Monday 18 July 2011

Volikogu ja volikogu liikmete tööst ja võimetest ning kohalike poliitikute esinemisest avalikkuse ees

Püüan lahti harutada meie väitluses Markoga erinevad esiletõusnud teemad, mis vajavad kindlasti omaette arutamist. Õnneks mul puhkus ja seetõttu aega rohkem!

Meie debatis Markoga teemal „Valla põhimäärus“ ja ka teemal „Väitlemine..“ on esile tulnud nii palju kõrvalteemasid, et need kõik väärivad eraldi käsitlemist, ja et need ei oleks pikitud teiste mõtete vahele. Siinkohal võtsin neist teemadest välja ühe olulisena volikogu ja volikogu liikmete tööst ja esinemisest avalikkuse ees.

Esmalt minu mõtted Marko seni tõstatatud probleemide asjus.

Volikogu liikmete väsimusest.

Marko, ma ei tea, kaua Sina suudad intensiivselt süveneda erinevatesse tekstidesse ja nende nüanssidesse, kui tehakse muutmisettepanekuid ning on vaja mõne minuti jooksul jõuda veendumusele, et tehtud ettepanek on hea ja see ei muuda samaaegselt kogu õigusakti mõtet ja loogikat. Ning siis endas selguse saamise järel hääletada. Tavainimeste jaoks on see üsna väsitav tegevus.

Ei ole hea selle alusel, et volikogu liikmed väsivad istungil, teha järeldust volikogu töövõime kohta istungil. Jätab mulje, et see on hinnang volikogu töövõime kohta üldse. Antud näide, mille esitasin, ilmestab väsimust istungi ajal. Seda näitavad koosolekute läbiviimise praktikad. On palju uuringuid (jätan viitamata, sest otsingumootorite kaudu on need kergelt leitavad), mis tõestavad, et koosolekud on efektiivsed maksimaalselt ligikaudu 2 tundi. Edasi tuleb väsimus ja koosoleku tulemuslikkus langeb.

Volikogu liikmed töötavad eelnõudega iseseisvalt, arutavad neid oma fraktsioonides ning koalitsioonis ja opositsioonis, samuti komisjonide koosolekutel. Seda kõike tasu saamata oma päevatöö järel õhtuti.

Koalitsiooni koostöötahtest opositsiooniga.

Olen mitmel korral öelnud, et näiteks PM eelnõu loeti viiel lugemisel. Seda selleks, et eelnõu saaks opositsiooniga koos põhjalikult läbi arutatud ja kokku lepitud. Koalitsiooni poolelt tehti palju kompromisse ja enne viiendat lugemist toimunud juhtivkomisjoni koosolekule ei tulnud enam ükski opositsiooni liige. Võis arvata, et nad nõustusid komisjoni väljapakutud eelnõu sõnastusega. Tegelikult aga soovis opositsioon tuua kogu selle arutelu koos pea kõigi ettepanekute hääletamisega volikogu istungile. Sooviga näidata vastuseisu valla põhimääruse vastuvõtmisele. (PM kõne all olev säte (ettepaneku tegemine päevakorrapunkti väljavõtmsieks) oleks saanud parem, kui opositsiooni ettepanek oleks hääletamisega tagasi lükatud. Kuni muutmiseni aga töötab nüüd otsustatud säte.)

Koalitsiooni koostöötahe kui probleem ilmnes siis, kui ka istungi ajal soovis koalitsioon veel mõne sätte sõnastuse osas opositsiooniga kompromisse otsida, mitte ei hääletatud opositsiooni ettepanekuid üksteise järel mittetoetatuteks. Kuid see istungi käigus leitud sõnastus ei olnud kahjuks kõige õnnestunum.

See tuleneb volikogu istungi tööprotsessi sätestamisest põhimääruses. Senise PM kohaselt võis määruste eelnõudesse muudatusettepanekuid teha istungil, uues põhimääruses tehakse seda ennekõike juhtivkomisjonis. Istungil jääb siis tõesti valida vaid kahe-kolme sõnastuse variandi vahel. See tagab vastuvõetavate õigusaktide parema kvaliteedi.

Ka mõningaid teisi määruste eelnõusid oleme menetlenud enamal, kui kahel kohustuslikul lugemisel. Ikka sooviga koostööd teha. (Marko, Sinu pidev küsimine revisjonikomisjoni asjus saab vastuse oamette teemas.)

Marko, kas Sul on retsept, kuidas muuta volikogu liikmed erksamaks istungi ajal, kui nad on tulnud sellele oma päevatöö järel?

Vallapoliitikute esinemisest avalikkuse ees.

Marko, oled korduvalt öelnud, et poliitik peab esinema avalikkuse (valijate) ees. Nõus Sinuga - ka mina pean seda vajalikuks. Kahjuks kõigil poliitikutel ei ole sellist valmisolekut, aga ka mitte oskust. Mõnel on hinges kartus, et teda hakatakse ründama, eriti, kui seda tehakse anonüümselt (vallas enamasti nii käibki). Tean, et see on asjatu kartus, sest kõigile ei saa kunagi meeldida ning anonüümsed kellegi isiku ründajad on väga madalad inimesed. Kuid selle barjääri ületamine ei ole kerge. On veel mõningaid hirme, mis kammitsevad avalikult esinema.

Mõned poliitikud on head nii kõnes kui ka kirjas, mõned ühes neist. Mõned eelistavad üldse väiksemat ja talle teada-tuntud inimeste auditooriumi (kartus suure auditooriumi ees).

Mis oleks need nipid, et teaksime rohkem oma poliitikute mõtetest valla arengu ja vallaelanike heaolu teemadel?


2 comments:

  1. Agu, meeleolukat puhkust! Paraku mul puhkust ei ole ja võttes aluseks, et Rae valla põnimääruse teema ja selle teema diskussiooni teema on veel lahtised, siis ei esita ma veel siinkohal omapoolseid argumente Sinu väidete, s.o volikogu liikmete väsimuse kohta istungil (seejuures pean küll vajalikuks rõhutada, et volikogu üldist töövõimet ei ole ma kahtluse alla pannud. Minu argumentatsioon põhineb ikka Sinu väidetel – volikogu liikmed pidavat kahe tunniga istungil ära väsima ja peale seda ei tule enam otsused päris adekvaatsed – mingist volikogu üldisest töövõimest pole ma sõnagi rääkinud – ära tee väärjäreldusi!), võimalik, et ka koalitsiooni koostöötahtest opositsiooniga ja vallapoliitikute esinemisest avalikkuse ees.

    Siinkohal rõhutan veel lõpetuseks, et esitatav argumentatsioon saab põhinema Agu enda väidetel, kuna mul puudub muu info selle kohta kui kiirelt keegi tänastest volikogu liikmetest istungil ära väsib ja mis on nende hirmudeks avalikkuse ees.

    Agu, esitad mulle ka mõned küsimused. Tunnistan, et sellised küsimused (eelkõige esimene) on niivõrd üllatavad, et ma ei oska ka rangelt tõsiseks jäädes midagi mittehumoorikat vastata. Aga eks üritan seda ikka vajaliku tõsidusega võtta, kuna probleem kui selline võib olla üsna katastroofiliste tagajärgedega (eelkõige esimene), kuna volikogu liikmetele on läbi volikogu hääleõiguse antud Rae valla mõttes ikkagi kõige kõrgem võim ja seega otsustavad nad kõige tähtsamate otsuste üle.

    ReplyDelete
  2. Mõtted, kuidas vallavolikogu töö tulemuslikumaks muuta:

    1. Eelnõud tuleb võimalikult varakult teha kättesaadavaks volikogu ja komisjonide liikmetele ning avalikkusele.
    Lahendus: valla uues põhimääruses on eelnõude menetlemise kord sätestatud nii, et vallavalitsus peab eelnõud esitama volikogu esimehele vähemalt 20 päeva enne volikogu istungit.

    2. Volikogu komisjonid peavad eelnõusid arutama enne, kui volikogu esimees saadab välja istungi kutse. Komisjonides tehtud ettepanekud peavad kutse saatmsie ajal olema kättesaadavad kõigile volikogu liikmetele.
    Lahendus: ka selle lahendas valla uus põhimäärus.

    3. Eelnõudega tehtava töö põhikoormus peab olema volikogu komisjonidel. Seal on arutamisel vähem eelnõusid, mis võimaldab nendega põhjalikumalt töötada ja väsitab vähem. Põhjalikum töö komisjonides tagab, et volikogu istungil eelnõude ettepanekute läbiarutamine ei võta volikogu liikmetelt energiat liigse väsimuseni. Seal toimub määruste osas vaid juba tehtud ettepanekute üle hääletamine.
    Lahendus: ka see on valla uues põhimääruses just nii lahendatud.

    4. Volikogu liikmete mõtetest rohkem teada saamiseks tuleks neid kaasata alevikes ja külades koosolekutel osalema, sh ka alevike- külade eestseisuse või töörühma koosoelkutel; kutsuda hoolekogude koosolekutele kuulmaks nende mõtteid arutatavas teemas ning andes nii ühtlasi teavet probleemist.
    Miks mitte mõne volikogu liikmega otse suhelda, kutsuda valalelanikke selleks üles, küsides tema seisukohta selle või teise probleemi asjas.

    Saab ju väga tõsiselt nende küsimuste üle arutada.
    (Humoorikuse ja naeruväärsuse asjas kirjutasin teemas "Väitlemisest ....".)

    ReplyDelete