Kuidas parandada volikogu kvaliteeti?

Rae valla FB grupis esitas Agu Laius sellise lihtsa küsimuse. Panen arvamuse ka siia.

Et tulevane volikogu ei jääks kehvaks siis:

1. Ei vali poliitikuid-ametnikke. Paljud kandideerijad soovivad läbi valimiste saada/säilitada töökoht vallas. Selle asemel, et palgata tööle häid juhte, võitjad lihtsalt jagavad ametipostid oma vahel.

2. Ei vali neid, kes jagavad lubadusi. Vald on kaugel sellest, et täita seadusega pandud kohustused. Keegi ei luba täna et "Täidame kõik seadusest tulenevad valla kohustused". Mina alustaksin ikka sellest, mis on seadusega ette nähtud. Selleks kulub vähemalt 5-6 aastat, arvestades valla rahalist seisu.

3. Ei vali erakondade liikmeid (nimekirjadest otsime neid, kes ei pea alluma partei ladvikule). Kui volinikud hääletavad juurdunud ärapanemise põhimõttel "koalitsioon toetab vallavalitsust, opositsioon on reeglina vastu", siis demokraatiat ei ole.

4. Teeme vallavalitsuse tegevuse läbipaistvaks läbi valla ametliku foorumi. FB lahendused selleks ei sobi mitmel põhjusel. See idee oli 3 a tagasi Refi poolt tagasi lükatud. Hetkel on VV tegevus läbipaistmatu mitte ainult elanikele, vaid ka volikogu liikmetele (nt vilets prügivedamise hange), selle kohta ei oska selgitusi anda isegi volikogu esimees.

5. Valime ausad ja otsekohesed inimesed (nt Peeter Lorents on väärikas inimene, aga avalikkusele vähe tuntud).

6. Ei vali inimesi, kes ei suuda isegi oma elu korraldada (nt Indrek Varik, lapse elatise võlg 13386.84€). http://www.kpkoda.ee/content/elatise-võlgnike-nimekiri/elatise-võlgnike-nimekiri-0

7. Paneme ametnikud lõpuks tööle. Kui vallavalitsus ei suuda vastata inimestele 30 päeva jooksul, siis peab volikogu otsusega kehtestama ametnikele selle eest trahvi.

Indrek Varik - lapse elatise võlgnik

  NB! Rae valla IRLi osakond ei toeta selle postituse avaldamist. Postituse autorina mina ei näe võimalust selle info kõrvaldamiseks.

Lugupidamisega, Jüri Kivit

LAPSE ELATISE NÕUDE VÕLGNIKE NIMEKIRI >>

seisuga 07.10.2013

Nimi

Isikukood

Summa

Kohtutäituri nimi

Viimati uuendatud

Indrek Varik

37012080010

13386.84€

Elin Vilippus

27:02:2013 18:20

Kuna tegemist on kauaaegse endise IRLi liikme ja Rae valla aktivistiga, siis on see õige koht info edastamiseks. Tegemist on avaliku infoga.

Hetkel kandideerib Indrek Varik Reformierakonna nimekirjas Rae vallas.

Rae valla kandidaatide koondnimekiri

Rae valla 2013.a. KOV valimiste kandidaadid

https://vis.vvk.ee/files/kandidaatide_koondnimekiri_KOV_380_Rae_vald.pdf  >>

VALIMISRINGKOND NR 1

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit  >>
nr 101 PRIIT PÕLDMÄE
nr 102 AGU LAIUS
nr 103 ÜLO TIMUSKA
nr 104 MARGUS LAULA
nr 105 ALEKSANDER TORJUS
nr 106 SIRLY POOLMA
nr 107 TAIVO LAHERAND
nr 108 IVETA TOMERA-VAHTER
nr 109 RAUL RANNASTE
nr 110 RAIN TARTO
nr 111 TRIIN KANGUR
nr 112 INDREK KERMON
nr 113 JAANA NIRK
nr 114 PEETER LORENTS
nr 115 KERSTI PETERSON
nr 116 TIIT TEDER
nr 117 NELE NOORKIKAS
nr 118 ANDRES SUITSO
nr 119 VEIKO PARTS
nr 120 AET VILGATS
nr 121 KRISTJAN SUUREKIVI
nr 122 VERONIKA ISBERG
nr 123 TARMO KARU
nr 124 HELLE KULBAS
nr 125 REIN KARM
nr 126 REET KILGAS
nr 127 KARL JÄTSA
nr 128 HAIMUR PUKS
nr 129 VIGO KUMARI

Sotsiaaldemokraatlik Erakond >>
nr 130 RAIVO UUKKIVI
nr 131 AADI POTTER
nr 132 KRISTER PARBO
nr 133 TARMO KLAAR
nr 134 SIRLE KORKA
nr 135 MARGUS VALGMA
nr 136 LJUDMILLA KOMAROVA
nr 137 JAAN URVET
nr 138 SULEV PUUMEISTER
nr 139 IGOR MOZESSOV
nr 140 KARL-SANDER SAARIK
nr 141 SULEV HERMASTE
nr 142 LISANDRA TALVING
nr 143 PEETER BÖCKLER
nr 144 HELVE PIPAR
nr 145 TÕNIS ROHULA
nr 146 IRINA KLEIN
nr 147 PEETER LIINSOO
nr 148 KRISTI NILOV
nr 149 PRIIT PÄSTLANE
nr 150 KRISTI REBANE
nr 151 KAUPO KASEMETS
nr 152 TATJANA LELOV
nr 153 AIN PERT
nr 154 MARJU KERA
nr 155 OLEV RAID
nr 156 TATJANA KODU
nr 157 JOHANNES TÕRS
nr 158 TIIU MADISSOON
nr 159 KRISTO PRISKUS
nr 160 MARGUS ABEL
nr 161 TOIVO LIIV
nr 162 RAIVO KRUUK
nr 163 ROBERT KARUS
nr 164 EINAR KINK
nr 165 HENRY KÕOMÄGI
nr 166 VELOR VIITAK
nr 167 KAIDO SUUREKIVI
nr 168 MATI PRITS

Eesti Keskerakond >>
nr 169 INDREK UUEMAA
nr 170 GABRIEL KOCH
nr 171 RAUL VÄINSAR
nr 172 AIVAR MARJAPUU
nr 173 KRISTJAN VELLO
nr 174 SELMA KOCH
nr 175 SVEN-ORLI ORGMETS
nr 176 ALEKSANDER VELLO
nr 177 EDUARD AASLAID
nr 178 ÜLAR TEPPO
nr 179 ERIKA POPOVITŠ
nr 180 MARGUS VELLO

Eesti Reformierakond >>
nr 181 MART VÕRKLAEV
nr 182 GERLI NURMS
nr 183 HENRI AUSMAA
nr 184 KAI LASN
nr 185 ANDRUS ANSIP
nr 186 ENDEL ALBIN
nr 187 NATALIA KAPTYUG
nr 188 KAIDO KIVISTIK
nr 189 HELEN KÜBAR
nr 190 RAMSES ALLIKSOO
nr 191 MEELIS KASEMAA
nr 192 RELIKA VODJA
nr 193 AIVO HOMMIK
nr 194 SIRJE KÖÖP
nr 195 MADIS SARIK
nr 196 TUULIKE SELJAMAA
nr 197 JENS VENDEL
nr 198 ANNE LIIVA
nr 199 JAAN ALVER
nr 200 KAIRI KADASTIK
nr 201 SVEN RATASSEPP
nr 202 ENE BÖCKLER
nr 203 TARMO GUTMANN
nr 204 TANEL TAMMELA
nr 205 RAUL KINKS
nr 206 MATI SAREVET
nr 207 TARMO TÄHT
nr 208 KAAREL KAIS
nr 209 HARRI AMBUR
nr 210 IGOR KASK
nr 211 RICHARD PORMAN
nr 212 AARNE KÜTT
nr 213 HELDUR KALVI
nr 214 OTT SARAPUU
nr 215 RAIVO JUGA
nr 216 JAANO SÕBER
nr 217 INDREK VARIK
nr 218 ERIK LAIDVEE
nr 219 VEIGO GUTMANN
nr 220 TÕNIS KÕIV

Üksikkandidaat
nr 221 HEINAR KANNIMÄE
nr 222 JÜRI KIVIT >>

10.10. – 16.10.2013	Elektrooniline hääletamine algab 10. oktoobril kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni 16. oktoobril kell 18.00.
14.10.- 16.10.2013	Eelhääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades kell 12.00 - 20.00. Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, sealhulgas valija asukohas ning kinnipidamiskohas.
20.10.2013	VALIMISPÄEV! Hääletamine toimub kell 9.00 - 20.00.  Toimub ka kodus hääletamine.

IRL Rae 10 peamist lubadust 2013.a. Rae vallavolikogu valimisteks

Nelja aastaga on Rae vald võimuliidu vedamisel teinud arenguhüppe: valla eelarvepoliitika on stabiilne ja konservatiivne, edenenud on elu-keskkond ja -kvaliteet, ehitatud on 400 lasteaiakohta, valla kogukond on ühtsem, korrastatud on valla juhtimine, ELVESO töötab tulemuslikult. 

Jätkame valla juhtimist ausalt, avatult ja hoolivalt!

Ajame Rae valla asja!


1.    Oleme loonud 400 lasteaiakohta Assakul, Lagedil, Peetris ja Jüris.  Jätkame kavakindlalt lasteaiakohtade loomist. Rajame 500 uut lasteaiakohta (Peetri, Jüri, Lagedi) ja lõpetame lasteaiakohtade puuduse vallas.

2.    Renoveerisime Lagedi kooli, laiendasime Peetri kooli. Ehitame ligi 300 uut õpilaskohta Jüri Gümnaasiumis, loome juurde õpilaskohti Peetri koolis, jätkavad Lagedi ja Vaida koolid.

3.    Kehtestasime mudilastoetuse lapsevanematele, kellele vald ei suuda pakkuda lasteaiakohta. Suurendame toetust valla lasteaiakoha maksumuseni.

4.    Korrastasime valla sotsiaal- ja peretoetused ja võimalusel suurendame toetusi. Kehtestame  uued toetused  üksikvanematele. Toetuste tingimuseks seame eelmisel aastal elanike registris olemise.

5.    Üle 63-aastastele vallaelanikele töötame välja ja rakendame täiendavalt hambaravi osalise hüvitamise korra kuni 40 eurot aastas.

6.    Avasime ühistranspordi liini Peetri alevikku. Töötame läbi ja rakendame täiendavad võimalused ühistranspordi, sh siseliinide arendamiseks.

7.    Andsime Rae koolimaja vallaelanike seltsitegevuseks. Loome seal uusi võimalusi,  investeerime igal aastal hoone kordategemiseks vähemalt 20 000 eurot.

8.    Rekonstrueerime teid ja tänavaid:  Betooni tänav, Nabala tee,  Kodala piirkonna tänavad. Muudame tolmuvabaks: Ülase tee, Meelespea tee, Golfi tee, Liiva tee osaliselt.

9.    Oleme koostöös elanikega parandanud lõpetamata arenduste elukeskkonda: vesi, kanalisatsioon, teed, tänavavalgustus, haljastus. Jätkame koostöös elanikega sihikindlalt lõpetamata arenduste taristu rajamist.

10.  Erilise tähelepanu alla võtame suhtlemise vallaelanikega ja nende teenindamise vallavalitsuses. Suhtlemine on väärikas ja pädev, kirjadele vastatakse, elanike teavitamine on läbimõeldum.  Volikogu liikmed on vallaelanikega suhtlemisel aktiivsed.

Ebauskliku Rahva Kogu

Täna toimus üks tore üritus nimega Rahvakogu (ametlikult vist kuidagi teisiti, aga see Kogu on hää kaubamärk). Aitasin omalt poolt asjale natuke kaasa. Ürituse käigus tabas mitu üllatust.

Üllatused

1. Esimene oli meeldiv. Korraldatud oli kõik väga hästi. Ainus tõrge - mittetoimiv elektrooniline häältelugemise süsteem. Suur osa pultidest ei saatnud oma signaali lugemiskeskusesse ja seega kasutasime varuvarianti - täitsime vastused paberil.

2. Teine oli paratamatu - üsna kesine osavõtt. Oli lubanud tulla 500 inimest. Elektrooniline registreerimine andis tulemuseks alguses 249, ja seejärel 256 inimest. Silma järgi neid oli ikka rohkem, kuid kindlasti alla 400.

3. Kolmas oli imelik - venekeelseid inimesi oli palju vähem kui nende osakaal ühiskonnas. Täitsa umbkeelseid oli u 20, teine samapalju valdas eesti keelt. Kindlasti ei olnud venelasi üle 50. Tundub, et kutsuti ainult kodanikke. Imelik, võiks ju kaasata laiemat ringi.

4. Neljas oli kurb. Suures ülekaalus olid üle 56. aastased mammid ja papid. Noori 18-35-aastaseid oli u 15%. Olenemata põhjustest on see kurb.

5. Viies oli koomiline. Avakõnega esines David Vseviov - inimene, keda õigustatult peetakse vene ekperdiks. Aga meie lauas istuvast kolmest venelasest ei olnud keegi sellist nime kuulnud. Kes see veel on? Kõne tõlke ära kuulates oli hinnang küll positiivne: "räägib ilusti, nagu õige juut".

Küsimused

Kokku oli 18 küsimust. Palju oli selliseid, mille vastuseks pakuti kaks ekspertide valikut: HALB ja VEEL HALVEM. Kuigi inimestel oli selge eelistus mõne kolmanda variandi poolt. Näiteks küsimus "Kuidas valida presidenti?" Vastused:
1. Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu.
2. Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel.

Meie lauas olid kõik üksmeelel, et presidenti pole üldse vaja. Aga sellist valikut Rahvakogule ei antud.

Mõned küsimused olid välja toodud selgelt vastuolus rahva ettepanekutega. Näiteks, Rahvakogu materjalides oli märgitud "Erakondade riigieelarvest rahastamise kohta arvati üldiselt, et praegune erakondade riigieelarveline toetus on liiga suur...", aga toetuse kärpimist hääletusele ei pandud. Selle asemel küsiti hoopis kuidas toetust jagada.

Ebausk

Alguses iga osaleja pidi rääkima tema ootustest Rahvakogu suhtes. Pooled meie laua inimestest vastasid "ei ole mingeid ootusi". Täielik ebausk. Arutelu alguses hakkas tekkima usk ja lootus, et ikkagi meist miski oleneb. Läbides pooled küsimused see usk kadus inimestel lõplikult (äkki oli vahepeal toimunud hea lõuna selle põhjuseks, täis kõhuga olla aktiivne on raske?)

Ainus, mida inimesed kindlalt uskusid, et "saadame valitsejatele signaali, et meie ei ole eluga rahul...". Vanad ei ole rahul pensioniga, noored - arenguvõimaluste puudumisega Eestis, vaesed - vaesusega ja rikkad - viimaseid ma Rahvakogul ei kohanud. 1 majanduslikult kindlustatud kodanik mahuks valimisse 6000. Aga 500 mõjutaja hulka nad kahjuks ei mahtunud. Vaene, vaene Eesti!

Veel üks üllatus, mis tabas mind - inimeste vähene usk Šveitsi poliitilisse süsteemi >>
Kuigi hääletustulemusi saab tõlgendada ka teisiti. Aga siiski:

1. Rahvas tunneb, et on ebapädev otsustamaks isegi lihtsaid küsimusi, mugavam on vinguda ja teisi süüdistada.
2. Äkki saavad siis venelased (kes on aktiivsemad oma õiguste eest seisjad) liiga suure mõju? Et eestlased ei tule referendumile, aga venelased kindlasti tulevad... nö Tallinna sündroom. (see oli minule isiklikult suurimaks päeva avastuseks).

Läbipaistvus

Kindlasti oleks vaja avalikustada ürituse raamatupidamine, ehk millele kulus ürituse eelarve. Eelarve oli suhteliselt tagasihoidlik ja kindlasti üritus õigustas end. Kuid tavainimesele mõjuvad suured numbrid (kuulda oli 50-st tuhandest eurost) ärritavalt. Selgitame siis kuhu need summad kulusid. Mind näiteks huvitab, kas Tallinna linnale kuuluv Lauluväljak rentis ruumid ürituseks ja millise hinnaga. Või hoopis toetas ruumide ja mööbliga Rahvakogu.

Paar tähelepanekut Laululava lauast veel 

1. Ekspertide filtri kasutamine tundus vale otsusena. See süvendas inimeste arvamust, et nendega manipuleeritakse. Veebis oli asi selge ja avalik, seejärel hakkas toimuma keemia. Kuigi see tegelikult manipuleerimine ei olnud, kahju, et selline tunne tekkis. Tulevikus oleks hea tuua Rahvakogu ette veebis eelhääletatud küsimused, või need, mis said suurema toetuse. Et oleks ikka õige rahva hääl, mitte filtreeritud ja silutud sosin.

2. Osavõtjad (ei julge hinnata kui suur osa, kuid kindlasti suur) tundsid, et nad ei tea nendest küsimustest tuhkagi, ja tegelikult ei tahagi teada. Liiga keeruline tavainimesele. Aga lohutus ka see, et laulame me hästi! Ja see tekitas soojad tunded. Vähemalt üks kindel ekspordiallikas on olemas.

PS. Ah jah, üsna üllatuslikult ei pidanud suurem osa vajalikuks luua sellist organit nagu Rahvakogu. Eelistati varianti:
"Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi."
Seega tekib suurepärane võimalus ka edaspidi kasutada Rahvakogu vaid auru väljalaskmise klapina - rahvas ju ise soovis. Minule tundus, et inimesed olid lihtsalt selle vastu, et kulutada raha riigi kassast. Ja see oli väga selge signaal: Eesti on vaene riik, ärme kuluta niigi nappi raha. Noh kõik need fondid, SA-d jms...

Kas AVATUS=AUSUS?

Pisut üllatav oli lugeda Rae volikogu esimehe arvamust volikogu istungite avalikustamise kohta. Meeldetuletuseks - 2012.a. suvel toimusid Rae volikogu istungite proovisalvestused ja avalikustamine.

Volikogu esimees nimetab seda tööks "tühikäigul". Jättes kahe silma vahele faktid:

- avalikustamise vajadus oli eelnevalt läbi arutatud valla kodanikega, põhiliselt Rae FB grupis. Pigem oli arvamus, et asi on ikkagi kasulik;

- avalikustamise vastu olid mõned koalitsiooni poliitikud, kes nägid selles ohtu, et opositsioon kasutab seda odava populismi eesmärgil. Tegelikkuses aga üritas kasutada seda populistlikult endine vallavanem (al. 0:02:30):

- oli otsustatud, et teostame proovisalvestused ja siis arutame edasi, kas töö on seda väärt.

Proovisalvestused toimusid valla kodanike abil ühiskondlikus korras.

4 kuuga on volikogu istungite videosid kokku vaadatud 1253 korda. Kas on seda vähe või palju, otsustagu igaüks ise.

Mina lootsin suuremat huvi. Sellest ka puht isiklik arvamus, et täiel määral see idee ennast ei õigustanud.

Samas on ka teisi arvamusi
Viimasel ajal on korduvalt tekkinud avalikkuse rahulolematus volikogu istungite protokollimise suhtes. Salvestustega oleks see probleem lahendatud - kes soovib, saab ka ilma protokollita kuulata teda huvitava osa. Kuid kindlasti, salvestuste tegemise ja avalikustamise kord peab olema selgelt kajastatud Rae valla põhimääruses. Miks volikogu esimees alavääristab seda tööd on minule arusaamatu.

Loomulikult, on ka muud tehnilised lahendused olemas. Näiteks täna toimub valla koosolekute ja istungite audiosalvestamine. Need salvestused võiksid olla süstematiseeritud kujul avalikustatud valla kodulehel. Ka see aitaks kaasa "avatud valla juhtimisele".


Ei vaidle, et AVATUS ja AUSUS ei ole alati üks ja sama. Kuid valla kontekstis ikkagi väga lähedased mõisted. Kahju, et ametnik, kes ise deklareerib avatud juhtimist, püüab alavääristada tööd selles suunas.

Dialoogiks avatud,
Jüri Kivit

Kes kaaperdas erakonna demokraatia?

"Kui keegi avaldab oma kriitilist arvamust, siis vastureaktsioon on, et huvitav, miks ta seda tegi, kelle huvides see on, mis on tema tegelikud eesmärgid. Lihtsalt see mõte, et vaba inimene vabalt kasutab oma arvamuse avaldamise õigust, ei tule kellegi nagu pähe," - Rein Raud.

See on ka vastus Jüri Kiviti poolt Rae volikogu esimehe Agu Laiuse süüdistusele: "Saan aru, et oled asunud ise ja ehk uue seltskonnaga valimisteks valmistuma. Sel juhul, kui IRL Sulle ei sobi, oleks korrektne sellest teada anda ja eemale astuda. Siis teaksime, kes Sa oled. Sina aga oled asunud teisele poolele, kuid püüad jätkuvalt koalitsioonis olles infot hankida ja seda koalitsiooni vastu ära kasutada."

Jüri Kivit:
Ma toetasin IRLi mitu aastat. Kui ma üldse järgmistele valimistele lähen, siis sõltumatu kandidaadina. Miks? Sellest lühidalt:

Pööran IRLi Rae valla osakonna liikmete tähelepanu asjaolule, et osakonna juhtimist ja vahest ka otsustamist teostab Agu Laius, tihti ka ainuisikuliselt. Teie erakonna demokraatia on kaaperdatud. Teie ise lubate kaaperdada, kui ei osale aruteludes, kui ei käi erakonna ja koalitsiooni koosolekutel. Ma ei tea mitu IRLi liiget on valla osakonna nimekirjas, kuid reaalset osaleb erakonna juhatuse suunamises vaid 10-12 inimest.

Kui te ise ei kehtesta oma erakonnas demokraatia, siis kehtestub kitsa grupi poolt juhitud partokraatia. Kus otsustamine, edutamine ja pidurdamine on koondatud kogenud bürokraatide kätte.

Suured pahandused toimuvad seal kus enamus vaikib ja teeb näo et kõik on korras.

Jälle see õnnetu raha

Töö eest peab saama palka.

Hea töö eest peab saama head palka.

Ametnike palgad on nigelad.

Nõus! Kuid üsna imelikuna tundus täna kuuldud ettepnek lisada vallavanemale ja 3 abivallavanemale palka juurde. Pole oluline isegi see summa suurus. Oluline on järgmine:

2 abivallavanemat pole vallas töötada veel jõudnudki, olnud ametis alla 1 kuu.
Noor vallavanem on igati tubli mees. Kuid temagi ametikohal töötatud aeg on veel üsna lühike, isegi preemiast on nagu veel vara rääkida.

Igatahes, ettepaneku esitajal on hea huumorimeel.

Ametnike ülekoormusest

Ma olen poliitikast väga kaugel. Ja ei saa aru lihtsatest asjadest. Ühe asja tegin aga endale selgeks, olles 3 aastat Rae valla juhtimisega seestpoolt tutvunud. Ametnikud upuvad töösse, kuid samas palju jääb tegemata.

Põhilised probleemid:

1. Liiga palju mõtetud tööd.
Riigi ja omavalitsuste endi poolt on kehtestatud hulk reegleid, mida peab jälgima. Tihti on need vastuolulised.

Kui erasektoris on asi lihtne - lubatud on kõik mis ei ole keelatud, siis ametnikud on sunnitud töötama põhimõttel "lubatud on ainult see mis on lubatud".
Ametnikule on kohustuslik vaid see, mille tegemata jätmise eest võib oma töö kaotada. Sellest tuleb järgmine probleem:

2. Palk on tulemusest tähtsam.
Ametniku töökoht sõltub sellest kui pikalt ja lojaalselt ta teenib... ei, mitte rahvast, vaid oma otseseid ülemusi. Seega, ametniku motivaatoriks ei ole kodanike heaolu, vaid sobivus ülemusega.

Kui erasektoris on asi lihtne - inimene peab oma tööga teenima firmale kasumit, siis ametniku töö näitajaks on kodanike rahulolu... aga kellega? Piir riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel on nii hägune, et pole võimalik selgelt joont tõmmata. Seega pole ka selget vastutust kodanike rahulolu eest. Näiteks, kes vastutab selle eest, et lasteaiakohti napib või ühistransport on kehv?

3. Liiga palju madalapalgalisi teenistujaid.
Kui Eestis on üle 200 omavalitsuse, milles keskmiselt 20-25 töötajat, siis see kasumlikkus, mida toodab üks töötaja on suhteliselt madal. Sellest tulenevad ametnike madalad palgad. Seda on korduvalt kuulda olnud, et aktiivne inimene sellisele tööle (palgale) ei tule.

Kujutage ette, et Rae vallas on 50 restorani, igaühes peab olema kokk, ettekandjad, raamatupidaja, varustaja... Nad ei läheks põhja vaid ühel tingimusel - palk on naeruväärne ja teeninduse tase olematu (reaalses elus läheks ka, aga omavalitsuse hinge, erinevalt restoranist, hoiab sees riik).

Kui elanikul tekib probleem, siis ega ta kohe kohtusse ega Riigikogusse ei torma, ikka elujärgsesse omavalitsusse. Kohaliku omavalitsuse ametnik on elanike pahameele esirindel ja esimene nõudmine temale on stressitaluvus, paks nahk ja... sellega paratamatult kaasaskäiv ajutuimus. Mis tekitab järgmise käitumismalli:

4. Tagumik olgu kaitsud
Ametnikud oma töös jälgivad eelkõige seda, et nende iga liigutus oleks mingi paberiga, korraldusega, määrusega või seadusega kaitstud. Suur osa ametnike suhtlemisest inimestega algab pika sissejuhatusega "vastavalt seadusele A par.2 punkt 3 lõige 5 ja määrusele nr X punkt 127...."

Aga kõik see ju nõuab tohutult aega, mille eest ametnik saab palka, kulutades meie maksuraha.

Inimesed ei vaja ametnikke, kui neil on piisavalt hea sisetulek.

Lihtsaid lahendusi ei ole, kuid mina kutsun inimesi kasutama Eesti riigi eeliseid olla ise endale tööandja. Maksate riigile vähem makse, seda täiesti seaduslikult, ja varem või hiljem on riik sunnitud oma halduskulu kärpima. Ametnikud lähevad põllule tööle. ;) Kui aga riik üritab muuta reegleid siis võtame õppust Kreekast (kuid ainult oma õiguste kaitsmises, mitte looderdamises).

Üks lahendustest oleks haldusreform, kuid seda Eestis niipea ei tule.

Jüri Kivit

ELVESO siseauditi aruande tutvustamisest volikogu istungil

Vastavalt teadaolevale, et ELVESO nõukogu on otsustanud tellida ELVESO juhtimise alase siseauditi aruande ning lubadusele, et kui aruanne valmib, tutvustatakse seda volikogu istungil, kutsusin 10. juuliks kokku istungi ühe päevakorrapunktiga: „AS ELVESO siseauditi aruande tulemuste tutvustamine“. Tulemusi tutvustama kutsusin auditi aruande koostaja esindaja.
Volikogu istungil arutamine tähendab, et volikogu liikmed saavad aruande tutvustajale esitada ka küsimusi ning saada neile vastuseid.
See on esile kutsunud mõnede opositsiooni liikmete järjekordse lahmiva süüdistuste laviini.

Selgituseks:
Raivo Uukkivi soovile saata volikogu liikmetele siseauditi aruanne vastasin (erinevalt Raivo Uukkivist ma ei avalda ei tema ega ka teiste volikogu liikmete kirju mulle, vaid üksnes minu vastused neile kirjadele):

Tere, head volikogu liikmed,

Sooviga enne istungit auditi aruandega tutvuda olen arvestatud.

Vastavalt AS ELVESO siseauditi tellimise lepingule on aruanne konfidentsiaalne ning aruande kasutamine on piiratud ja see ole ette nähtud levitamiseks kolmandatele osapooltele.
Sellest lähtuvalt ei saada ma aruannet praegu volikogu liikmetele tutvumiseks. Aruandega saab tutvuda 10. juulil 2012.a. alates kell 16.30 volikogu istungite saalis arvuti abil, kuhu aruanne selleks ajaks laaditakse. Istungi ajal tutvustab aruannet ja vastab küsimustele selle koostaja esindaja. AS ELVESO nõukogu esimees tutvustab aruandes esitatud tähelepanekute osas kavandatud meetmeid.

Head,
Agu Laius

Sellele kirjale kahelt volikogu liikmelt saadud vastusele vastasin (jutumärkidega on eraldatud neis kirjades olnud hinnangud aruandele ilma, et volikogu liikmed oleksid aruannet lugenud):

Tere,

Vallavolikogu roll antud juhul on omada teavet vallale kuuluva äriühingu kohta. AS ELVESO tegutseb mitte avaliku halduse, vaid äriseadustiku alusel.

Läbiviidud auditi aruannet pean vajalikuks volikogule tutvustada rahuldamaks volikogu liikmete põhjendatud huvi.

Sisuliselt peavad tegelema auditi aruandes esitatuga ja seal olevate tähelepanekutega AS ELVESO nõukogu ja juhatus ning kavandama selle alusel oma järgnevad tegevused. See ei kuulu vallavolikogu kompetentsi.

Auditi aruanded teadupärast ei tegele „mingite otsuste õigustamisega“, vaid annavad sõltumatu hinnangu auditeeritava poolt tehtu kohta.

Volikogu liikmed peaksid enne auditi aruandega tutvumist ja selle volikogu istungil tutvustamist hoiduma hinnangutest, nagu „töö on kallutatud“, „fabritseerimise korral“, „jabur“, „arulage“ jmt. Just need ja mõnede volikogu liikmete varasemad analoogilised faktidel mittepõhinevad, lahmivad, avalikkust eksitavad hinnangud paljude küsimuste käsitlemisel ongi aluseks sellele, et otsustasin auditi aruande teha kättesaadavaks volikogu istungi päeval vahetult enne istungi algust.

Head,
Agu Laius

Veel kahe volikogu liikme saadud kirjale vastasin:

Tere,
 

Veel kord:

Antud auditi aruande puhul ei ole tegemist erikontrolliga audiitortegevuse seaduse mõistes. Vastavalt tellimuslepingule on tegemist siseauditiga, mille eesmärgiks on anda AS ELVESO juhtkonnale piiratud ulatuses ülevaade äriühingu juhtimisega seonduvatest asjaoludest ja teostatud tehingutest. Tehtud tähelepanekute ja antud soovituste eesmärgiks on tõhustada juhtimise korraldust ja sisekontrollisüsteemi. Vallavõimu tegutsemise avatust näitab volikogu istungil volikogu liikmete teavitamine aruandest. Ei juhtu midagi halba, kui volikogu liige saab aruandes olevatest tähelepanekutest ja soovitustest teada alles koostaja poolse esitluse kaudu.

Niisiis – palun volikogu liikmetel mitte ajast ette tormata ega hakata aruannet arutama kasutades termineid, mida üks volikogu liige hakkas enne istungit teadlikult valesti kasutama ning millele ehitas üles oma süüdistavad hinnangud. Ja mida teine volikogu liige oma kirjaga üle võimendas. Juba see, kuidas volikogu liige lisab adressaatide hulka inimeste aadresse, kes ei ole volikogu liikmed, vallavanem ega volikogu istungite sekretär (levitavad juba praegu ebakorrektset infot väljapoole volikogu liikmeid), näitab, et dokumenti ei soovitagi hoida vaid enda teada. Teised volikogu liikmed, selles probleemi nägemata, jätavad need aadressid kustutamata.

See tutvustamisele tulev aruanne ei ole avalikuks levitamiseks ka mitte pärast volikogu istungit! Avalikkus saab piisava teabe aruande kohta.

Mul ei ole alust kahelda kõigis volikogu liikmetes, aga mul ei ole ka õigust kellegi suhtes erandeid teha.

Head,
Agu Laius


Nagu arvata oligi, selgitused ja kokkulepped teatud volikogu liikmega ei ole võimalikud, kuna ikkagi asus käsitlema teemat enne istungit oma kanalis. See on veelkordseks põhjenduseks, et otsus aruannet tervikuna enne istungit mitte tutvustada oli vajalik ja õige.

Agu Laius
8. juulil 2012.a.