Vallavalitsus on ette valmistanud määruse eelnõu, millega tõuseb lasteaias käiva lapse eest makstav lasteaiatasu.
Kindlasti ei ole lasteaiatasu tõstmine meeldiv otsus, aga see on paratamatu jätkusuutliku alushariduse korraldamiseks vallas. Asjakohased selgitused esitasin IRL Rae ajaveebis SIIN
Mina olen Hille Saluäär, IRLi liige 1995. aastast ja Rae valla kodanik. Minu 3-aastased kaksikud käivad Tõrukese lasteaias.
ReplyDeleteAusalt öeldes on see täiesti jahmatav uudis. Ma olen öö läbi mõelnud, et kellele või kuhu kirjutada; see on 20-aastase Eesti Vabariigi ajal vist esimene kord, kus ma tunnen, et ma NII HAIGET saan. Ja veel oma erakonna otsustest! Ma saan aru, et raske olukord ja majanduskriis (lugesin Agu Laiuse selgitavat postitust), aga oma 75-protsendine hinnatõus sellesama majanduskriisi tingimustes väikelaste vanematele, kes Rae valda niikunii oma tulumaksu toovad? Kas teil on jäänud mulje, et eraettevõtjad on viimasel paaril aastal kogenud 75-protsendist majanduskasvu? Ei ole!!! See on ikka kuulmatu hinnatõus, mida te plaanite. Ükski eraettevõtja ei saa hommepäev oma teenuse eest 75% suuremat raha küsida, aga näe vallaametnik saab, sest heinasööjatel ei jää niikunii muud üle kui maksta. Maamaksu kaotame ära, aga võtame raha eelarvesse tagasi väikeste laste pealt? Teate mis, kui oleks hinnatõus vähegi mõõdukam, siis ei häiriks, aga selle suurus on täiesti vastutustundetu ja ALANDAV neile, keda see puudutab. Jääb mulje, et te NAERATE meie üle või teil puudub igasugune reaalsustaju ses osas mis puudutab väikelastega perekondi.
Tere,
ReplyDeleteMina saan asjast nii aru, parandage kui eksin.
1. Vallas on u 700 last, kes käivad valla lasteaias.
2. Vallas on u 900 last kel seda võimalust ei ole.
1. Need kes saavad lasteaeda, saavad selle teenuse ikkagi ülisoodsalt (tasumäära tõusuga rakenduvad soodustused 2. ja 3. lapse puhul).
2. Need kes ei saa lasteaeda saavad mudilastoetuse või eralasteaia tasu osalise kompensatsiooni.
Isegi pärast tasumäära tõusu on vallalasteaia koha kasutajale see palju soodsam kui teistele lapsevanematele. Isegi pärast tõusu maksab ta 16% kuludest. Vahe maksab kinni vald.
On vaja ehitada juurde lasteaiad. Seda vald teeb ja planeerib ka edaspidi. Kuid sellega lisandub mitusada lasteaiakohta, millele vald on sunnitud juurde maksma 84% kuludest. Kuna kohti saab olema palju, siis valla eelarves lihtsalt ei jätku selleks raha.
Muidugi raha jätkub, kui loobuda näiteks talvisest lumelükkamisest. Kuid mis kasu on lasteaiast, kui talvel sinna ei pääse?
Viga on jagamise süsteemis, mis sarnaneb nõukogudeaegse korterite jagamise korraga. Teenus peab maksma niipalju kui ta reaalselt maksab - 196 EUR kuus. Ja kes ei suuda maksta, sellele rakenduvad sotsiaalse hoolekande ja toetuse mehhanismid.
Lugupidamisega,
Jüri Kivit
Paar tähelepanekut Jüri postituse kohta. Selge on see, et lasteaia kohtadega on Rae vallas probleeme (st neid on puudu). Kahtlemata tuleb probleemile lahendust otsida. Kas tänane tõus on pigem lahendus probleemile või probleem lapsevanematele, on iseküsimus. Kas praegune süsteem on jätkusuutlik (s.o kohatasu, mudilasetoetus ja kompensatsioon), on samuti eraldi analüüsimist vajav.
ReplyDeleteKuid mõne sõnaga Jüri ettepanekust/mõttest, et teenuse eest peaks lapsevanem tasuma täishinna.
Siinkohal peaks põgusalt vaatama omavalitsuse tulude jaotust. Need jagunevad allikate lõikena kolmeks, s.o omatulud, laenatud ressursid ja ülekanded keskvalitsuselt.
Seejuures moodustab omavalitsuse rahastamine keskvalitsuse ülekannetest 81% (sellest füüsilise isiku tulumaks 47% ja toetused 34%). Omavalitsuse omatulud moodustavad aga 19% (millest kaubad teenused 11%). (Näitajad on Eesti 2010. aasta keskmised.)
Seega järeldub, et omavalitsuse tuluautonoomia on üsna madal. Teisisõnu toimub rahastamine suures osas juba elanike tasutud maksude baasilt (st otseste ja kaudsete - tulumaks ja nt käibemaks, aktsiisid jne).
Niisiis peaks järgnevalt vaatama, mille tarvis elanikkond läbi keskvalitsuse on nõus omavalitsusi selle 81%-ga toetama. Selgub, et seadusandja on näinud mh ette, et omavalitsuse ülesanne on pidada üleval koolieelseid lasteasutusi (KOKS paragrahv 6 lõige 2).
Kokkuvõttes järeldub, et see 84%, mis Rae vald n-ö ise peab lapsevanemate eest maksma, taandub pigem sellele, et sellest enamiku maksab läbi keskvalitsuse elanikkond kinni. Seejuures on põhimõtteliselt kõigi seadusega pandud teenuste puhul nii.
Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik panna elanikkonda selliste teenuste eest täishinda maksma, kuna vastasel juhul tekib küsimus, et kuhu see keskvalitsuse 81% siis kuluma hakkab.
See mudel, mis Jüri välja pakkus, on olemuselt sarnane kohtutäiturite rahastamissüsteemile. St et need kes võlgasi ära ei maksa, tasuvad teenuse kogumahus kinni. Sellel on seadusekuulelikkusele suunav meede, kus aus kodanik ei pea oma maksulaekumisi sinna jagama. Sellise mudeli kohaldamine noortele peredele täidaks seega samuti taolist karistusfunktsiooni. Tähendades, et selle elluviimine ei täidaks üldist sotsiaalset eesmärki.
Marko, jäin oma ettepanekus poolikuks, kuna see juba väljus teema kontekstist. Aga lühidalt selgitan.
ReplyDeleteKui kodanik maksab maksudena keskvalitsusele teenuste ees, aga kohalik omavalitsus ei saa keskvalitsuselt piisavalt raha nende samade teenuste osutamiseks, järelikult RIIGI KESKVALITSUS VARASTAB OSA KODANIKELT SAADUD RAHAST.
Minu ettepanek on lihtne: mitte maksta riigile osa makse, vaid ainult selle osa, mille eest riik pakub sulle teenuseid. Silma järgi u 70% peaks maksmata jätma. Ja selle säästu arvelt saab vabal turul osta puudujäävad - eelkõige tervishoiu ja lastehoiu teenused. Kuna see üleskutse võib olla tõlgendatav kui seadusvastane, siis täpsustan - maksude maksmisest loobumine peab olema seaduslik.
Loodetavasti, see tõi suurema selguse. Aga järgnevalt arutame ikka lasteaiamaksu üle. Kuigi maksumäär on tänase volikogu otsusega juba tõstetud 27,8-lt 47 eurle, ehk 69,7%.
Jüri, saan aru, et Su mõte on oluliselt revolutsioonilisem. Riik varastab teemal sõna ei oska selle info põhjal võtta. Kuid Sinu üldises teesis, et maksta vaid nende teenuste eest riigile makse, mis Sul konkreetselt vaja läheb ja ülejäänud osta sisse iseseisvalt erasektorist, paistab olema üks põhimõtteline puudus.
ReplyDeleteNimelt avaliku sektori üks peamisi eksisteerimise mõtteid on pakkuda avalikke hüviseid ja jaotada ümber tulu. Need seejuures on omavahel koostoimes. Teisisõnu on vajalik urbaniseerumise, tööstuste ja laiemalt majanduse toimimiseks vaja, et oleks järelevalve seaduste täitmise üle (st turvalisus, lepinguõigus jne), oleks olemas taristud (teed, trassid jne), raharinglus jne - ühesõnaga see nimekiri on väga pikk. Nende hüviste omapäraks on see, et keegi üksi ei suuda neid funktsioone ise täita. See ongi üheks põhjuseks, et miks meil on tekkinud riigid, keskvalitsus ja omavalitsused.
Teine oluline aspekt on tulude ümberjaotamine. Täpsemalt, põhineb selle idee selles, et turumajanduses ei ole võimalik, et sissetulekud on võrdsed ning hinnad ja töötasud oleks täielikult elastsed. Seega on vajalik, et toimuks ühiskonnas tulude ümberjaotus. See väljendub peamiselt maksukogumise näol ja distributsioonivahendiks on just eelkõige avalike teenuste pakkumine (nagu ka lasteia teenus).
Kokkuvõttes on avalik sektor tänases mõttes kapitalismi stabiliseeruvaks ja ka toetavaks vahendiks. Vastasel juhul võib olelusvõitlus viia palju osundatud filosoof Thomas Hobbes'i mõtte realiseerumiseni.
Tuleks tagasi lihtsamate probleemide juurde. Lasteaiatasust. Tean neid vanemaid, kes saavad lasteaiakoha kuid nad sisuliselt seda ei vaja. Vahest viivad lapse sinna, siis (tavaliselt seal levivate haiguste tõttu) vahepeal ei vii. Neile on see kohamaks tühine. Kuigi ema ei tööta ja võiks lapsega kodus olla, ikkagi kohast ei loobuta. Kas keegi oskab täpselt öelda milline on 3-4. aastaste lasteaiarühma keskmine täituvus?
ReplyDeleteSiit ka minu ettepaneku point. Kui lasteaiamaks on õiglane, ehk täies mahus lapsevanema poolt kinni makstud, siis sellised olukorrad jäävad ära. Siis on lasteaiakoht väärtustatud. Need, kelle pere väljaminekutest see maks moodustab üle 20% (näiteks, koos toidurahaga), saavad toetust. Täpselt nagu see toimib korterimaksetega, kus pensionäridele kompenseeritakse osa.
Lasteaiamaks saab olla omahinnast soodsam vaid juhul kui kõik lapsed saavad lasteaias käia. Vastasel juhul asi on täiesti ebaloogiline ja tekitab pingeid.
Jüri,
ReplyDeleteKeskvalitsus pakub kas ise või KOVide kaudu teenuseid kogu kogutava maksuraha eest. Probleem on maksuraha vähesuses või lubatud avalike teenuste liigses (kulu)mahukuses.
On viis lahendusvarianti:
1. tõsta makse, sh anda KOVidele rohkem võimalusi koahlike maksude kaudu oma tulubaasi kujundamiseks;
2. vähendada osutatavate avalike teenuste mahtu;
3. olla efektiivsem - teha vähemate kuludega rohkem;
4. tagada maksuraha võimalikult maksimaalne kokkukogumine;
5. Tõsta majanduse võimekust, mille tulemusel suurenevad töötasud ja selle tulemusel kogutavate maksude naht ilma määrasid suurendamata.
Riik on valinud panustamise viimasesse. Selle tulemsued ei tule aga üleöö ja paraku mõjutab seda ka maailmamajanduse olukord. Samuti püüame me kõik olla efektiivsemad.
Riik - KOV suhtes lisandub probleem keskvalitsusele laekuvate maksutulude ümberjaotamise valemis (11,4% üksikisiku tulust KOV-ile).
Foorumis õhutatakse kohtuasja, kuna Õie lasteaiast kogutud lastevanemate allkirjadega lehed ei olevat jõudnud vallamajja.
ReplyDeleteOlin ise istungile järgneval päeval sel ajal vallamajas, kui need allkirajdega lehed vallamajja toodi. Kirjutasin sellest kohe ka Raivo Uukkivile ja palusin tal oma foorumis sellest teada anda. Paraku ei ole ta senini seda vajalikuks pidanud ja laseb anonüümsete kirjutajate tigedusel kasvada.
See ka poliitika.