Valla eelarve on keeruline ja mahukas dokument, millest ei ole kerge aru saada.
Pole üheselt mõistetud, millised on valla regulaarsed tulud ja kulud. Eelarve tasakaaluks nimetatakse, kui kõik möödapääsmatud kulud tehakse ära stabiilselt laekuva tulu arvelt. See aga ei ole veel valla jätkusuutlik areng, sest eeldab, et kõik vajalikud investeeringud tehakse väljastpooltsaadavast toetusest või muust tulust.
Tegelikult on vaja valla eelarve koostamisel jõuda selleni, et ka olulised investeeringud tehakse valla stabiilsete tulude arvelt. Seda silmas pidades ei olnud eelmise vallavalitsuse eelarvepoliitika jätkusuutlik. Siis peeti tasakaaluks, kui kõik möödapääsmatud kulud said kaetud stabiilselt laekuvate tulude arvelt. Kõik investeeringud aga kaeti erakorraliste tulude arvelt - valla maa müügist saadud tulust.
2011. aastaks on eelarves prognoositud maksutulu (regulaarne tulu) 137,8 milj; (sellest 125.9 milj üksikisiku tulumaksu laekumist).
Lisaks laekub regulaartulusid ka valla asutuste poolt osutatavatelt teenustelt ja müüdud kaupadelt – 19,3 milj
KOKKU regulaarselt laekuvaid tulusid – 157.1 milj. See on valla kindel tulu.
Lisaks laekub valla eelarvesse veel ka tulu maa müügist – 10,9 milj. KOKKU KOHALIKKE TULUSID ligikaudu 168 milj.
Kohalikud tegevuskulud (need, milleks tulud ei laeku riigilt ja kulusid ei tehta riigi poolt ettemääratuna) on kokku 168 milj koos investeeringutega.
Kohalikud investeeringud on 18,3 milj. Ehk tegevuskulud ilma investeeringuteta (puhtad tegevuskulud Raivo mõistes) – 149,7 milj.
Nii saavutatakse üle pika aja, et tehtavateks investeeringuteks saadakse 7,4 milj krooni regulaarselt laekuvatest tuludest. (Eelmise vallavanema ajal oli see vahe ka kõrgema üksikisiku tulumaksumäära juures umbes 1 milj krooni investeeringuvõimekust.)
Asi pole veel hea ka praegu, kuid tendents on olemas ja seda vähendatud tulumaksumäära juures.
Lisaks kavandatakse ka 2011. aastal saada tulu 10 milj valla maa müügist, mis kõik kasutatakse vajalike investeeringute tegemiseks. Vallavalitsuse jaoks tekib teatud otsustamisruum, milliseid investeeringuid millises mahus teha.
Olulisemad investeeringud valla eelarves: maanteetransport – 13,3 milj; Peetri lasteaed-põhikool lasteaia laiendamiseks – 3 milj; ka Lagedi kool, mis vajab veel konkreetset otsustamist. Esialgu on lootus siiski veel KOIT-kava vahenditel, kuid sellise eelarvepoliitika jätkamisel tekib võimalus vajadusel Lagedi kooli ka vallal investeerida.
Agu, lähtudes tavalisest äriloogikast iga investeering on mõeldav kas:
ReplyDeleteA. Erakorralise tulu arvelt;
B. Säästude arvelt;
C. Laenu arvelt.
variant A.
See on ka KOV-i puhul täiesti normaalne lähenemine. Kui on olemas vara mida pole vaja kuid saab hea hinnaga müüa, siis peab müüma ja selle rahaga ostma-ehitama vajalikud asjad.
variant B.
Säästmine on suur risk kuna inflatsioon sööb osa ära ja ka meie tubli Riigikogu võib KOVi säästud ühel päeval lihtsalt ära võtta. Seaduseid meil vahest muudetakse kiiresti.
variant C.
Mina näen, et KOV ei saa õnneks hetkel suurt midagi laenata. Kui veel laenuandja oleks Riik või Euroopa pank, siis olgu, aga kommertspankadest laenu võtmine on mõedav vaid hädaolukorras.
Sinu poolt kirjeldatu on pigem investeerimine säästmise teel. Talupojamõistusega see on ainuõige lahendus, aga...
Viimaste aastatega vald lubas massilist linnarahva sisserännet tagamata selleks vajalike tingimusi. Ja nüüd on soss. Kui on vaja ehitada kool mille maksumus on 7-8 mil.EUR (katsume juba lugeda Eurodes), siis mine või lolliks, aga selle raha saab vald säästa 5 aastaga. Ja kui vallal on hetkel 4-5 sellist objekti siis peab 30 aastat säästma enne kui kõik saab ehitatud. Nii ei saagi teisiti kui midagi müüa. Nagu ütles kord Vladislav Korzets "et hästi elada pead maha müüma kõige kallima".
Küsimuse teine pool on - Kas üldse sellist valla elanike kasvu oli vaja? Kui kasv piirduks 300-400 elanikuga aastas siis poleks vaja nii suuri investeeringuid ja tõesti saab väiksemad investeeringud katta säästude arvelt. Kui eelarve on koostatud valla konservatiivse arengu arvestusega tulevikus (kus kasv ei ole eesmärk omaette), siis ma seda igati toetan.
Jüri,
ReplyDeleteMa ei räägi sugugi investeerimisest üksnes säästu kaudu. Kindlasti võib soodsal ajal ka maad müüa ja ma ei heida seda ka eelmisele vallavalitsusele ette. Hetkel ei ole mõistlik maad müüa, sest selle eest saadav hind ei ole vallale kasulik.
Küll aga olen öelnud ja ütlesin ka nüüd, et ei tohi kõiki regulaarseid tulusid kasutada valla igapäevasteks tegevuskuludeks. Eelmise vallavalitsuse viga oli see, et maa müügist laekus nii palju tulu, et maksutuludest tehtavaid kulusid ei peetud ka enam vajalikuks kontrolli all hoida. Mõtle, kui osavalt Uukkivi iga kord, kui arutelu sellele läheb, ütleb, et Laius süüdsitab Gutmanni. Samas aga otsustas vallas siis kõike Uukkivi üksi. Vallas toimus lihtlabane laristamine vähemalt 10 milj krooni ulatuses.
Regulaarsed tulud peavad looma vallavalitsusele ka teatud investeerimisvõimekuse. Selliselt, et väiksemate investeeringute korral suudaks vallavalitsus selle regulaarsete tulude abil teostada, aga suuremate korral suudaks võetavaid laenusid teenindada (maad ei jätku vallal ju lõpmatuseni).
Näiteks, kui 2009.a. eelarve sisaldas vaid 1 milj EEK-i sellist raha, siis selle abil ei ole võimalik ka vajalikke laenusid aasta jooksul teenindada (teha tagasimakseid). Ka tagasimakseid tuleks siis teha uue laenu abil, aga see on kurjast. Selles osas oli Rae vald isegi hullemas seisus, kui Viimsi, kus on väga suured laenud, mida nad aga suudavad oma tulude arvelt teenindada.
Laenamine on KOV-i jaoks täiesti normaalne nähtus, kuigi paljud KOVid kuritarvitasid seda (nt ka Kiili). KOV finantsjuhtimise seadus seda enam teha ei lase ja loodetavsti lubatakse valdasid varsti jälle laenu võtta. Siis kindlasti peab Rae vald ka laenu võtma ja seda ilmselt Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumikorpuse ehitamiseks.
Muuseas - talupojamõistus on eluterve mõistus. Üksnes selle abil jäid talud ellu. Talupojamõistusele tuginedes tegutsevad enamasti ka ärifirmad.
Valla elanike tulevase kasvuga on keerulised lood ja selle kasvu ei ole praegu lihtne ennustada. Vallavalitsus omalt poolt seda nüüd kindlasti ei hakka forsseerima, aga teatavasti on sellel eesmärgil varem algatatud väga palju arendusi ja kui aeg soodsaks muutub, hakkavad arendajad seal ehitamisega pihta. On õnn, et nüüd oskab vallavalitsus koostada lepingud, mille järgi vajalikud kommunikatsioonid peavad saama valmis koos eramutega.
Tänan Agu, vallavalitsuse seisukoht sai selgemaks. Toetan suhtumist "kulutama peab säästlikkult". Igal juhul aastal 2012 panen kõrvuti 2009. ja 2011. aastate valla bilansid. Oleks hea kui investeeringute rida kasvaks ja halduskulud kahaneksid.
ReplyDeleteMis puutub edasist arendustegevust siis, nagu eelmisel aastal sai arutletud, peab arendajatele seadma võrdsed ja läbipaistvad tingimused. Kuid arvestades sellega, et arendajaid kohustada investeerida sotsiaalinfrasse on hetkel raske tuleks uute suuremate DP-de kehtestamisega olla ettevaatlik.
Kuidas on kavas arendajate tingimusi võrdsustada ja samas tagada vajalikud lasteaiad, koolid, pargid jne? See on vist juba uus teema?