. Kus otsustamine, edutamine ja pidurdamine on koondatud kogenud bürokraatide kätte.

Suured pahandused toimuvad seal kus enamus vaikib ja teeb näo et kõik on korras.

Jälle see õnnetu raha

Töö eest peab saama palka.

Hea töö eest peab saama head palka.

Ametnike palgad on nigelad.

Nõus! Kuid üsna imelikuna tundus täna kuuldud ettepnek lisada vallavanemale ja 3 abivallavanemale palka juurde. Pole oluline isegi see summa suurus. Oluline on järgmine:

2 abivallavanemat pole vallas töötada veel jõudnudki, olnud ametis alla 1 kuu.
Noor vallavanem on igati tubli mees. Kuid temagi ametikohal töötatud aeg on veel üsna lühike, isegi preemiast on nagu veel vara rääkida.

Igatahes, ettepaneku esitajal on hea huumorimeel.

Ametnike ülekoormusest

Ma olen poliitikast väga kaugel. Ja ei saa aru lihtsatest asjadest. Ühe asja tegin aga endale selgeks, olles 3 aastat Rae valla juhtimisega seestpoolt tutvunud. Ametnikud upuvad töösse, kuid samas palju jääb tegemata.

Põhilised probleemid:

1. Liiga palju mõtetud tööd.
Riigi ja omavalitsuste endi poolt on kehtestatud hulk reegleid, mida peab jälgima. Tihti on need vastuolulised.

Kui erasektoris on asi lihtne - lubatud on kõik mis ei ole keelatud, siis ametnikud on sunnitud töötama põhimõttel "lubatud on ainult see mis on lubatud".
Ametnikule on kohustuslik vaid see, mille tegemata jätmise eest võib oma töö kaotada. Sellest tuleb järgmine probleem:

2. Palk on tulemusest tähtsam.
Ametniku töökoht sõltub sellest kui pikalt ja lojaalselt ta teenib... ei, mitte rahvast, vaid oma otseseid ülemusi. Seega, ametniku motivaatoriks ei ole kodanike heaolu, vaid sobivus ülemusega.

Kui erasektoris on asi lihtne - inimene peab oma tööga teenima firmale kasumit, siis ametniku töö näitajaks on kodanike rahulolu... aga kellega? Piir riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel on nii hägune, et pole võimalik selgelt joont tõmmata. Seega pole ka selget vastutust kodanike rahulolu eest. Näiteks, kes vastutab selle eest, et lasteaiakohti napib või ühistransport on kehv?

3. Liiga palju madalapalgalisi teenistujaid.
Kui Eestis on üle 200 omavalitsuse, milles keskmiselt 20-25 töötajat, siis see kasumlikkus, mida toodab üks töötaja on suhteliselt madal. Sellest tulenevad ametnike madalad palgad. Seda on korduvalt kuulda olnud, et aktiivne inimene sellisele tööle (palgale) ei tule.

Kujutage ette, et Rae vallas on 50 restorani, igaühes peab olema kokk, ettekandjad, raamatupidaja, varustaja... Nad ei läheks põhja vaid ühel tingimusel - palk on naeruväärne ja teeninduse tase olematu (reaalses elus läheks ka, aga omavalitsuse hinge, erinevalt restoranist, hoiab sees riik).

Kui elanikul tekib probleem, siis ega ta kohe kohtusse ega Riigikogusse ei torma, ikka elujärgsesse omavalitsusse. Kohaliku omavalitsuse ametnik on elanike pahameele esirindel ja esimene nõudmine temale on stressitaluvus, paks nahk ja... sellega paratamatult kaasaskäiv ajutuimus. Mis tekitab järgmise käitumismalli:

4. Tagumik olgu kaitsud
Ametnikud oma töös jälgivad eelkõige seda, et nende iga liigutus oleks mingi paberiga, korraldusega, määrusega või seadusega kaitstud. Suur osa ametnike suhtlemisest inimestega algab pika sissejuhatusega "vastavalt seadusele A par.2 punkt 3 lõige 5 ja määrusele nr X punkt 127...."

Aga kõik see ju nõuab tohutult aega, mille eest ametnik saab palka, kulutades meie maksuraha.

Inimesed ei vaja ametnikke, kui neil on piisavalt hea sisetulek.

Lihtsaid lahendusi ei ole, kuid mina kutsun inimesi kasutama Eesti riigi eeliseid olla ise endale tööandja. Maksate riigile vähem makse, seda täiesti seaduslikult, ja varem või hiljem on riik sunnitud oma halduskulu kärpima. Ametnikud lähevad põllule tööle. ;) Kui aga riik üritab muuta reegleid siis võtame õppust Kreekast (kuid ainult oma õiguste kaitsmises, mitte looderdamises).

Üks lahendustest oleks haldusreform, kuid seda Eestis niipea ei tule.

Jüri Kivit

ELVESO siseauditi aruande tutvustamisest volikogu istungil

Vastavalt teadaolevale, et ELVESO nõukogu on otsustanud tellida ELVESO juhtimise alase siseauditi aruande ning lubadusele, et kui aruanne valmib, tutvustatakse seda volikogu istungil, kutsusin 10. juuliks kokku istungi ühe päevakorrapunktiga: „AS ELVESO siseauditi aruande tulemuste tutvustamine“. Tulemusi tutvustama kutsusin auditi aruande koostaja esindaja.
Volikogu istungil arutamine tähendab, et volikogu liikmed saavad aruande tutvustajale esitada ka küsimusi ning saada neile vastuseid.
See on esile kutsunud mõnede opositsiooni liikmete järjekordse lahmiva süüdistuste laviini.

Selgituseks:
Raivo Uukkivi soovile saata volikogu liikmetele siseauditi aruanne vastasin (erinevalt Raivo Uukkivist ma ei avalda ei tema ega ka teiste volikogu liikmete kirju mulle, vaid üksnes minu vastused neile kirjadele):

Tere, head volikogu liikmed,

Sooviga enne istungit auditi aruandega tutvuda olen arvestatud.

Vastavalt AS ELVESO siseauditi tellimise lepingule on aruanne konfidentsiaalne ning aruande kasutamine on piiratud ja see ole ette nähtud levitamiseks kolmandatele osapooltele.
Sellest lähtuvalt ei saada ma aruannet praegu volikogu liikmetele tutvumiseks. Aruandega saab tutvuda 10. juulil 2012.a. alates kell 16.30 volikogu istungite saalis arvuti abil, kuhu aruanne selleks ajaks laaditakse. Istungi ajal tutvustab aruannet ja vastab küsimustele selle koostaja esindaja. AS ELVESO nõukogu esimees tutvustab aruandes esitatud tähelepanekute osas kavandatud meetmeid.

Head,
Agu Laius

Sellele kirjale kahelt volikogu liikmelt saadud vastusele vastasin (jutumärkidega on eraldatud neis kirjades olnud hinnangud aruandele ilma, et volikogu liikmed oleksid aruannet lugenud):

Tere,

Vallavolikogu roll antud juhul on omada teavet vallale kuuluva äriühingu kohta. AS ELVESO tegutseb mitte avaliku halduse, vaid äriseadustiku alusel.

Läbiviidud auditi aruannet pean vajalikuks volikogule tutvustada rahuldamaks volikogu liikmete põhjendatud huvi.

Sisuliselt peavad tegelema auditi aruandes esitatuga ja seal olevate tähelepanekutega AS ELVESO nõukogu ja juhatus ning kavandama selle alusel oma järgnevad tegevused. See ei kuulu vallavolikogu kompetentsi.

Auditi aruanded teadupärast ei tegele „mingite otsuste õigustamisega“, vaid annavad sõltumatu hinnangu auditeeritava poolt tehtu kohta.

Volikogu liikmed peaksid enne auditi aruandega tutvumist ja selle volikogu istungil tutvustamist hoiduma hinnangutest, nagu „töö on kallutatud“, „fabritseerimise korral“, „jabur“, „arulage“ jmt. Just need ja mõnede volikogu liikmete varasemad analoogilised faktidel mittepõhinevad, lahmivad, avalikkust eksitavad hinnangud paljude küsimuste käsitlemisel ongi aluseks sellele, et otsustasin auditi aruande teha kättesaadavaks volikogu istungi päeval vahetult enne istungi algust.

Head,
Agu Laius

Veel kahe volikogu liikme saadud kirjale vastasin:

Tere,
 

Veel kord:

Antud auditi aruande puhul ei ole tegemist erikontrolliga audiitortegevuse seaduse mõistes. Vastavalt tellimuslepingule on tegemist siseauditiga, mille eesmärgiks on anda AS ELVESO juhtkonnale piiratud ulatuses ülevaade äriühingu juhtimisega seonduvatest asjaoludest ja teostatud tehingutest. Tehtud tähelepanekute ja antud soovituste eesmärgiks on tõhustada juhtimise korraldust ja sisekontrollisüsteemi. Vallavõimu tegutsemise avatust näitab volikogu istungil volikogu liikmete teavitamine aruandest. Ei juhtu midagi halba, kui volikogu liige saab aruandes olevatest tähelepanekutest ja soovitustest teada alles koostaja poolse esitluse kaudu.

Niisiis – palun volikogu liikmetel mitte ajast ette tormata ega hakata aruannet arutama kasutades termineid, mida üks volikogu liige hakkas enne istungit teadlikult valesti kasutama ning millele ehitas üles oma süüdistavad hinnangud. Ja mida teine volikogu liige oma kirjaga üle võimendas. Juba see, kuidas volikogu liige lisab adressaatide hulka inimeste aadresse, kes ei ole volikogu liikmed, vallavanem ega volikogu istungite sekretär (levitavad juba praegu ebakorrektset infot väljapoole volikogu liikmeid), näitab, et dokumenti ei soovitagi hoida vaid enda teada. Teised volikogu liikmed, selles probleemi nägemata, jätavad need aadressid kustutamata.

See tutvustamisele tulev aruanne ei ole avalikuks levitamiseks ka mitte pärast volikogu istungit! Avalikkus saab piisava teabe aruande kohta.

Mul ei ole alust kahelda kõigis volikogu liikmetes, aga mul ei ole ka õigust kellegi suhtes erandeid teha.

Head,
Agu Laius


Nagu arvata oligi, selgitused ja kokkulepped teatud volikogu liikmega ei ole võimalikud, kuna ikkagi asus käsitlema teemat enne istungit oma kanalis. See on veelkordseks põhjenduseks, et otsus aruannet tervikuna enne istungit mitte tutvustada oli vajalik ja õige.

Agu Laius
8. juulil 2012.a.

Erakondade piiritu võim ja vaikivad kalad

Mäletame, et 2009.a. valimistel oli võitluses ka üks valimisliit. Ja mõned asjalikud inimesed olid selles ka. Paraku rahvas usaldab rohkem erakondi, paljud valisid erakonna järgi.

2009. aastal pärast valimisi olin seisukohal, et kuna 2 erakonda vallas said kokku väga suure toetuse, siis peaksid just nemad moodustama koalitsiooni - Ref + Kesk. Vaatamata sellele, et ise toetsin IRLi. Selline koalitsioon oleks taganud parima stabiilsuse. Paraku mõne aja möödudes just "personaalsed momendid" viisid Ref + Kesk koalitsiooni lagunemiseni. Põhjuste hinnangud on erinevad, kuid fakt jääb faktiks.

Sel aastal oli koalitsioon 2 korda keerulises olukorras. Ise olen jälginud põhimõtet, et järsud muutused valla poliitikas on vallainimestele kahjulikud. Ka vallavanema tagasiastumine oli vallajuhtimisele kahjulik. Kuid kohtu alla sattumine ei jätnud muud võimalust kui tagasi astuda.

Kuni järgmiste valimisteni peaks koalitsioon säilima ja loodetavasti ka säilib. See on vallakodanike huvides. 2013. aastal teevad inimesed uue valiku. Pole oluline MILLISE, olulisem on KUIDAS. Kas nagu Jüri Saare artiklis kirjutatu "Suund peaks olema võetud pigem (eriti kohalikel valimistel) isikuvalimistele..." või hääletatakse erakonna jägi?

Paljud hädad on seotud just sellega, et valijad ise hääletavad parteilise eelistuse järgi. Seda võiks parandada valimisseaduse muutmisega, et vähemalt kohalikel valimistel läheksid arvesse vaid isiklikud hääled, mitte erakonna summaarne häälesaak. Reaalses elus on selleni veel pikk tee.

Üks väheseid asju mida saab teha juba täna erakondade sees - mitte lubada juhtimise juurde neid inimesi kes sinna ei sobi. See on keeruline, kuna kaadriküsimuste arvamused on tihti seinast seina. Neid küsimusi peab arutama erakonnaliikmetega, mitte kitsas erakonna juhatuse ringis. Ka selles osas on erakondadel, ka IRLil veel pikk tee areneda.

Kuumaks teemaks on poliitiline korruptsioon. Seda ohtu ei saa kunagi vältida, kuid avatud ja miks ka mitte avalikud erakondade diskussioonid sel teemal vähendaksid ohtu, et nende juhid hakkavad võimu kuritarvitama. Võimu keskendumine ühe-kahe erakonna juhi kätte on igas mõttes ohtlik. Siinkohal Rae vallas on IRL heas seisus, kuna ühe liidri puudumine loob võimaluse laiemaks diskussiooniks ja eriarvamuste läbiarutamiseks erakonna sees. Oskaksid vaid erakonna liikmed seda kasutada. Kahjuks inimesed lihtsalt kardavad.

Kohtusin eile oma külanaabritega ja sain kaasa ühe toreda mõtte - see on väikerahva eripära, et iga inimene peab arvestama sellega et ka tema vastu on olemas kusagil väike luukere. Kui võtad palju sõna siis ilmub see luukere välja.


See on iga inimese enda valik - kas olla inimene või vaikiv kala. Tahaks elada koos inimestega, mitte kaladega akvaariumis.

Veigo Gutmanni sõnavõtt volikogus tagasiastumisel 19.06.2012

Austatud vallavolikogu esimees, head koalitsiooniliikmed ja valla elanikud

Jüris, 19.06.2012

Käesolevaga soovin ma esitada esmalt selgitused, miks olen pidanud vajalikuks astuda Rae valla vallavanema kohalt tagasi ja teha lühike kokkuvõte viimasest kahest ja poolest aastast, mil tegutsesin kogu pühendumisega vallavanemana Rae valla arengu hüvanguks. Oma pöördumise lõpus soovin ma tutvustada uut vallavanema kandidaati, kes viib võiduka lõpuni kõik senised olulised pooleni jäänud tööd ja projektid.

Teadaolevalt toimub minu isiku ümber skandaal, mille on põhjustanud 2007 aastal aset leidnud äritehingud minu isikliku ja samuti minu omandis oleva ettevõtte varaga. Täna on antud tehingute toimumist puudutavas esitatud minule prokuratuuri poolt süüdistus väidetavalt seaduste vastu eksimises ja ilmselt on ees ootamas pikad ja kurnavad kohtuvaidlused.

Kuivõrd minu kui vallavanema kahtlustamine ning süüdistamine seaduste ja heade tavade vastu eksimises, loob ebameeldiva meediakära ja negatiivse varjundi Rae vallavalitsuse tegevusele pean õigeks ja vältimatuks loobuda Rae vallavalitsuse juhtimisest.

Nii nagu olen avalikult kinnitanud, kinnitan siinkohal veelkord, et ei ole toime pannud ühtegi süütegu või riivanud avalikkuse õiglustunnet ning ma kavatsen oma õiguste eest lõpuni seista. Olen siiralt veendunud, et Eesti Vabariigi kohtusüsteem on vääramatu ja vähemasti kõrgeima kohtuinstantsi otsuste õiguspärasuses puudub alus kahelda. Kahtlematult teeb kohus lõpuks ainuõige otsuse, mõistes minu 2007. aastal toimunud tegevused seaduspäraseks.

Soovin tänada IRL-i, kes on minu ümber tekitatud skandaali tõttu on korduvalt olnud ebamugavas olukorras. Tänan toetuse eest reformierakondlastest volikogu liikmeid ja vallavalitsuse teenistujaid, kes on vaatamata toimuvatele sündmustele olnud alati valmis nägema mind jätkamas vallavanemana.

Minu aeg saab otsa enne kui olulised tööd jõuavad lõpuni. Kuid ega te minust lõplikult lahti ei saa, sest pole olemas kodukoha patriooti, kes oma kodukoha eest ei seisa. Mina näen Rae valda jõuka ja tegusa piirkonnana, kus on ruumi elada ja tegutseda kõigil, kes hindavad terviklikku elukeskkonda ja suurlinna lähedust. Kodaniku algatuse korras saab õnneks hea seista mitmesuguste projektide eest, mis aitavad Rae valda arendada.

Täna, ei ole mul hea meel selle üle, et meie valla suurim väljakutse, mis on seotud laste ja noortega, on veel lõpetamata. Läheb veel aega, kui lapsevanem ei pea enam muretsema oma lapse alus ja põhihariduse omandamise pärast kodukoha lähedal või tervisespordi harrastamise võimaluste pärast.

·         Valminud on Peetri lasteaed-põhikooli laiendusprojekt, millega nähakse ette 9 klassikomplekti, 240 lasteaiakoha, raamatukogu ja huvitegevuse harrastamise avaramad võimalused ja mille reaalne ehitustegevus saab hoo sisse veel käesoleval aastal;

·         töös on Lagedi Põhikooli rekonstrueerimine ja lasteaia juurdeehitus, mis valmib aastavahetuseks;

·         valmis on Jüri Gümnaasiumi ja Rae Spordikeskuse juurdeehituse ehitusprojekteerimine;

·         läbirääkimised riigiga on jõudmas lõpusirgele, mille tulemusel saab vald kinnistu Peetrisse Aruheina tee äärde lasteaia ehituseks;

·         lõppjärgus on Vaida noortekeskuse projekteerimine ja lahendamisel rahastamise küsimus;

·         Jüri terviseradade projekteerimine on lõppjärgus ja sinna on osaliselt ka juba lisa radu rajatud, samuti käivad läbirääkimised terviseradade lisamiseks Eesti terviseradade võrgustikku;

·         toimub Peetri keskuse – külaplatsi, noortekeskuse ja perearsti ehitusprojekti koostamise ja  rahastamisküsimuse lahendamine.

Kasvaval noorel põlvkonnal peab olema kindel homme. See tähendab, et ettevõtlus Rae vallas peab olema samapalju au sees kui usk inimeste headusse ja soovi ära teha midagi iseenda ja teiste inimeste jaoks.

Kas usk inimeste headusesse on au sees? Võib-olla oleme sunnitud nägema arenevas noores ühiskonnaelus meie inimestes vahest rehepaplust ja see võib heita ettevõtmistele kirju valgusvihu, kuid kui nüüd hetkeks järgi mõeldes endalt küsida, kunas oleme tahtnud halba oma kogukonnale või oma riigile?

Usun, et inimestes puudub instinkt teha oma kogukonnale halba. Paljude südametes, ka siin ruumis, on soov teha oma kogukonnale head,    ja mitte uskuda headusse, elu paremaks muutvatesse ettevõtmistesse on alusetu. Seepärast olen ka kindel, et ettevõtlus saab ka tulevikus olema siin au sees. 

Tänan oma eelkäijaid ja loodan, et olen kahe ja poole aasta jooksul vallavanemana ametis olnuna lükanud sisse paraja hoo, mis viib meie valla elu edasi, õiges suunas. Kuigi jah, milline on kellegi jaoks õige suund, see on iseküsimus. Rae valla elaniku jaoks, kes on tegus nooremapoolne inimene, on vaja kindlasti tervisespordi harrastamiseks võimalusi, on vaja oma lastele turvalist kasvu ja õpikeskkonda. Sellele oleme minu juhitud valitsuses rõhku ka pannud.

Olulisematest suunamuutustest, mis on viimase kahe ja poole aasta jooksul tehtud, tooksin esile järgmist:

Üks esimesi samme, millega 2,5 aastat tagasi tegelesime, oli vallavalitsuse majasisese, eelkõige juriidilise, kompetentsi tõstmine ja seeläbi saavutasime kohtuskäimiste arvu vähenemise. Aega on tegeleda sisulisemate küsimustega ja raha on ka pea kaks korda rohkem järgi jäänud. Miks peakski oma elanike või koostööpartneritega kohtus asju ajama, kui seda on võimalik ära hoida mõistliku ja selge asjaajamise ning kokkuleppimise teel. Lisaks on oluline seegi, et mitmed olulised otsused on sündinud kiiremini ja see ei ole toonud endaga kaasa, tihti lausa mõttetuid ja sisutühje vaidlusi.

Oleme parandanud ja ratsionaalsemaks muutnud koostööd riigiasutuste ja valitsusorganisatsioonidega.  Olgugi, et mitmete probleemküsimuste lahendamisel on tulnud ette ka vaidlusi ja erimeelsusi, kuid ka paremates peredes vaieldakse nii mõnigi kord.  Oluline on otsus, mis vastu võetakse, et see rahuldaks kõiki pereliikmeid.

Oleme 2010. aastal läbiviidud struktuurireformi tulemusel leidnud teotahtelisi spetsialiste või edutanud mitmeid  võimekaid pühendunud spetsialiste, kellel on tööd tehes sära silmis ja kes suudavad ning tahavad pühenduda eesmärgi täitmisele. Nimetatud reformi tulemusel vähenes kahe aastaga vallavalitsuse teenistujate arv 2010. aastal 75–lt teenistujalt 62 teenistujani.  Vabanenud finantsvahendite arvelt saime sisse viia mitmeid põhimõttelisi muudatusi meie kulude planeerimisel sh vallavalitsuse ja allasutuste, eelkõige haridusasutuste, palgakorralduses lisades allasutuste juhtide käsutusse nn motiveerimisfondi.

Mainitud struktuurireformi ja juhtimispõhimõtete suunamuutuste tulemusel on tulnud ette ka vajadus lõpetada töösuhted isikutega, kes ei ole oma tööülesannetesse ja kaastöötajatesse suhtunud piisava vastutustunde ja kohusetundega. Siinkohal võib esile tuua näitena Lagedi Põhikooli direktori ja AS ELVESO juhi ning nõukogu välja vahetamise. Viimase näite puhul kaalusid valla huvid selgelt üles nii sõprussuhted kui erakondliku kuuluvuse. Nende asemel on täna võimekad tegijad, kelle tegevuse osas saab olla kindel, et ettevõte juhtkond tegeleb ettevõtte arendamise ja tema poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmisega ning tagavad ettevõtte jätkusuutlikkuse tulevastele põlvedele.

Teise olulise suunamuutusena tõhustasime koostööd ettevõtjatega. Edukas koostöö valla ettevõtetega tähendab valla elaniku jaoks muuhulgas seda, et perioodil 2011-2014 rajatakse Rae valda faktiliselt vähemalt 2000 uut töökohta. Viimase kahe ja pea poole aasta jooksul on mitmed tegevused leidnud erasektori poolt rahastamist summas ligi 700 000 eurot. Võrdluseks saab siinkohal märkida, et eelmise vallavanema ametisoleku ajal on leidnud erasektori poolt rahastamist erinevad tegevused ja projektid summas 200 000 – 220 000 eurot Vahe on märkimisväärne ja näitab ilmekalt edukat ja konstruktiivset koostööd. Alustatud on AS ABB juurdeehitustöödega ja koostöös erasektoriga saab lähiajal teoks  Leivajõe silla rekonstrueerimine. Oleme olnud pidevalt ettevõtjatega diskussioonis leidmaks koostööprojekte, millega väärtustada meie elu ja ettevõtluskeskkonda ja leevendada meie eelarve koormust projektide realiseerimisel.

Kolmas edukalt läbitud samm on olnud vallavalitsuse pere-, sotsiaal-, kolmanda sektori- ja investeeringute toetuste eraldamise põhimõtete korrastamine. Menetlusprotsessid on muutunud selgemaks ja avatumaks ning toetuste väljamaksmise alused on ajakohasemad.

Hea meel on tõdeda, et ka koostöö III sektori organisatsioonidega toimib ja on teineteist mõistvam kui varem.

Täna vallavanema kohalt tagasi astudes saan ma tunda üksnes uhkust tehtu üle. Olen veendunud, et Rae vallast saab ükskord kõigi meie jaoks terviklik elukeskkond.  Usun, et tänase koalitsiooni jätkuva pika koostöö tulemusel tehakse Rae vallas ära veel nii mõndagi. Uut vallavanemat ootavad ees tegusad ajad.

Siinkohal teen ma täna volikogule ettepaneku tõsiselt kaaluda vallavanema kandidaadina Mart Võrtklaev’a kandidatuuri toetamist, kes viib kahtlematult kõik valla jaoks olulised tegevused võiduka lõpuni ja on Rae vallale väärikas vallavanem.

Lõpetuseks soovin tänada karastunud ametnikke ja „kaasvõitleiaid“ Tiit Keerma’d, Martin Minn’i, Kristi Aru’t, Kai Lasn’i, Stina Metsis’t,  Ain Puna’t, Anne-Ly Suvi’t, Ülle Parmast, Heli Gescheimer’it aga kindlasti Meelis Kasemaa’d, Aivo Hommiku’t, Tarmo Toomet’it. Kõigi nendega olen ära söönud Rae valla ja elanike huvides mitu puuda soola.

Tänaste vallavalitsuse noorte tegijatena tänan ja tunnustan Maiga Liiv’i, Indrek Metusa’t, Siim Orav’at, Stina Metsis’t, Mart Võrklaev’a, Birgit Parmas’t, Merike Männik’ut, Marika Moondu’t, Signe Heiberg’i, Annemary Neimar’it ja Merike Sults’i. Nimetatud tegijad on need, kelle üle ma tunnen erilist uhkust ja usun, et neist ja nende saavutustest, headest töötulemustest kuuleme veel paljutki head.

Tänusõnad soovin ma hea koostöö eest anda edasi ka Rae Huvialakoolile, Taaramäe Lasteaiale, Jüri Gümnaasiumile, Peetri Lasteaed – Põhikoolile ning Jüri ja Vaida raamatukogudele ja nende juhtidele. Tunnustan kõiki allasutuste juhte meeldiva ja konstruktiivse koostöö eest.

Loodan, et tulevasel vallavanemal on tänu noortele ja tublidele ning karastunud ametnikele lihtne meie koduvalda juhtida.

Veelkord vabandan kõigi ees, kelles on tekitanud aset leidvad sündmused ebamugavustunde.

Eesti Reformierakonna Rae piirkondliku organisatsiooni nimel,

Veigo Gutmann

Vallavanema tagasiastumise tagamaadest

4. juunil 2012.a. avalikustati, et prokuratuur on saatnud kohtule materjalid süüdistades Veigo Gutmanni ja Meelis Kasemaad huvitatud isikutena osalemas 2007. aastal maa-ala detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel.

11. juunil sain sain vallasekretärilt vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ametliku teate vallavanem Veigo Gutmanni tagasiastumise kohta ja vallavanema vastava avalduse. Esitasin küsimuse vallavolikogu 19. juuni 2012.a. päevakorda.

Teatud osa vallapoliitikutest ja poliitiliselt seotud inimestest nägi siin enda jaoks võimalusi ning asusid kohe survestama IRL-i vallavanemale umbusalduse avaldamiseks ja uue võimukoalitsiooni loomiseks.

IRL Rae osakond tegutses tasakaalukalt ega tormanud emotsioonide pinnal otsustama. Ei ole mõistlik teha kiireid emotsionaalseid otsuseid, vaatamata, et asi on ebameeldiv ja sellest kiire distantseerumine annaks hetkelist poliitilist kasu.

IRL Rae osakonna juhatus kogunes juba 5. juuni õhtul ja otsustas, et oleme koalitsiooni jätkamise ja koalitsioonileppe elluviimise jätkamise poolt. Selle juures lähtus IRL Rae osakonna juhatus vajadusest jätkata kavandatu elluviimist ning stabiilset valla arengut.

IRL-il oleks antud hetkel olnud tõesti kõige mugavam hakata nõudma kõigiga koos vallavanema tagasiastumist ja uue koalitsiooni loomist. Pidasime aga mõsitlikuks enne analüüsida võimalikke tagajärgi ja mõjusid valla arengutele. Leian, et see on vastutustundlikum, kui emotsioonidega kaasa minna. IRL lähtus sellest, et ära hoida võimaliku poliitilist turbulentsi vallas, kus järgnevatel kuudel oleks tegeletud vaid võimuvõitlusega, unustades käivitatud tegevuste elluviimise. Usun, et meid mõistetakse, kui esimesed emotsioonid on lahtunud. (Selliseid kogemusi on vallas aastatuhande vahetuse kandis küllaga, kus vallavõimu vahetati iga 3 kuu tagant.

IRL Rae osakonna juhatuse seisukoha tegime järgmsiel päeval teatavaks koalitsioonipartnerile ja edasine selles olukorras käitumine, teades, et IRL on stabiilne partner, oli juba reformierakonna valla osakonna otsustada.

Muidugi, arutasime Veigo Gutmanniga erinevaid tegutsemisvõimalusi mitmel korral ka omavahel. Ikka sellest lähtudes, kuidas oleks tagatud kavandatud suurprojektide elluviimine. Veigo asus üha kindlamalt seisukohale, et ta astub tagasi, mis viis vajaduseni mõelda läbi järgmise vallavanema kandidaat kui ka vallavalitsuse koosseis. Ka seda arutasid nii IRL Rae juhatus kui ka Rae RE.

Nii sündis vallavanema otsus tagsi astuda, kuid samas ka koalitsiooni otsused, kuidas jätkuks valla stabiilne areng ja kävitatud projektide elluviimine.

Veigo Gutmanni juhtimisel on vallavalitsus 2010 - 2012 teinud väga head tööd ning täitnud koalitsioonilepet kui ka koostanud ja viinud ellu valla arengukava. Kavandatud ja ette valmistatud on hulk mahukaid projekte leevendamaks lasteaiakohtade puudust vallas ja kavandamaks valla koolide laiendamist. Valla rahaasjad on korras ja võimaldavad need projektid teostada. Loodan, et Veigo panustab ka edaspidi energiliselt valla arengusse.


Taustast
Kohtusse antud asi juhtus 2007.a. Siis oli otsustajate seas nii vallavalitsuses kui ka volikogus hulk inimesi, kes kõik oleksid võinud Gutmannile ja Kasemaale öelda, et otsutamisel on vaja ennast taandada. Tollane vallasekretär oleks pidanud seda ka tegema. Võib vastu väita, et ei teatud seotusest. Aga sel juhul ju tehti vallavalitsuses ebapiisavat tööd otsuste ettevalmistamisega, kui ei saadud selgeks omanike tausta. Muidugi - patt on nende kahe hingel.
Nii valmis luukere, mis pandi kahe mehe kappi ootele. Ja polegi üllatav, et luukered võeti kapist välja just 2010.a., kui tehti avaldus prokuratuurile. Just pisut enne seda vahetus vallas koalitsioon ja senine vallavanem pidi asuma opositsiooni.
Jah, tekib hulk tundlikke probleeme, kui vallajuhtidel on oma vallas ka mitmesuguseid erahuvisid. Siin on alati keeruline karisid vältida.
Asjast on möödunud hulk aega. Viimase 2,5 aasta jooksul ei ole mulle teada ühtegi analoogilist juhtumit kummagi mehe töös.

Agu Laius
17. juunil 2012.a.

Veehinna muutus Rae vallas

30. mail 2012 tuli info, et "AS ELVESO tegevuspiirkonnas muutub vee ja reoveeteenuse hind ning kaob abonenttasu".

Minul tekivad sellega seoses küsimused:

1. Tarbin vett Tallinnas ja Rae vallas. Tallinnas oli vee hind ka varem soodsam, nüüd on korraga üle 50% soodsam. Tundub ebaloogiline.

2. Ma võin vabalt juua Kesklinna korteris kraanivett. Peetri alevikus ei saa kraanivett kurgust alla, vesi on erakordselt madala kvaliteediga. Rikutud kraanid, duššid, kodumasinad pealekauba. Veeallikas on Tallinnal ja Rae vallal sama - Ülemiste järv. Miks Elveso rikub vett?

3. Kuidas saab olla, et "Teenuse hinna tasu sisse on arvestatud ka tehniliste tingimuste ja projektide kooskõlastamise tasu". Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõige 5 räägib "Veeteenuse hinnaga ei tohi katta neid kulutusi, mis on kaetud liitumistasuga." Liitumistasu on ühekordne, tehniliste tingimuste ja projektide kooskõlastamise tasu on ka ühekordne. Talupojamõistus ütleb, et neid peaks vaatlema koos, mitte küsima tarbijatelt tasu tulevastele arendajatele osutavate teenuste eest. Mina leian, et see rikub seaduse sätet "(4) Veeteenuse hind ei tohi olla eri klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv."

4. Kas uus hind sisaldab ka sadeveesüsteemide ehitust ja hooldust? Sest vastavalt seadusele:

§ 14. Veeteenuse hind
 (1) Veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võib võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind)... jne.

Või on oodata lähiajal lisaks veel sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise tasu kehtestamist?

5. Miks Peetri aleviku elanikud peavad kinni maksma „Rae valla Pirita Jõe reoveekogumiseala veemajandusprojekti"? Kui Euroopa Ühtekuuluvusfond leiab, et need investeeringud on hädavajalikud ja pääsmatud, miks selle peo peavad kinni maksma inimesed kellel pole mingit pismist selle alaga.

Ja viimane küsimus. Miks nendes ja ka teistes taolistes küsimustes ei ole eelnevalt selgitusi jagatud?

AS Elveso nõukogus on kolm inimest, kes peaksid oskama nendele küsimustele vastata. Ootan vastust.

Jüri Kivit